Obsah (7)

§ 121§ 2§ 43§ 104§ 250§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-183 Määruse kuupäev 5. veebruar 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Kambja Vallavolikogu 20. detsembri 2023. a otsuste nr

) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kambja Vallavolikogu otsustas
2. detsembri
3. a otsusega nr 151 omandada Kambja valla munitsipaalomandisse Kambja vallas, Tõrvandi alevikus asuvad kinnisasjad: 1.1 Nisu tänav (kinnisasi 3359104, katastriüksus 94901:007:1239, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 3040 m2); 1.2 Rukki tänav (kinnisasi 3359204, katastriüksus 94901:007:1240, sihtotstarve 100 % transpordimaa, pindala 2792 m2); 1.3 Kaera tänav (kinnisasi 3359304, katastriüksus 94901:007:1241, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 3106 m2); 3-24-183 1.4 Tänava (kinnisasi 3359404, katastriüksus 94901:007:1242, sihtotstarve 100% transpordimaa, 1239 m2).
4. Kambja Vallavolikogu otsustas
5. detsembri
6. a otsusega nr 152 omandada Kambja valla munitsipaalomandisse Kambja vallas, Tõrvandi alevikus asuvad kinnisasjad: 1.1 Aasa tänav (kinnisasi 1899804, katastriüksus 94901:007:0597, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 3120 m2); 1.2 Aasa tänav J1 (kinnisasi 3305504, katastriüksus 94901:007:0945, sihtotstarve 100 % transpordimaa, pindala 257 m2); 1.3 Kellukese tänav (kinnisasi 1899804, katastriüksus 94901:007:0635, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 3932 m2); 1.4 Karikakra tänav (kinnisasi 1899804, katastriüksus 94901:007:0618, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 5959 m2); 1.5 9490027 Kellukese põik (kinnisasi 3081104, katastriüksus 94901:007:0962, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 434 m2); 1.6 Kurekella tänav (kinnisasi 1899804, katastriüksus 94901:007:0650, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 434 m2).
7. X esitas
8. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kambja Vallavolikogu
9. detsembri
10. a otsused nr 151 ja nr
11. Kaebuse kohaselt soovib vald omandada arendajalt transpordimaad ilma tänavate ja insenerrajatiste ekspertiise tegemata, kuid teed on halvas korras ja vajavad taastusremonti. Samuti on välja ehitamata sademeveesüsteem. Vallavolikogu liikmetele ei ole räägitud tõtt, mida nende transpordimaade omandamine vallale kaasa toob. X taotleb kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikes huvides.
12. Kohus jättis
13. jaanuari
14. a määrusega Xi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohtule ei olnud arusaadav, kas ja milline avalik-õiguslik suhe on kaebaja ja Kambja valla vahel ning milles seisneb kaebaja õiguste riive. Kohus kohustas kaebajat selgitama oma kaebuse eesmärki, tegelikku tahet ja milliseid kaebaja õigusi on Kambja vald rikkunud või miks kaebaja leiab, et tal on avalikes huvides kaebuse esitamise õigus. Samuti tuli kaebajal täpsustada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ehk millised tagajärjed talle kaasnevad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 6. Kaebuse nõude ja aluse sisustamine on kaebaja ülesanne (

§ 2lg 4 ja § 41 lg 1).

Kohus andis

1. jaanuari
2. a määrusega kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja määruse kätte samal kuupäeval, s.o
3. jaanuaril
4. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus seega
5. jaanuaril
6. Kaebaja ei ole kohtule vastanud, tähtaja pikendamist taotlenud ega ühtegi muud avaldust esitanud. Kaebuse eesmärgi, kaebaja tegeliku tahte ja vaidlustatud otsustega puutumuse sisustamata jätmine on puudusteks, 2 3-24-183 mis takistavad asja läbivaatamist, sest kohtul ei ole nende andmeteta võimalik kaebuse lubatavust hinnata.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (

§ 104lg 5 p 2).

9. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata (

§ 250lg 2).

Kaebaja ei kõrvaldanud tähtpäevaks taotluses esinevaid puudusi, millele kohus oli

1. jaanuari
2. a määruses tähelepanu juhtinud. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3