← Eesti

1-23-354/32

Obsah (7)§ 238§ 310§ 180§ 61§ 37§ 175§ 179

1-23-354 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2023.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-354 (20231702610) Kohtunik Katre

§ 238lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristo Veski Kar

S § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 238lg 2 alusel vähendada Kristo Veskile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista Kristo Veskile 10 (kümme) kuud vangistust.

  1. Juhindudes KarS § 73 lg-test 1 ja 3 määrata, et Kristo Veskile mõistetud ärakandmata 10 (kümne) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui tema ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Juhindudes KarS § 78 p 1 lugeda Kristo Veskile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 05.04.2023.a.
  3. Juhindudes VÕS § 1043 rahuldada kannatanu xxx OÜ (registrikood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 798,02.- (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja kaks senti) eurot õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes.
  4. Välja mõista Kristo Veskilt kannatanu xxx OÜ kasuks 798,02.- (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja kaks senti) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Kristo Veskil tasuda kannatanu xxx OÜ arveldusarvele nr xxx. 1 1-23-354
  5. Juhindudes VÕS § 1043 rahuldada kannatanu xxx OÜ (registrikood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 1200.- (üks tuhat kakssada) eurot õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes.
  6. Välja mõista Kristo Veskilt kannatanu xxx OÜ kasuks 1200.- (üks tuhat kakssada) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Kristo Veskil tasuda xxx OÜ Swedbank AS arveldusarvele nr xxx.
  7. Juhindudes VÕS 1043 rahuldada kannatanu Xxx OÜ (registrikood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 1500.- (üks tuhat viissada) eurot õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes.
  8. Välja mõista Kristo Veskilt kannatanu Xxx OÜ kasuks 1500.- (üks tuhat viissada) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Kristo Veskil tasuda Xxx OÜ SEB Pank AS arveldusarvele nr xxx.
  9. Juhindudes

§ 310

lg 1 jätta rahuldamata kannatanu Xxx OÜ (registrikood: xxx) volitatud esindaja xxx käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 10 560.- (kümme tuhat viissada kuuskümmend) euro varalise kahju tekitamise, viivise ja menetluskulude summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) eurot välja mõistmise nõudes. 12.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Kristo Veskilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50.- (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; • määratud kaitsja tasu temale kohtueelsel - ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse osutamise eest kogusummas 542,16.- (viissada nelikümmend kaks eurot ja kuusteist senti) eurot; 13.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha, kaitsjatasud) tuleb Kristo Veskil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Kristo Veskile üle, kas kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel või edastatakse talle kohtuotsuse jõustumisel tema avaldatud e-posti aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 26.04.2023.a. Süüdistus Kristo Veski on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest rentides ajavahemikul 02.11.2020 kuni 09.11.2020 erinevatest ettevõtetest seadmeid, omamata tegelikkuses kavatsust renditud seadmeid ettevõtetele tagastada, põhjustades oma käitumisega varalist kahju 5-le kannatanule ja seda alljärgnevalt: 2 1-23-354 02.11.2020 kella 17.00 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx OÜ rendipunktist Respo järelhaagise registreerimismärgiga xxx maksumusega 981 eurot, Dynapac pinnasetihendaja 500 kg maksumusega 3600 eurot ning Hilti Nivelliiri koos jala ja mõõdulatiga maksumusega 600 eurot, mida ta kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud. Oma tegevusega tekitas Kristo Veski Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 5181 eurot, saades ise varalist kasu. 06.11.2020 ajavahemikul kell 14.00-15.00 rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx Xxx OÜ-le kuuluvast xxx veetorude kokkupressimise seadme maksumusega 1200 eurot, mida aga kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades oma tegevusega varalist kahju Xxx Xxx OÜ-le kokku summas 1200 eurot, saades ise varalist kasu. 08.11.2020 kella 12.35 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast xxx OÜ rendipunktist Husqvarna hekilõikuri maksumusega 433,33 eurot, kolm Husqvarna akut Bli 200 maksumusega 103 eurot/tk, kogumaksumusega 309 eurot, kaks Husqvarna akulaadijat QC330 maksumusega 99,34 eurot/tk, kogumaksumusega 198,67 eurot ning Husqvarna lehepuhuri maksumusega 179 eurot, mida ta aga kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud. Oma tegevusega tekitas Kristo Veski xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1120 eurot, saades ise varalist kasu. 08.11.2020 kella 18.00 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx Xxx OÜ rendipunktist, Kärcheri vee- ja tolmuimeja maksumusega 74 eurot, Kärcheri survepesuri maksumusega 798,02 eurot ja Kärcheri põrandapesumasina maksumusega 227,98 eurot, mida aga kokkulepitud ajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades oma tegevusega Xxx Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1100 eurot, saades ise varalist kasu. 09.11.2020 kella 14.25 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx OÜ laohoonest Hilti lasernivelliiri lati ja kolmikjalaga maksumusega 1000 eurot ning Stihl postiaugupuuri maksumusega 500 eurot, mida aga kokkulepitud ajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1500 eurot, saades ise varalist kasu. Seega pani Kristo Veski isikuna, kes on varasemalt toime pannud kelmuse, toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus Harju Maakohtus Käesolevat kriminaalasjas arutati Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas avalikul kohtuistungil 15.03.2023.a. kell 11:57 (kd II tl 32-39). Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil süüdistatav Kristo Veski kinnitas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav. Kristo Veski tunnistas end temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi, kuid ei võtnud omaks tema vastu Xxx OÜ esitatud tsiviilhagi ning märkis, et tema jääb kohtueelses menetlusese antud ütluste juurde (kd II tl 33 ja 33 pöördel). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa kinnitas kohtus, et Kristo Veski tunnistab oma süüd, võtab omaks Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ ning Xxx OÜ esitatud tsiviilhagid, aga Kristo Veski ei tunnista Xxx OÜ esitatud tsiviilhagi. Süüdistatava ja tema 3 1-23-354 kaitsja hinnangul Xxx OÜ hagi ei ole põhjendatud, sest Xxx on tagasi saanud kõik temalt n-ö tema käest saadud esemed. Arusaamatuks jääb, mis alustel märgitud tsiviilhagi esitatud on. Kui leitakse, et tegemist on saamata jäänud renditasuga, siis selle rendilepingu raames, millise Kristo Veski sõlmis, ei ole nõue sellises tähenduses sissenõutavaks muutunud, need tingimused, mis on rendilepingus esitatud, mis on renditasu saamise aluseks – ei ole täidetud. Renditasu saamise aluseks on eelkõige rendiarve. 15.03.2023.a toimunud kohtuistungil Kristo Veski märkis oma kaitsja esitatud küsimustele, et hetkel käib ta ametlikult tööl ning kindlasti ta on nõus kannatanutele, kellede hagid ta omaks võttis nõus hüvitama, korraga ta seda teha ei suudaks, aga maksegraafikuga kindlasti. Kristo Veski kinnitas kohtus, et ülalpeetavaid tal ei ole, elab xxx. Kristo Veski tõdes ega tal enda vabanduseks midagi öelda ei olegi, kui seda, et ta oli tol korral oma elus väga raskes punktis ja mingi hetk tegi ta pöörde, rohkem ta mingeid kuritegusid toime pannud ei ole (kd II tl 36 pöördel). Kohtu esitatud küsimusele, miks ta ei ole hakanud kannatanutele juba kahju hüvitama, selgitas süüdistatav Kristo Veski, et põhjuseks on see, et tal on veel eraisiku võlgu, need on aga kohe makstud. Kinnitab ta seda, et ta on 2 aastat korralik olnud ja poolteistaastat on ta ennast täielikult ümber pööranud, terve see aeg on ta oma vanasid jamasid kinni maksnud (kd II tl 37). Kannatanu Xxx OÜ esindaja jurist xxx küsimusele andis Kristo Veski selgitusi selle kohta, et kannatanu Xxx OÜ hagi ta ei tunnista seetõttu, et Xxx OÜ sai oma asjad tagasi, seda ta muidugi ei vaidlusta, et õigeks ajaks ta neid asju tagasi ei viinud (kd II tl 37). Kohtuvaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anastasia Senetskaja asus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust Kristo Veskile esitatud süüdistuse kvalifikatsioonis. Süüdistatav Kristo Veski on temale esitatud süüdistuses, milline on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüd tunnistanud, kannatanute ees vabandanud, milliseid asjaolusid saab vaadelda kui karistust kergendavate asjaoludena. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, süüd välistavad ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anastasia Senetskaja juhtis kohtu tähelepanu faktile, et Kristo Veski näol on tegemist isikuga, kellel puudub kehtiv kriminaalkaristus ning seetõttu on võimalik viimast karistada toimepandud teo eest tingimisi vangisusega. Kristo Veskile karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse seda, et viimane pani tegusid toime korduvalt, samuti tekitatud kahju ulatust. Kristo Veski on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Eeltoodule tuginedes taotles prokurör kohtus Kristo Veski süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvaliftseeritud kuriteo toimepanemises, viimase karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega, millisest

§ 238lg 2 tulenevalt maha arvata 1/3 ja karistada teda 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, milline Kar

S § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata tingimusel, et Kristo Veski ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludest määratud kaitsja tasu (G. Kull) summas 126,36.- eurot jätta riigi kanda, määratud kaitsja tasu summas 156,60.- eurot välja mõista süüdistatavalt. Samuti taotles prokurör kohtus Kristo Veskilt kannatanute kasuks välja mõista käesolevas kriminaalasjas kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid ja seda alljärgnevalt: Xxx Xxx OÜ hagi summas 798,02.eurot, Xxx Xxx OÜ hagi summas 1200.- eurot ja Xxx OÜ hagi summas 1500.- eurot, kannatanute esitatud tsiviilhagid põhinevad tagastamata jäetud seadmete väärtusel, seega leidis prokurör, et märgitud tsiviilhagid on põhjendatud ja esitaud mõistlikus suuruses ja kahju on 4 1-23-354 tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega ning seetõttu tuleks märgitud tsiviilhagid rahuldada kogu ulatuses. Mis puudutas kannatanu Xxx OÜ süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud hagi summas 10 560.- eurot, siis asus prokurör seisukohale, et kannatanu esitatud hagi tuleks rahuldada osaliselt, see tähendab menetluskulude osas summas

  1. – eurot, kuivõrd kannatanule on renditud seadmed tagastatud ja kannatanu ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et sellel perioodil oleks ta sellist tulu teeninud, märgitust tulenevalt ei pidanud prokurör hagi 9600.- euro ulatuses põhjendatuks ja selles osas tuleks jätta hagi rahuldamata. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt sundraha summas 1087,50.- eurot väljamõistmist, millise maksmine vajaduse korral ajatada 12 kuu peale (kd II tl 37 – 37 pöördel). Kannatanu Xxx Xxx OÜ esindaja xxx kinnitas kohtuistungil, et nemad jäävad esitatud tsiviilhagi juurde (kd II tl 37 pöördel). Kannatanu Xxx Xxx esindaja xxx Xxx kinnitas kohtuistungil, et ka nemad jäävad esitatud tsiviilhagi juurde ja Kristo Veskile mõistetava karistuse jätavad kohtu otsustada (kd II tl 38). Kannatanu Xxx OÜ lepinguline esindaja xxx märkis, et tema ei nõustu süüdistatava kaitsja seisukohaga selles, et nõude aluseks saab olla ainult arve. Nõude aluseks saab olla ka kahjuhüvitamise nõue, mis on esitatud tsiviilhagina kohtusse või siis tsiviilhagi käigus tsiviilmenetluses. Kriminaalasjas esitatud dokumentides on välja toodud konkreetsed paragrahvid, millele on tuginetud. Xxx OÜ esindaja kinnitas, et Xxx jääb esitatud seisukohtade juurde ja repliik prokuröri esitatud väitele, et hagi summas 9600.- eurot ei ole põhjendatud, kuna Xxx OÜ ei ole tõendanud, et ta oleks sellega tulu teeninud, märkis esindaja, et kuidas oleks saanud Xxx OÜ tulu teenida, kui esemed olid isiku käes. Kui seadmed oleks olnud Xxx OÜ käes, siis võetakse igapäevaselt seadmeid rendile ja, kui Xxx OÜ ei saanud endale kuuluvaid seadmeid välja rentida teistele isikutele, siis ilmselgelt on tekitatud kahju, kui esemed ei olnud kannatanu valduses ja nende kasutuses. Kannatanu esindaja märkis, et kui tegemist ei oleks kriminaalmenetlusega ja oleks tavaline tsiviilvaidlus, mis tulnuks tavalisest rendilepingust, mis oli poolte vahel sõlmitud, siis oleks temale esitatud ka arved selle ajaperioodi eest. Kannatanu Xxx OÜ esindaja xxx palus kohtul rahuldada süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 10 560.- euro nõudes, välja mõista hagi süüdistatavalt kannatanu kasuks ja kohustada teda hüvitama ka kannatanul tekkinud menetluskulud (kd II tl 38). Kannatanu xxx OÜ esindaja xxx kinnitas kohtulike vaidluste käigus, et xxx jääb esitatud tsiviilhagi juurde (kd II tl 38 pöördel). Süüdistatava Kristo Veski kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa kinnitas, et süüdistatav Kristo Veski on temale esitatud süüdistuses oma süüd tunnistanud vaidlust on tekitanud üksnes Xxx OÜ hagi, teised hagid on süüdistatav omaks võtnud. Kolme hagi puhul saab kohus teha hagi omaksvõtul põhineva otsuse. Süüdistatava Kristo Veski kaitsja märkis, et temale jääb arusaamatuks Xxx OÜ positsioon, ühelt poolt väidetakse, et tegemist on kahjuhüvitisega ja teiselt poolt räägitakse, et hagi peaks katma renditasu (tegemist oleks lepingulise suhtega). Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud rendilepingu punktist 5.2 nähtub, et renditasu kuulub tasumisele rendiandja poolt väljastatud arve alusel. Kui kannatanu jääb selle juurde, et kahju väljendub saamata jäänud renditasus, siis ta peab selle kohta esitama arve, tegemist oleks lepingust tuleneva kahjuga. Kui kannatanu väidab, et tegemist on saamata jäänud tuluga, mida kannatanu võinuks saada juhul, kui ta saanuks õigel ajal need esemed tagasi, siis oleks tal olnud võimalus neid esemeid kolmandale isikule välja rentida, üürida ja sedasi tulu teenida, siis neid asjaolusid oleks pidanud kannatanu tõendama. Paljasõnaline väide, et renditasu on jäänud saamata kelleltki kolmandalt 5 1-23-354 isikult, see ei saa olla aluseks hagi rahuldamisel. Haginõue, mis puudutab renditasu on põhjendamata. Õigusabikulud võivad olla mingis osas põhjendatud, sest õigusabi kulud ei ole seotud üksnes tsiviilhagi esitamisega vaid esitatud on ka kuriteo teade ning kannatanut on esindatud ka menetluses. Kui hagi on koostatud ebakorrektselt siis kindlasti ei ole põhjendatud süüdistatavat kahju selle eest välja mõista. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu veel sellele, et Kristo Veski on end süüdi tunnistanud, kohtueelses menetluses andnud ütlusi ja kahetsenud, teinud seda ka kohtus ja vabandanud kannatanu ees. Prokuröri poolt süüdistatavale taotletud karistus kaitsja hinnangul vastab kohtupraktikale, Kristo Veski on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks, menetluskulud saab süüdistatavalt välja mõista, kuid võimaldada menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul (kd II 38 pöördel kuni 39 pöördel). Süüdistatav Kristo Veski oma viimases sõnas kinnitas, et tema veelkord vabandab, et selline olukord on olnud, kindlasti leiab ta mingi lahenduse ja tahab kahjud kannatanule hüvitada. Mis tehtud see tehtud ning asju tagasi võtta ei saa (kd II tl 39 pöördel). Kohus uuris prokuratuuri taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid: 02.11.2020.a kannatanu Xxx OÜ suhtes toime pandud kuriteo episoodis: • • • • • • • • • • Xxx OÜ lepingulise esindaja xxx kuriteoavaldust koos lisadega, e-kirja koos lisadega (kd I tl 28-29, 37-44); tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi (kd I tl 45-47); tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi (kd I tl 48-49); kuvatõmmised Maanteeameti kaamerasalvestistest ning õiendit /kd I tl 96-99); tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi (kd I tl 108-110); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi ja allkirja (kd I tl 139-141, 148); asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga (kd I tl 149-162); asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga (kd I tl 165-168); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 105-106); Kristo Veski kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 210-212); 06.11.2020.a kannatanu Xxx Xxx OÜ suhtes toime pandud kuriteo episoodis: • • • • süüteoteadet ja selle lisasid (kd I tl 20-24) tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi (kd I tl 25-27); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluse (kd I tl 105-106); Kristo Veski kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 210-212); 08.11.2020.a kannatanu xxx OÜ suhtes toime pandud kuriteo episoodis: • • • • • kannatanu xxx OÜ juhatuse liikme xx kohtueelses menetluses antud ütlusi ning e-kirju lisadega (kd I tl 68- 71, 72-80, 81-85); päringut ja xxx OÜ vastust päringule k.a lisasid (kd I tl 86-95); tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi koos lisadega (kd I tl 172-175); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 105-106, 213-215); Kristo Veski kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 210-212); 6 1-23-354 08.11.2020.a kannatanu Xxx Xxx OÜ suhtes toime pandud kuriteo episoodis: • • • • • • • • Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme xxx poolt esitatud süüteoteadet (kd I tl 3-5); kannatanu Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi koos lisadega ja e-kirja (kd I tl 6-13, 14- 17); päringut ja xxx OÜ vastust päringule koos lisadega (kd I tl 86-95); tunnistaja xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi ja allkirja (kd I tl 120-122, 129); äratundmiseks esitamise protokolli fototabeliga (kd I tl 126-128); asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga (kd I tl 130-136); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 105-106); Kristo Veski kohtueelses menetlusese kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 210-212); 09.11.2020.a kannatanu Xxx OÜ suhtes toime pandud kuriteo episoodis: • • • • • kannatanu Xxx OÜ juhatuse liikme xx poolt esitatud süüteoteadet (kd I tl 55-56); kannatanu Xxx OÜ esindaja xxx e-kirja lisadega (kd I tl 57-62); kannatanu Xxx OÜ esindaja xxx ütlusi (kd I tl 64-67); xxx kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 105-106); Kristo Veski kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi (kd I tl 210-212); Süüdistatavat Kristo Veskit iseloomusta tõendina kohus avaldas ja uuris viimase suhtes väljastatud karistusregistri väljavõtet (kd I tl 240-241) ning teadet selle kohta, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Kristo Veski
  2. aasta tulude kohta (kd I tl 239); Tsiviilhagid on alljärgnevad: • kannatanu Xxx Xxx OÜ tekitati varaline kahju summas 798,02 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx on esitanud 18.05.2022.a tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 219, 220-221, 222223); • kannatanu Xxx Xxx OÜ tekitati varaline kahju summas 1200 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx on esitanud 08.06.2022 tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 224, 225-226, 227228); • kannatanu Xxx OÜ tekitati varaline kahju summas 1500 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx on esitanud 14.05.2022 tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 63, 229-230); • kannatanule Xxx OÜ tekitati varaline kahju summas 10 560 eurot, mille kohta kannatanu volitatud esindaja xxx on esitanud 18.05.2022 ja 14.11.2022 tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 30-31, 32-33, 34- 36, 231, 232-233, 30-36, 234-238, 281-284); • kannatanu xxx OÜ tsiviilhagi ei esitanud, kuna kriminaalmenetluse käigus tagastati xxx OÜ-le kuuluvad Kristo Veski poolt rendile võetud seadmed (kd I tl 193); Kohtule on teada antud, et 7 1-23-354 • • • Kärcher vee- ja tolmuimeja WD3 ja Kärcher põrandapesumasin FCS on kohtueelses menetluses tagastatud omanikule Xxx Xxx OÜ (kd I tl 137); Respo haagis, Dynapac pinnasetihendaja ja Hilti nivelliir on kohtueelses menetluses tagastatud omanikule Xxx OÜ (kd I tl 163-164, 170); Husqvarna hekilõikur 520iHT4, Husqvarna akud Bh 200 - 3 tk, Husqvarna akulaadija QC330 – 2tk, Husqvarna lehepuhur 120iB, Stihl määrdeõli on kohtueelses menetlues tagastatud omanikule xxx OÜ (kd I tl 193); Kohtuotsuse motiivid: Kristo Veskit süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne lepingu või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel oli juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Tahtluse tuvastamisel ei arvestata mitte ainult süüdistatava ütlusi, vaid hinnata tuleb ka käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et 02.11.2020.a kella 17:00 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvas Xxx OÜ rendipunktis Respo järelhaagise registreerimismärgiga xxx maksumusega 981.- eurot, Dynapac pinnasetihendaja 500 kg maksumusega 3600.- eurot ning Hilti Nivelliiri koos jala ja mõõdulattidega maksumusega 600.eurot, märgitud esemeid Kristo Veski kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades oma kuritegeliku käitumisega selliselt Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 5181.- eurot. Seda fakti kinnitavad Xxx OÜ lepingulise esindaja xxx kohtueelsel uurimisel politseile tehtud sellekohane kuriteoavaldus ja kuriteo avalduse juurde lisatud Xxx OÜ ja Kristo Veski vahel 02.11.2020.a sõlmitud rendilepingu koopia, Xxx OÜ Kristo Veski nimele väljastatud arves nr 23520, millises on fikseeritud rendile antud vara nimekiri, fotod renditud ettevõtte varast (kd I tl 28-28, 37-44). Kannatanu lepingulise esindaja xxx kinnitusel Xxx OÜ seadusliku esindaja xxx sõnade kohaselt vara väärtuseks oli kokku 5181.- eurot. Kõne all olevast rendilepingust nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal Kristo Veski kui rentnik rentis Xxx OÜ-lt pinnasetihendaja 500 kg ja Nivell Hilti koos jala ja latiga, millised kohustus tagasi tooma hiljemalt 06.11.2020.a. kella 18:00 ning haagise, mille pidanuks tagastama 03.11.2020.a (kd I tl 37-38). Kuriteoavalduses välja toodud faktiväidete õigsust toetab käesolevas kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel üle kuulatud tunnistaja xxx (kd I tl 45-47). Nii on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et 02.11.2020.a. kella 17:00 ajal sõlmis ta Xxx OÜ assistendina Kristo Veskiga xxx rendilepingu. Kristo Veski valdusesse andis ta üle Xxx OÜ -le kuuluva vara: Järelhaagise Respo xxx, reg nr xxx väärtusega 981.- eurot, pinnasetihendaja Dynapac 500 kg väärtusega 3600.eurot ning Nivelliiri Hilti PR20 koos jala ja mõõdulatiga väärtusega 600.- eurot. Kristo Veski isiku tuvastas ta ID kaardi alusel, millise isik talle andis, Kristo Veski andis oma kontaktideks 8 1-23-354 telefoni numbrid ning e-posti aadressi. Tunnistaja kinnitab, et Kristo Veski pidi haagise Xxx OÜ-le tagastama 03.11.2020.a. ja ülejäänud vara hiljemalt 06.11.2020.a, kuid jättis seda tegemata. Tunnistaja kinnitas, et rendipunktis käis Kristo Veski üksinda, kuid temaga oli kaasas veel üks meesterahvas. Kuna väljas oli juba pime, siis ta ei näinud ka seda, mis autoga mehed lahkusid. Kuid kuna renditud pinnasetihendaja oli suur ja raske, siis selles osas aitas teda naaberettevõttest xxx xxx nimeline isik. Korra saadi Kristo Veskiga telefoni teel kontakti, talubas vara tagastada, öeldes, et kõik on korras, kuid tegelikkuses Kristo Veski asju tagasi ei toonud (kd I tl 45-47). Tunnistaja xxx ütluste usaldusväärsust toetavad tunnistaja xxx kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta, et see võis olla novembri kuus, kella 17:00 paiku õhtul, kui xxx tuli välja seal töötav xxx, kes küsis, et kas ta saaks natuke aidata, vaja oli üks seade tõsta xxx järelkärule. Väljas olid ka kaks meest, nad said järelkäru ja 500 kg tampija. Tunnistaja sõnade kohaselt isikud lahkusid hõbedast värvi sõiduautoga xxx, universaalkerega. Kohtu hinnangul tunnistaja xxx ja tunnistaja xxx antud ütlused on haakuvad ning kohtul ei ole alust kahelda selles, et Kristo Veskile süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas käidi Xxx OÜ-st eelpool kirjeldatud esemeid rentimas. Kohtu hinnangul märgitud seisukohta toetavad ka Maanteeameti kaamerasalvestistest tehtud kuvatõmmised sh õiend, millisest tõendit nähtub, kuidas Xxx OÜle kuuluvat järelhaagist Respo reg nr xxx veetakse hõbehalli xxx reg nr xxx ning politsei on tuvastanud, et märgitud sõidukiga võis kõne all oleval ajal sõita xxx (kd I tl 96-99). Kohtu hinnangul märgitud tõend toetab tunnistaja xxx ütluste usaldusväärsust, sest tunnistaja märkis, et sündmuskohalt mehed lahkusid hõbehalli värvi xxx. Käesoleva kuriteo episoodi uurimise raames on kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud xxx, kes kinnitas, et tema hoovi tuli väike xxx, kelle perekonnanime ta ei tea kahe poisiga. Poisid olid hõbedast värvi xxx, millel oli käru ja käru peal oli pinnasetihendaja, pagasiruumis oli oranži värvi lasernivell, mis oli täiskomplektis. Poisid soovisid kaupa realiseerida ja saada talt 1500.- eurot, kuna tal raha ei olnud ja nende asjade vastu huvi ka mitte, siis ta neid asju osta ei soovinud. Tunnistaja xxx kinnitas, et temale teadaolevalt poisid need asjad realiseerisid, sest paar päeva hiljem tulid nad tema juurde jooma ja siis sõiduki küljes enam käru ei olnud ning pagasnik oli ka tühi. Kohtu hinnangul tunnistaja xxx ütlustest saab teha ühese järelduse selle kohta, et tunnistaja poolt viidatud isikutel oli kaasas just Xxx OÜ-le kuuluv vara oranži värvi lasernivell (vt kd I tl 44), isikutel oli kaasas pinnasetihendaja (kd I tl 43) ning tunnistaja on viidanud ka kärule (kd I vt tl 43). Käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on kahtlustatavana üle kuulatud xx, kes andis ütlusi selle kohta, et kuidas tema valdusesse sattus Xxx OÜ-st Kristo Veski poolt renditud vara. Nii on xxx kohtueelses menetluses selgitanud, et eelmise aasta sügisel (ülekuulamine on toimunud 2021.a) sai ta kokku talle tundmatu isikuga, kellelt ta ostis haagise, nivelliiri ja pinnasetihendaja, kokku maksis ta 1500-2000 eurot, seda, kust need asjad pärit on ta ei küsinud, kuigi ta iseenesest adus, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud esemetega, sest esemetel mingeid dokumente ei olnud. Raha andis ta prillidega meesterahva kätte, kelle ta võibolla ka ära tunneks. Ülekuulamise lõpus andis xxx vabatahtlikult politseile üle nivelliiri, pinnasetihendaja ning samuti lubas ta seda teha haagisega ning nõustus sellega, et need antakse üle omanikule (kd I tl 139-141, 148), kriminaalasja menetleja on märgitud esemed tunnistanud asitõenditeks ning vaadelnud, kirjeldades kannatanu Xxx OÜ-l kuuluvat vara asitõendi vaatlusprotokollides (kd I tl 149-162, 165-168). Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud, vaadeldud ja menetlustoimingu käigus fotografeeritud esemete näol oli tegemist esemetega, millised Kristo Veski rentis xxx OÜ-lt süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning milliseid viimane ise kannatanule kokkulepitud ajaks ei tagastanud vaid need anti kannatanu valdusesse üle käesoleva kriminaalasja menetleja poolt. 9 1-23-354 Kahtlustatavana on üle kuulatud xx, kes on kinnitanud, et tema kuritegu toime pannud ei ole, sest asjad rentis ta sõber (kd I tl 105-106). Käesoleval hetkel sisuliselt ei ole vaidlust selles, et Kristo Veski temale etteheidetavat kuritegu toime pannud ei oleks, nii on Kristo Veski kahtlustatavana ülekuulamisel 05.05.2022.a. kinnitanud, et tema on talle kahtlustuses etteheidetud kuriteod kõik toime pannud. Nii nagu kohtuski Kristo Veski märkis ka eeluurimisel, et kuriteod pani ta toime seetõttu, et oli n-ö mustas augus. Kristo Veski on kriminaalasjas kogutud tõendites sisalduva teabega andnud haakuvaid ütlusi selle kohta, et rendipunktides käis ta tehnikat rentimas üksinda, tal oli kaasas küll ka üks sõber, kelle nime ta avaldada ei taha, kes teda autoga sõidutas kuid sõber ei teadnud tema tegevusest midagi (kd I tl 210-212). Vaatamata sellele, et Kristo Veski ei ole soovinud oma sõbra nime avaldada, kohus ei välista, et kõne all olevaks sõbraks oli xxx, sest viimane kahtlustatavana antud ütlustes on kinnitanud, et asjade rentijaks oli ta sõber ning menetleja poolt on tuvastamist leidnud ka fakt, et hõbehalli sõiduautot xxx reg nr xxx, millisega sündmuskohalt xxx lahkuti kasutas Xxx Xxx. Kristo Veski on kohtueelsel menetlusel märkinud, et alguses tal ei olnud plaani asju rentida, siis neid tahtlikult ja ettekavatsetult mitte tagastada. Ta rentis need asjad, kuna üks tuttav palus tal seda teha selleks, et ta saaks need asjad edasi rentida, kuna ta ise seda teatud põhjustel teha ei saanud. Kui ta oli seadmed rentinud, siis ta tuttav ei soovinudki neid ning ta oli sellest meeleheitel, kuna tal oli vaja edasirentimisest saadavat raha. Asjad kulmuneeridusid kiiresti, temal oli raha vaja ning seetõttu otsustas ta need raha saamise eesmärgil maha müüa. Kuidas, kus ja kellele ta asjad müüs, seda ta kommenteerida ei soovi, kahjud on nõus hüvitama (kd I tl 210-212). Kohus Kristo Veski sellekohaseid ütlusi selle kohta, et algselt ei olnud tal plaani asju rentida ja siis neid tahtlikult ja ettekavatsetult mitte tagastada usaldusväärseteks ei pea.

§ 61

lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tal ei olnud alguses plaani asju rentida ja neid siis tahtlikult ja ettekavatsetult mitte tagastada on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning kohus jätab sellise Kristo Veski selgituse tõendikogumist välja, kui mitteusaldusväärse. Riigikohus lahendis 3-1-185-07 on kinnitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
  3. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Käesoleva kriminaalasja menetluse kestel ei ole Kristo Veski esitanud oma väidete kontrollimiseks ühtegi tõendit, millise alusel oleks võimalik hinnata tema väidete tõepärasust. Kristo Veski jättes menetlejale avaldamata isiku nime, kelle jaoks ta väidetavalt Xxx OÜ esemeid rentis, ei ole loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida tema sellekohaste väidete õigust. Kohtu hinnangul Kristo Veski Xxx OÜ assistent xxx 02.11.2020.a rendilepingut sõlmides lõi viimasele teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse – jättis viimasele avaldamata oma tegeliku soovi ja tahte rendilepingu alusel saadud esemeid mitte neid omanikule tagastada vaid hoopis edasi müüa kolmandale isikule, saades sellise kuritegeliku käitumise tulemusel ise varalist kasu, tekitades varalist kahju Xxx OÜ-le. 10 1-23-354 Kristo Veskit süüdistatakse selles, et tema 06.11.2020 ajavahemikul kell 14.00-15.00 rentis teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx Xxx OÜ-le kuuluvast xxx veetorude kokkupressimise seadme maksumusega 1200 eurot, mida aga kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades oma tegevusega varalist kahju Xxx Xxx OÜ-le kokku summas 1200 eurot, saades ise varalist kasu. Nii on kohtule hindamiseks esitatud süüteoteade koos lisadega, millises märgitakse, et 06.11.2020.a kella 14:00 kuni 15:00 vahel külastas Xxx Xxx OÜ-le kuuluvat xxx Kristo Veski, kes esitas oma isikutõendava dokumendi, sõlmis rendilepingu s.t rentis veetorude kokkupressimiseseadme Rems Alupex (kohvris), lahkus sellega lubades seadme tagastada järgmise päeva hommikuks. Oma kontaktandmeteks andis telefoni numbri, millelt isikuga kontakti ei saadud. Seadmed jättis Kristo Veski tagastamata. Süüteoavalduse juurde on lisatud rendilepingu koopia ja foto tööriistast. Kohtule hindamiseks esitatud rendilepingust nähtub, et sellele on alla kirjutanud Kristo Veski, oma kontaktiks on ta märkinud telefoni numbri xxx. Rendilepingu alusel on viimane enda valdusesse saanud tehnika Rems (kd I tl 20-24). Süüteoteates välja toodud teave haakub kohtueelses uurimises üle kuulatud tunnistaja xxx antud ütlustega (kd I tl 25-27). Nii on tunnistaja xxx kinnitanud, et tema töötab Xxx Xxx OÜ-le kuuluvas xxx, aadressil xxx juhatajana. 06.11.2020.a. ajavahemikul kell 14:00 kuni 15:00 rentis Kristo Veski nimeline isik rendipunktist veetorude kokkupressimise seadme Rems Alupex. Isikuga sõlmiti rendileping, rendilepingu sõlmimisel esitas Kristo Veski oma isikutõendava dokumendi nr xxx. Kristo Veski lubas seadme tagastada järgmise päeva hommikuks, aga ei teinud seda ning rendilepingus märgitud telefoninumbri kaudu isikuga ühendust enam ei saadud. Hiljem said nad teada, et Kristo Veski on ka teistest rendifirmadest pahatahtlikult rentinud. Kristo Veski poolt renditud seade oli kohvris, sellel oli erimärgistusena peal graveeringu SRK, seadme väärtuseks oli 1200.- eurot, millise summa ulatuses soovivad nad esitada ka tsiviilhagi (kd I tl 25-27). Tunnistaja ütlused haakuvad Kristo Veski enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega selles, et kirjeldatud teo toimepannud. Kristo Veski ei anna detailseid ütlusi tema poolt toime pandud kuriteo asjaolude kohta vaid tõdeb, et kelmused ta toime pani, kuid jällegi ei olnud tal (kõikide episoodide puhul) lepinguid sõlmides tahet esemeid mitte tagastada. Kohus on Kristo Veski sellekohasele selgitusele juba hinnangu andnud ja kordama ei hakka. Kohtu jaoks märgitud selgitus veenev ei ole. Kohus peab märkimisväärseks teadmist, et käesolev kuriteo episood on aset leidnud mõned päevad hiljem, kui seda oli Xxx OÜ episood ning järgmised teod on aset leidnud paar päeva hiljem kui seda on käesolev 06.11.2020.a episood. Kohtu hinnangul märgitu viitab üheselt sellele, et Kristo Veskil rendilepingut sõlmides, oli koheselt tahtlus viia xxx töötaja eksimusse, eesmärgiga saada enda valdusesse Xxx Xxx OÜ-le kuuluv vara, tekitades selliselt varaomanikule otsest varalist kahju, käesoleval hetkel tuvastatud 1200.euro ulatuses. Kristo Veski oli teadlik 06.11.2020.a, et tegelikkuses ta xxx järgmisel päeval veetorude kokkupressimise seadet Rems Alupexi ei tagasta. Rendilepingusse Kristo Veski pani teadlikult kontakt telefoniks numbri, millisele ta ei vasta, sest vastupidisel juhul oleks ta, kas xxx töötaja kõne vastu võtnud, ise tagasi helistanud, kuid Kristo Veski seda ei teinud. Kohtu hinnangul kannatanule tekitatud kahju on tõendamist leidnud tunnistaja xxx kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja hinnanguga vara väärtuse kohta, kannatanu on hindamiseks esitanud ka uue soetatud samalaadse toote arve (kuna Kristo Veski kannatanule kuulunud vara ei tagastanud, siis kannatanu pidi ostma uue toote), millise soetushinnaks on 16.11.2020.a olnud 1458.- eurot (kd I tl 24). Kohtu hinnangul märgitud tõend on usaldusväärne ja toetab tunnistaja ütlusi selles, et nende poolt Kristo Veskile üle antud seade Rems Alupex oli väärtusega 1200.eurot, millise osas kannatanu ka tsiviilhagi on esitanud. Käesoleva kuriteo episoodi juures on tõendina hindamiseks esitatud veel Xxx Xxxi poolt kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et tema seadmeid ei rentinud vaid, seda tegi ta sõber. Kohtu hinnangul Xxx Xxx poolt antud ütlustest saab teha järelduse selle kohta, et sõbraks oli Kristo Veski, sest antud fakt on 11 1-23-354 tõendamist leidnud Kristo Veski enda sellekohase kinnitusega, et tema on kuriteod toime pannud (kd I tl 105-106 ja 210-212). Kristo Veskit süüdistatakse selles, et tema 08.11.2020 kella 12.35 paiku rentis teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast xxx OÜ rendipunktist Husqvarna hekilõikuri maksumusega 433,33 eurot, kolm Husqvarna akut Bli 200 maksumusega 103 eurot/tk, kogumaksumusega 309 eurot, kaks Husqvarna akulaadijat QC330 maksumusega 99,34 eurot/tk, kogumaksumusega 198,67 eurot ning Husqvarna lehepuhuri maksumusega 179 eurot, mida ta aga kokkulepitud tähtajaks tahtlikult ei tagastanud. Oma tegevusega tekitas Kristo Veski xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1120 eurot, saades ise varalist kasu. Nii on kohtule hindamiseks esitatud kannatanu xxx, xxx OÜ juhatuses liikme kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et 08.11.2020.a kella 11:00 paiku helistas talle meessoost isik, kes ütles, et soovib rentida kaheks päevaks erinevaid seadmeid. Meesterahvas tuli rendipunkti xxx. Meesterahvas esitles end kui Kristo Veski (edastas ID kaardi). Kohapeal selgus, et ta soovis seadmeid rentida üheks päevaks, vormistati rendileping. Kristo Veski rentis Husqvarna hekilõikuri, 3 tk Husqvarna akut, kaks Husqvarna akulaadijat QC330 ning Husqvarna lehepuhuri. Kokkuleppe alusel pidi Kristo esemed tagastama 09.11.2020.a. kella 15:
  4. 09.11.2020.a. kell 14:00 helistas ta Kristole, et kokku leppida, kus ta tagastab renditud seadmed, Kristo ütles, et tal läheb veel seadmeid vaja, tema ütles Kristole, et siis tuleb sõlmida uus rendileping ja ta soovis teada, kus aadressil seadmed asuvad. Kristo lubas talle vastata SMS teel, aga seda ta ei teinud. Kell 15:36 saatis ta ise Kristole sõnumi, et tagastagu esemed või andku teada, kus esemed asuvad, aga Kristo ei vastanud ja rohkem ta Kristoga kontakti ei saanud. Tunnistaja xxx on ülekuulamisel kinnitanud, et Kristo Veski on tema jaoks võõras isik ning xxx OÜ-le tekitati kokku 1900.- euro eest kahju (kd I tl 68-71, 80). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja xxx kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses, sest tunnistaja sellekohaseid selgitusi toetab veel kriminaalasja materjalide juures olev 08.11.2020.a. Kristo Veski ja xxx OÜ vahel sõlmitud rendileping, millises on fikseeritud Kristo Veskile üle antud vara nimekiri, milline kattub tunnistaja ütlustes välja toodud ja Kristo Veskile süüdistuses etteheidetud vara nimekirjaga, rendilepingule on alla kirjutanud Kristo Veski ja xxx. Kristo Veski isik on oma kontaktandmeteks märkinud nii e-posti aadressi xxx kui ka telefoni numbri xxx. Kõne all olevast rendilepingust nähtub, et Kristo Veski renditud seadmeid ei tagastanud, sest rendilepingu tagastuskohal sellekohane märge puudub (kd I tl 71). Kohtule on hindamiseks esitatud ka fotod seadmetest, millised kannatanu esindaja sõnade kohaselt Kristo Veskile üle anti, kohtu hinnangul piltidel olevad seadmed oma olemuselt ja visuaalselt vaadates vastavad rendilepingus väljatoodud esemetele. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse dokumentaalse tõendiga, millises sisalduv teave haakub nii rendilepingus, kui ka kannatanu esindaja xxx ülekuulamisel avaldatud informatsiooniga (kd I tl 72-9). Fakti, et seadmed anti üle just Kristo Veskile toetab ka Kristo Veski isikutunnistusest tehtud koopia (kd I tl 80), kannatanu ülekuulamisel on kinnitanud, et Kristo Veski edastas ID -kaardi ja selle alusel isik ka rendilepingut sõlmides tuvastati (kd 68-71, 80). Võttes arvesse Kristo Veski eelnevat käitumist s.t 02.11.2020.a Xxx OÜ-s ja 06.11.2020.a Xxx Xxx OÜ-s seadmeid rentides ning neid kannatanule mitte tagastades, on põhjendatud asuda seisukohale, et Kristo Veskil ka xxx OÜ-s 08.11.2020.a erinevaid tööriistu rentides oli juba enne lepingu sõlmimist ja ka lepingu sõlmimise ajal tahe lepingut mitte nõuetekohaselt täita. Viimasel esines soov seadmete rendileandjaid viia eksitusse, luua lepingu teisele poolele teadvalt vale ettekujutus tegelikest asjaoludest ja oma tegelikust tahtest ning seda eesmärgiga saada ise enda valdusesse saadud võõra vara arvelt varalist kasu. Kristo Veski tahet lepingutest tulenevaid kohustusi mitte täita väljendab süüdistatava tegevus renditud esemete nii edasi müümises kui ka teisele isikule Xxx Xxxile üle andmises. Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on tunnistajana üle kuulatud xxx, kes on andud ütlusi selle kohta, et 08.11.2020.a tuli tema juurde poja tuttav Xxxe nimeline 12 1-23-354 meesterahvas, kes soovis saada laenu. xxx kinnitas, et tema andis Xxxele laenu 610.- eurot ja laenu tagatiseks andis Xxx talle Husqvarna hekilõikuri, kolm Husqvarna akut Bli 200, kaks Husqvarna akulaadijat QC 330 ning Husqvarna lehepuhuri, märgitud esemed andis tunnistaja menetlejale vabatahtlikult välja (kd I tl 172-175), menetleja on tunnistaja poolt välja antud esemeid vaadelnud asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 179-192). Kohtu hinnangul saab teha ühese järelduse selle kohta, et juba samal päeval, kui Kristo Veski 08.11.2020 xxxOÜ-st temale süüdistuses märgitud esemed rentis, realiseeris ta mõned tunnid hiljem esemed Xxx Xxx vahendusel kolmandale isikule, saades vastu raha, seda, et tunnistaja märgitud Xxxe näol oli tegemist Xxx Xxxiga kohtu hinnangul toetab kriminaalasjas materjalide juures olev menetleja tehtud päring ja xxx OÜ vastus päringule lisadega, millistest nähtuvalt kasutas sõiduautot registreerimismärgiga xxx ajavahemikul 04.11.2020 kuni 10.11.2020.a Xxx Xxx (kd I tl 8695), kes kohtueelsel uurimisel on selgitanud, et seadmete rentijaks oli ta sõber ning Kristo Veski kohtueelsel uurimisel antud ütlustes on kinnitanud, et tema pani kuriteod toime (kd I tl 105106, 213-215, 210-212). Kristo Veskit süüdistatakse selles, et tema 08.11.2020 kella 18.00 paiku rentis Kristo Veski teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx Xxx OÜ rendipunktist, Kärcheri vee- ja tolmuimeja maksumusega 74 eurot, Kärcheri survepesuri maksumusega 798,02 eurot ja Kärcheri põrandapesumasina maksumusega 227,98 eurot, mida aga kokkulepitud ajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades oma tegevusega Xxx Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1100 eurot, saades ise varalist kasu. Kohtu hinnangul Kristo Veskile esitatud sellekohase süüdistuse fakti toetab Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme xxx poolt kohtueelsel uurimisel esitatud süüteoteated (kd I tl 3-5). Nii annab avaldaja teada, et Kristo Veski broneeris veebis puhastaise.ee ja sai 08.11.2020.a aadressilt xxx kätte järgmised seadmed: survepesur Kärcher, põrandapesumasina Kärcher ja tolmuimeja WD
  5. Veebis broneerides oli aadressiks märgitud xxx, üle küsides oli aadressiks xxx, kus ta pidi hakkama sõbra juures puhastama tänavakive. Avaldaja märgib, et 09.11.2020.a läks ta aadressile xxx märgitud aadressil olnud isikud Kristo Veskit ei tundnud ja sellist tööd ei tellinud. Kuivõrd juba rentides tekkis avaldajal kahtlus, siis helistati Kristo Veskile üle ning viimane lubas seadmed tagastada sama päeva kella 18.
  6. Kokkulepitud ajaks Kristo Veski seadmeid ei tagastanud, sõnumitele ei vastanud, asjadel käidi järel rendiautoga xxx reg nr xxx. Juba eelnevalt märgitud fakt, et Kristo Veski käis renditud asjadel järel Xxx Xxxi kasutuses olnud xxx reg nr xxx rendiautoga on tõendatud kriminaalasja materjalide juures oleva päringuga x xx OÜ-sse ja vastusega päringule ning päringu lisadega, millise tõendite usaldusväärsuse osas on kohus juba eelpool oma seisukoha avaldanud, tuvastamist on leidnud fakt, et ajavahemikul 04.11.2020.a kuni 10.11.2020 oli märgitud sõiduauto xxx kasutuses (kd I tl 85-95). Süüteoteates avaldatud teabe õigsust toetavad kannatanu Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme xxx poolt kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et xxx asub Xxx Xxx OÜ rendipunkt. 08.11.2020.a kella 18:00 paiku tuli xxx aadressile Kristo Veski, kes oli eelnevalt broneerinud erinevaid seadmeid, mida ta tahtis rentida. Isikule anti sõlmitud lepingu alusel üle kolm seadet vee – ja tolmuimeja Kärcher WD 3, survepesur Kärcher HD 5/15 CX Plus ja põrandapesumasin Kärcher FC
  7. Seadmete maksumuseks oli 1100.- eurot. Seadmeid taheti rentida üheks päevaks, seadmetele tuldi järgi rendiautoga xxx reg nr 035 LES. 09.11.2020.a helistas ta Kristole ja küsis, kas seadmeid renditakse üheks päevaks või kauemaks, sest asju oli vaja uuesti välja rentida. Kristo lubas asjad tagasi tuua 09.11.2020.a õhtuks, seda ta ei teinud, asju ta ei tagastanud, Kristo enam kõnedele ei vastanud. Xxx Xxx OÜ-le tekitati kahju kogusummas 1100.- eurot. Kannatanu on oma ütluste kinnitamiseks menetlejale esitanud tellimuse väljavõtu kinnitava tõendi, millisest nähtub Kristo Veski poolt broneeritud seadmete nimekiri, märgitud nimekiri kattub kannatanu Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme xxx ülekuulamisel avaldatud esemete 13 1-23-354 nimekirjaga, koostatud on s.t Kristo Veski on allkirjastanud üleandmise – vastuvõtmise akti, millises on üles loetletud talle üle antud eelpool märgitud seadmed, seadmete enda valdusesse saamiseks maksis Kristo Veski sularahas 49.- eurot, viimane on andnud oma kontaktandmeteks telefoni numbri ja aadressiks märkinud xxx, isik lepingu sõlmimisel on tuvastatud Kristo Veski isikutunnistuse xxx alusel (ID kaardist on tehtud koopia). Samuti on kannatanu menetlejale esitanud pildid, millised seadmed Kristo Veskile üle anti ja seadmete väärtust kinnitavad tõendid (kd I tl 6-13, 14-17). Käesolevas kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja xxx kes on andnud detailseid ütlusi selle kohta, et 2020.a novembris helistas talle Veski, viimaselt ostis ta Kärcheri tolmuimeja ja Kärcheri põrandapesuri. Isiklikult ta Veskit ei tunne, aga teab viimase sõpra Xxx Xxxit, kes talle ütleski, et Veskil on tolmuimeja olemas. Veski tõi talle eelpool märgitud esemed ära xxx ette, esemed ostis ta Veskilt ära 50 või 100 euro eest, seda, et esemed olid varastatud, ta ei teadnud. Tunnistaja nõustus põrandapesija ja tolmuimeja vabatahtlikult menetlejale välja andma (kd tl 120-122, 129). Seda, et tunnistaja andis märgitud esemed kriminaalasja menetlejale üle toetab tõendina hindamiseks esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millisest nähtub, et teostaud menetlustoimingu käigus on tunnistaja poolt tema valdusesse Kristo Veski käest ostetud esemeid vaadeldud (kd I tl 130-136). Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga, millises sisalduv teave, langeb kokku nii Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme poolt antud ütlustega, kui ka tunnistaja xxx ütlustega. Oluliseks tõendiks tuleb pidada ka äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabelitega (kd I tl 126-128). Nii on kohtule teada, et kriminaalasja kohtueelse menetluses teostatud menetlustoimingu käigus – tunnistajale isiku äratundmiseks esitamise käigus, Xxx xxx tundis temale esitatud kolmelt fotolt, fotolt nr 2 ära isiku Kristo Veski, kelle käest ostis tema eelmise aasta (2020.a) oktoobris, novembris Kärcheri tolmuimeja, Kärcheri põrandapesuri. Isiku tundis ta ära viimase näo järgi. Kohtu hinnangul on tegemist otsese tõendiga, mis toetab tunnistaja Xxx Xxx kohtueelses menetluses antud ütlusi selle kohta, et viimane ostis renditud esemed just Kristo Veskilt, mitte oma tuttavalt Xxx Xxxilt. Seda, et renditud esemeid müüs või andis edasi just Kristo Veski ja, mitte keegi teine toetab kohtu hinnangul nii viimase enda, kui ka Xxx Xxxi kahtlustatavana antud sellekohased ütlused, millise tõendite usaldusväärsuse osas kohus on juba oma seisukoha avaldanud (kd I tl 105-106, 210-212). Kohtu hinnangul eelpool analüüsitud tõendites sisalduva teabega on üheselt tõendamist leidnud fakt, et just Kristo Veski oli selleks isiku, kes lõi Xxx Xxx OÜ esindajale viimase firmast erinevaid seadmeid rentides teadvalt vale ettekujutuse juba enne lepingu sõlmimist sh lepingu sõlmimise ajal oma tahtest rendilepingu tingimusi nõuetekohaselt täita. Tegelikkuses Kristo Veskil ei olnud tahet enda valdusesse saadud renditud seadmeid nende omanikule tähtaegselt tagastada vaid realiseerida ja teenida sellisel moel hõlptulu. Kristo Veskit süüdistatakse veel selles, et tema 09.11.2020 kella 14.25 paiku rentis teadlikult mittetagastamise eesmärgil xxx asuvast Xxx OÜ laohoonest Hilti lasernivelliiri lati ja kolmikjalaga maksumusega 1000 eurot ning Stihl postiaugupuuri maksumusega 500 eurot, mida aga kokkulepitud ajaks tahtlikult ei tagastanud, tekitades Xxx OÜ-le varalist kahju kokku summas 1500 eurot, saades ise varalist kasu. Märgitud kuriteo episoodis toetab Kristo Veskile etteheidetud süüdistust Xxx OÜ juhatuse liikme xxx poolt kohtueelses menetluses esitatud süüteoteade (kd I tl 55-56). Nii antakse politseile esitatud süüteoteates teada, et 09.11.2020.a kella 14:25 paiku tuli Xxx OÜ rendipunkti Kristo Veski, kes soovis laenutada tööriistu laserniveliir jala ja latiga ning aiaposti masinat koos 2 puuriga 150 mm ja 200 mm, kahjuks 1000.- eurot. Hiljem saadi teada, et tegemist oli tööriistade omastamisega (kd I tl 55-56). Kohtu hinnangul kõne all oleva tõendiga on võimalik fikseerida Kristo Veskile etteheidetud kuriteo 14 1-23-354 toimepanemise aeg ja koht ning muud tõendamisesemega seotud asjaolud s.t kelle suhtes kuritegu toime pandi, milliseid esemeid kannatanult välja peteti ja, kui suures ulatuses kuriteo toimepanemisega kannatanule kahju tekitati. Süüteoteates esitatud faktiliste asjaolude kontrollimiseks on käesoleva kriminaalasja menetleja üle kuulanud kannatanuna Xxx OÜ juhatuse liikme xxx, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 09.11.2020.a kella 14:25 ajal sõlmiti xxx asuvas xxx OÜ laohoones Xxx OÜ ja Kristo Veski vahel rendileping tööriistade laenutamise kohta. Nimelt Kristo Veski rentis postiaugupuuri Sthil koos kahe puuriga 150 mm ja 200 mm maksumusega 500.- eurot, lasernivelliirikomplekti Hilti PR20 koos kolmikjala ja latiga, maksumusega 1000 eurot (nivelliir oli punast värvi kohvri sees ja mõõtelatt ning jalg eraldi), seega renditi esemeid väärtusega 1500.- euro väärtuses. Isik esitas lepingu sõlmimisel ID – kaardi Kristo Veski nimele ning antud isiku näol oli tegemist ID-kaardi fotol oleva isikuga. Tunnistaja kinnitas, et rendilepingu Kristo Veskiga sõlmis ta isiklikult ja ka esemed andis ta viimasele üle isiklikult. Seadmed lubas isik tagastada järgmisel päeva. Kui oli möödunud kaks päeva, siis püüdis ta Kristo Veskiga lepingus märgitud telefonil ühendust saada, kuid helistades ei olnud number enam leitav ning ühendust isikuga ta ei saanud. Oma väidete kinnitamiseks on kannatanu esindaja kohtueelse menetluse käigus esitanud Kristo Veskiga sõlmitud rendilepingu koopia (kd I tl 61). Kõne all olevast tõendist nähtub, et rendileping sõlmiti 09.11.2020.a, rendilepingule on alla kirjutanud sama isik, kes eelnevatelegi rendilepingutele, märgitu on tuvastatav visuaalsel vaatlusel, lepingutel olevad allkirjad on väga sarnased (rendilepingu juurde on lisatud Kristo Veski ID-kaardi koopia), rendilepingus on fikseeritud, kannatanu poolt avaldatud rendiesemete nimekiri (kd I tl 61-62). Kohtu hinnangul rendilepingus sisalduva teabe usaldusväärsust toetab veel kannatanu poolt menetleja valdusesse antud tootekirjeldused ja pildid renditud esemetest (kd I tl 57-60). Samuti toetab antud kuriteo episoodis Kristo Veski enda kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ja tema sõbra Xxx Xxx kohtueelses menetluses varasemalt välja toodud selgitused (kd I tl 105-106, 210-212). Lisaks analüüsitule peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
  8. mai 2005 otsuse nr 31-1-32-05 p 8 või
  9. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et süüdistatava puhul on toime pandud 5 omavahel äravahetamiseni sarnast kelmuse episoodi. Esiteks on kõigil juhtudel tegemist rendivaraga -tööriistadega, mis olid kallid, seega oli süüdistatav oma tegevuses orienteeritud spetsiifilistele esemetele – 15 1-23-354 tööriistadele, samas sellistele tööriistadele, mida võibolla igapäevaselt vaja kasutada ei ole, kuid, milliseid võib olla vaja just eritööde tegemiseks ning milliste esemete väärtust iseloomustab siiski suhteliselt kõrge turuhind, milliste realiseerimise võimalus ka poole hinnaga maha müües võimaldab saada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Teiseks sõlmis süüdistatav kõikide toodete osas rendilepingud ning saades renditavad esemed enda valdusesse hakkas neid suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul realiseerima selleks, et saada varalist kasu. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et kõigi 5 kelmuse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et süüdistatava eeltoodud käitumine on hinnatav tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisena ehk petmisega, millega viidi kannatanud eksimusse. Süüdistatav lõi kannatanutes rendilepinguid sõlmides puudulike kontaktandmete esitamisega ning esemete tagastamise tühjade lubadusetega kujutluse, et tal on tahe rendilepingust tulenevaid nõudeid täita – renditav vara nende omanikele tagastada. Rendilepingutele allakirjutamisega väljendas süüdistatav tahet teha lepingus kokkulepitud tingimustel tehing ning täita lepingus tuleneval viisil enda kohustusi. Samuti on leidnud tõendamist, et kannatanud, olles süüdistatava tegevusest eksitusse viidud, tegid varakäsutuse, mille kohaselt andsid süüdistavale pärast rendilepingu sõlmimist üle vara erinevate tööriistade sh ka haagise näol. Tegelikult ei olnud süüdistataval tahet lepingulisi kohustusi täita, kuna väga lühikese aja jooksul pärast rendilepingu sõlmimist taganes süüdistatav lepingust ega tagastanud renditud esemeid kannatanutele kokkulepitud tähtaja jooksul. Süüdistatava kuritegelikku käitumismustrit arvesse võttes leiab kohus, et tegemist on asjaolude moonutamisega, sest süüdistatav Kristo Veski teadis algusest peale, et tal ei ole tahet rendilepingute täitmiseks ning tal ei olnud ka soovi saadud esemeid nende omanikele tagastada, kuna müüs need enda valdusesse saamise hetkest üsna lühikese aja möödudes odavamalt edasi või andis üle kolmandatele isikutele. Sellise tegevusega sai süüdistatav varalist kasu erinevate tööriistade, seadmete enda valdusesse saamise ja nende müümise näol ja kannatanud said varalist kahju. Kohus asub seisukohale, et taolisel viisil teise poole eksimusse viimine on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 ettenähtud süüteona. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teistele isikutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju eesmärgiga saada ise varalist kasu, mistõttu on süüdistatav pannud teo toime otsese tahtlusega. Riiklik süüdistaja on Kristo Veski käitumise kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Kristo Veskit viie kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on Kristo Veski varem kelmuse toime pannud isikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. 16 1-23-354 Seega pani Kristo Veski toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagid: Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu Xxx Xxx OÜ-le tekitas Kristo Veski varalise kahju summas 798,02 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx esitas 18.05.2022.a tsiviilhagi Kristo Veski vastu varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 219, 220-221, 222-223). Kannatanule Xxx Xxx OÜ tekitati varaline kahju summas 1200 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx Xxx esitas 08.06.2022.a Kristo Veski vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 224, 225-226, 227-228). Kannatanu Xxx OÜ -le tekitati varaline kahju summas 1500 eurot, mille kohta kannatanu seaduslik esindaja xxx esitas 14.05.2022.a Kristo Veski vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 63, 229-230). Kannatanu Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 10 560 eurot, mille kohta kannatanu volitatud esindaja xxx esitas 18.05.2022.a ja 14.11.2022.a Kristo Veski tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx (kd I tl 30-31, 32-33, 34-36, 231, 232-233, 30-36, 234-238, 281-284). Kannatanu xxx OÜ tsiviilhagi ei esitanud, kuna kriminaalmenetluse käigus tagastati xxx OÜle kuuluvad Kristo Veski poolt rendile võetud seadmed (kd tl 193).

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, s.t süüdistatav rikkus tahtlikult üldist käitumiskohustust ja keeldu ning rikkus deliktiõiguslikku kaitsenormi KarS § 209 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu kuulub kannatanutele hüvitamisele kelmuse tagajärjel tekitatud varaline kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on tegemist kannatanutele otsese varalise kahju tekitamisega varavastaste kuritegude toimepanemise tulemusena. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 17 1-23-354

§ 310

lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tekkinud vaidlust Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ Kristo Veski vastu, eelpool välja toodud summade ulatuses esitatud tsiviilhagide osas. Märgitud kannatanute esitatud hagid on Kristo Veski õigeks võtnud. Kristo Veski on vastu vaielnud üksnes Xxx OÜ tema vastu esitatud tsiviilhagi osas (kd II tl 33). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-100-16, p 12 ja
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Süüdistatav Kristo Veski on kohtus korduvalt kinnitanud, et tema on nõus kannatanutele Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ tekitatud kahju hüvitama, ei nõustu ta ainult Xxx OÜ poolt tema vastu esitatud tsiviilhagiga. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kannatanute Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ poolt, süüdistatava Kristo Veski suhtes esitatud tsiviilhagide õigusvastaselt tekitatud kahjude nõuetes tuleb rahuldada ning VÕS § 1043 alusel Kristo Veskilt välja mõista alljärgnevalt: Xxx Xxx OÜ kasuks 798,02.- eurot, Xxx Xxx OÜ kasuks 1200.- eurot, Xxx OÜ kasuks 1500.- eurot. Kristo Veski on kohustatud kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagid tasuma kohtuotsuse resolutsioonis välja toodud arveldukontodele. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlust tekitanud kannatanu Xxx OÜ volitatud esindaja Indrek Põder süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud tsiviilhagi 10 560 euro varalise kahju, viiviste ja menetluskuude summas 960.- eurot välja mõistmise nõudes (kd I tl 281-284). Süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagis selle esitaja on välja toonud faktilised asjaolud, millise pinnalt leiavad nad, et Xxx OÜ-le on tekitaud eelpool märgitud summa ulatuses otsest varalist kahju Kristo Veski kuritegeliku käitumise tulemusel. Antud kriminaalasjas ei ole vaidlust tekkinud selles, et Kristo Veski poolt Xxx OÜ-st välja kelmitatud esemed: Respo Haagis, Dynapac pinnasetihendaja ja Hilti nivelliir on kannatanule kohtueelse menetluse käigus tagastatud (kd I tl 163-164, 170). Kannatanu Xxx OÜ oma esindajatega asunud seisukohale, et juhul, kui Kristo Veski ei oleks 02.11.2020.a Xxx Oü-lt seadmeid rentinud, neid tagastamata jätnud, siis ei oleks Xxx OÜ-le ka varalist kahju tekkinud. Tsiviilhagis märgitakse, et Kristo Veski kasutuses olid Xxx OÜ-le kuuluvad seadmed ajavahemikul 02.11.2020.a. kuni 31.03.2021.a ning võttes arvesse märgitud ajaperioodi, mil renditud seadmed olid Kristo Veski käes, siis tema poolt on Xxx Oü-le tekitatud varalist kahju summas 9600.- eurot. Varaline kahju koosneb Kristo Vesti poolt rendiseadmete kasutusest ajaperioodil 01.11.2020.a. kuni 31.03.2021.a. Kannatanu hinnangul märgitud kahju summa tuleneb tihendaja 500 kg kalendrikuu hinna järgi 1000.- eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas 6000.- eurot, haagis Respo kalendrikuu rendihind 200 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas
  5. – eurot ja Niveliir Hilti (komplekt) kalendrikuu rendihind 400.- eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas 2400.- eurot. Kohus nõustub nii riikliku süüdistaja, süüdistatava Kristo Veski ja tema kaitsja Toomas 18 1-23-354 Laanemaaga selles, et hageja ei ole tõendanud, et temal oleks eelpool märgitud ajaperioodil s.o 02.11.2020.a. kuni 31.03.2021.a jäänud tulu saamata. Kohus asub seisukohale, et kui hageja esitab süüdlase vastu nõude saamata jäänud tulus, siis on hagejal ka kohustus oma esitatud nõuet tõendada, mida antud hetkel tehtud ei ole. Pelgalt teadmine ja fakt, et kannatanu tähtaegselt ei saanud enda valdusesse tagasi talle kuuluvaid seadmeid, mida ta saanuks oma sõnade kohaselt uuesti välja rentida, saades sellise tegevuse eest majanduslikku tulu, kuid see jäi tal süüdlase kuritegeliku käitumise tõttu saamata, kohtu hinnangul ei ole piisavaks, et VÕS § 128 lg 2 alusel nõuet esitada. Kannatanu ei ole tsiviilhagi juurde esitanud ühtegi sellekohast tõendit, mis kinnitaks, et temal ajavahemikul 02.11.2020.a. kuni 31.03.2021.a oleks olnud mõni klient, kes soovinuks märgitud esemeid rentida, et saaks rääkida reaalselt saamata jäänud võimalikust tulust, millise esinemine võimaldaks kohtul kaaluda esitatud tsiviilhagi põhjendatust. Kohtu hinnangul Xxx OÜ sellekohane väide, et nendel jäi tulu saamata on tõendamata ning oletuslik ning sellisel kujul nõude esitamine süüdistatava vastu alusetu. Võttes arvesse asjaolu, et kohus peab Xxx OÜ esitatud hagi põhjendamatuks, peab kohus alusetuks ka hagis välja toodud süüdistatava vastu viivisnõude esitamist põhjendamatuks ning jätab kannatanu Xxx OÜ volitatud esindaja süüdistatava Kristo Veski vastu esitatud hagi täies mahus rahuldamata k.a kannatanu volitatud esindajale tehtud kulutused summas 960.- eurot rahuldamata. Karistus: Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse. Hinnates süü suurust KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varalise kahju suurusest ning leiab, et kannatanutele tekitatud varaline kahju on märkimisväärne. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat viie kelmuse episoodi toimepanemises, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et Kristo Veski oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanutele lühikese aja jooksul otsest varalist kahju. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtumenetluses enda süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud ja kahetsust avaldanud, kannatanute ees vabandanud ning lubanud kannatantele nendele tekitatud varalise kahju hüvitada. Võttes arvesse teadmist, et süüdistatav töötab, siis kohus on veendunud, et Kristo Veski poolt tekitatud kahju hüvitamise väljavaated lähitulevikus on paljulubavad. Kohus süüdistatava avaldatud kahetsust ja suhtumist toimepandusse, kannatanute ees vabandamist ning lubadust, kannatanutele tekitatud kahju hüvitada arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 tähenduses. Karistust rakendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistust raskendava asjaoluna tuleks hinnata omakasu ajendit, mis peaks oma sisult tähendama teo toimepanija soovi saada kuriteo toimepanemisega mistahes ainelist kasu. Saades kelmuse tulemusel enda kannatanutele kuulunud vara müüs süüdistatav need esemed, kas kohe edasi, saades müüdud esemete eest raha või andis need kolmandatele isikutele. Sellisest süüdistatavapoolset tegevust võiks vaadata selliselt, et menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud omakasu motiivil, s.o käesoleval juhul kannatanutele tekitatud varalise kahju arvelt sai süüdistatav varalist kasu. Samas ongi kelmus varavastane kuritegu, millise toimepanemise eesmärgiks on kannatanule varalise kahju tekitamine ja selle tekitatud kahju arvelt kasu 19 1-23-354 saamine. Seetõttu on formaalselt küll tegemist omakasu motiiviga KarS § 58 p 1 mõttes, kuid kuna varavastase kuriteo toimepanemise liikumapanevaks jõuks ongi omakasu, mida on kasu saamise viisi, s.o kuriteoga saamise tõttu taunitav, kuid see ei saa kohtu arvates varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust mõjutada. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavale tuleks süü suurust ja süütegude intensiivsust arvestades karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas aga pani süüdistatav kelmused toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu peab kohus võimalikuks karistuse mõista siiski suhteliselt alammäära lähedases määras, kuivõrd sanktsiooni alammäär juba ise on suhteliselt range. Samuti Kristo Veskile karistuse mõistmisel kohus arvestab seda, et süüdistatav on isikuks, keda varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole, kuriteo episoodid, milliste toimepanemises viimast süüdistatakse on aset leidnud paar aastat tagasi ning kohtule ei ole teada, et Kristo Veski oleks jätkanud kuritegude toimepanemisega, milline teadmine on kohtu jaoks isikut positiivselt iseloomustavaks asjaoluks (kd I tl 240-241). Kohus peab asjakohaseks karistada Kristo Veskit KarS § 209 lg 2 p järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, võttes arvesse teadmist, et käesolevat kriminaalasja arutati lühimenetluse korras, siis kohus juhindudes

§ 238

lg 2 peab asjakohaseks vähendada Kristo Veskile mõistetavat karistust 1/3 võrra karistades teda toimepandud kuritegude eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades teadmist, et Kristo Veski on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks, viimane ei ole jätkanud kuritegude toimepanemisega, vaid viimane on avaldanud soovi asuda õiguskuulekale teele, hüvitada oma kuritegeliku käitumisega kannatanutele tekitatud kahjud peab kohus võimalikuks juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 määrata, et Kristo Veskile mõistetud ärakandmata 10 kuu pikkune vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo Veski ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangul 2 aasta pikkuse katseaja näol on tegemist piisavalt pika ajaperioodiga, mil Kristo Veskil on võimalus seada oma elu selliselt, et mitte sattuda uuesti kuritegelikule teele ning õiguskaitseasutuste huviorbiiti. KarS § 78 p 1 tulenevalt loetakse Kristo Veskile määratava katseaja alguse kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 05.04.2023.a. Menetluskulud: Tulenevalt

§ 180lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p.p 1- 4, 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning temale kohtueelses – ja kohtumenetluses õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud määratud kaitsja tasu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 725.- eurot ning seda alates 01.01.2023.a s.t teise astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 1087,50.- eurot. Kohtueelses – ja kohtulikul uurimisel on Kristo Veskile osutatud riigi õigusabi korras õigusabi, õigusabi teenuse osutamise kuluks on 542,16.- eurot. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohtule on teada, et Kristo Veski töötab, selliselt vähemalt viimane kohtus väitnud on ning 20 1-23-354 märgitust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks temal tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Juhindudes

§ 175lg 1 p.

4, 9 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50.- eurot. Arvestades teadmist, et Kristo Veski süü on tõendamist leidnud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, siis kohus jätab süüdistatava määratud kaitsjakulud kogusummas 542,16.- eurot süüdistatava kanda ning mõistab menetluskulud riigi tuludesse välja. Kohus leiab, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise kohustust, samuti kannatanutele välja mõistetud tsiviilhagi tasumise kohustust, siis on põhjendatud võimaldada Kristo Veskil temalt väljamõistetud menetluskulusid

§ 180lg 3, 4 lause alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.