Obsah (4)

§ 115§ 492§ 103§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2122 Kohtuasi AB “Lietuvos dra

) § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudus selles, et korteris nr 17 purunes voolik ning vooliku korrashoiukohustus oli puudutatud isikul I. Kohus märkis, et mh omas tähtsust asjaolu, mis põhjusel voolik purunes. Puudutatud isiku II majahalduri selgitustest järeldus, et avariiteenust pakkuv firma PLM Hoolduse osaühing avastas rikke korteris nr 17, kus purunes kraanikausi sooja vee vooliku ühenduse tihend ja kuum vesi pritsis kraanikausi alusesse kappi. Samuti nähtus, et enne avalduse aluseks oleva juhtumi ilmnemist avastas majahaldur umbes kell 06.30 soojussõlmes asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile. PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 aktist nähtuvalt tegi ühistu juhatuse liige 22.01.2019 kell 11.45 väljakutse, et korter nr 17 uputab korteri nr 13 kööki. Avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee voolik. Akti kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille tagajärjel tõusis sooja tarbevee temperatuur 90 kraadini. Kohus oli esitatud asjaolude ja tõendite valguses seisukohal, et puudutatud isik I ei rikkunud oma KrtS § 31 lg 1 p 1 kohast kohustust. Antud juhul puudus põhjus kahelda PLM Hoolduse osaühingu selgituses, et temperatuuri tõusmisel tõuseb ka veesurve, mistõttu on eluliselt usutav, et selle tõttu purunes puudutatud isiku I korteris olnud sooja vee voolik. Eelnevale viitas ka sündmuste ajaline lähedus. Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et korteris nr 17 asunud 3 voolik lekkis enne 22.01.2019, samuti ei hakanud voolik lekkima oluliselt hiljem kui toimus rike elamu süsteemis. Asjaolude tuvastamisel tuli lähtuda ühelt poolt sellest, et kahjustatud isik teavitas lekkest 22.01.2019 enne lõunat ja rike elamu süsteemis avastati sama päeva hommikul umbes kell 06.30 ja teiselt poolt sellest, et eluliselt usutav oli, et elamu süsteemi rike tekitas veesurve suurenemise tõttu kahjustuse puudutatud isiku I korteris asunud voolikule. Eluliselt vähemusutav oli, et sündmustel puudus seos ja tegu oli kokkusattumusega. Kuigi veeleke pärines puudutatud isiku I korterist, siis sai selle põhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis, mis oli korteriomanike kaasomandis. Seega ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustusi. Isegi, kui korteris olnud voolik oli vananenud ja oleks vajanud vahetust, siis puudusid andmed selle kohta, et voolik lekkis varem. Kui voolik ei pea vanuse või muude asjaolude tõttu vastu ebatavalistes tingimustes, ei ole see etteheidetav puudutatud isikule I ja võimalik kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud

§ 115lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldused ja avaldus tuli jätta rahuldamata.

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Samuti hindas maakohus PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 akti tõendina ebaõigesti. Aktis selgitati, et veesurve tõusule ei pruugi vastu pidada vananenud voolikud. Tõendist ei olnud võimalik teha järeldust, et veesurve tõusuga oleksid purunenud ka korras ning puudusteta veevoolikud. Ükski teine voolik hoones ei purunenud (sh voolikud, mis asusid soojussõlmes ning soojussõlmele lähemal). Kuivõrd purunes vaid puudutatud isiku I korteris asuv voolik, oli see viide vooliku puudusele. Kohus jättis arvesse võtmata aktis toodud väite, mille kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojasõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur. Eelnevast järeldus, et vooliku purunemise põhjus ei olnud teada ning PLM Hoolduse osaühingu arvamus oli oletuslik. Samuti möönis kohus ise, et vooliku purunemise põhjus ei olnud teada ning üheselt ei saanud kindlaks teha, kas enne hakkas lekkima voolik või toimus rike elamu süsteemis. Käesoleval juhul tuli eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ning vastupidine tuli tõendada. Kohus ei selgitanud välja, milline asjaolu viis vooliku purunemiseni. Puudutatud isik I ei saanud tõendamiskoormisest vabaneda põhjendusel, et ühe sündmuse esinemine oli usutavam kui teise. Toimikus olevate tõendite põhjal ei olnud võimalik teha järeldust, et veevooliku purunemise puudutatud isiku I korteris tingis veesurve. Seetõttu oli ebaõige kohtu järeldus, et puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustust. Samuti ei küsinud kohus korteriühistu seisukohta võimaliku vastutuse osas. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.
3. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6. Avaldaja ei toonud määruskaebuses välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata ning et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
7. Käesoleval juhul esitas kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja

§ 115

lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku I kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Korteriühistu vastu avaldaja nõuet ei esitanud. Määruskaebemenetluses vaieldi jätkuvalt selle üle, kas kahju tekkis selle tõttu, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Maakohus leidis, et antud juhul ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustust ning isegi, kui ta oleks kohustust rikkunud, oleks rikkumine vabandatav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 13. Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isikule I kuuluvas korteris nr 17 toimunud sooja vee vooliku purunemisest, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 13, ning avaldaja hüvitas kindlustatud korteri nr 13 omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu

§ 492lg 1 alusel kindlustusandjale üle.

1. Avaldaja märkis määruskaebuses, et kuivõrd vooliku purunemise põhjus ei olnud teada, tuli eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Samuti tõi avaldaja esile, et PLM Hoolduse OÜ arvamus vooliku purunemise põhjuste kohta oli oletuslik ja puudusteta voolik ei oleks sellises olukorras purunenud.
2. Ringkonnakohus märgib, et kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal

§ 492

lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. 16. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud 5 korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).
2. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korteriomandist. Kuivõrd kahjustav asjaolu lähtus korteri nr 17 eriomandi piirest, milleks antud juhul oli veeleke, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei rikkunud oma kohustusi või rikkumine oli vabandatav.
3. Käesolevalt leidis tõendamist asjaolu, et 22.01.2019 umbes kell 06.30 hommikul avastas majahaldur soojussõlmes asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile (tl 12, 48). 22.01.2019 ennelõunal helistas majahaldurile korteri nr 13 omanik ja teatas vee tilkumisest kraanikausi kohal olevast köögilaest (tl 48). PLM Hoolduse osaühingu avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee voolik ja märkis, et vooliku purunemisele võis kaasa aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille tulemusena tõusis sooja tarbevee temperatuur 90 kraadini. Kuivõrd nii kõrge temperatuuri juures kasvas sooja tarbevee süsteemis oluliselt veesurve, ei pruukinud voolik veesurvele vastu pidada (tl 49).
4. Eelnevast tulenevalt tegi puudutatud isik I eluliselt usutavaks, et antud juhul tulenes kahjustav asjaolu korteriomanike kaasomandiesemest, s.o hoone soojussõlmest ning ta ei rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi. Maakohus lähtus õigesti asjaoludest, et vooliku purunemine puudutatud isiku I korteris toimus vahetult pärast automaat-regulaatori rikke toimumist hoone soojussõlmes ning asjas puudusid tõendid selle kohta, et voolik oleks lekkinud varem. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et puudutatud isiku I korteris purunenud sooja vee voolik oli puudustega. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanikule ei saanud olla ettenähtav elamu soojussõlmes tekkinud rikke toimumine ja selle tagajärjel toimunud veesurve oluline tõus ja sooja tarbevee vooliku purunemine. Puudutatud isikul I ei ole kohustust vastutada hoone soojussõlmes tekkivate rikete eest. Kaasomandi eseme koosseisu kuuluva hoone soojussõlme seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Samuti ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate süsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st veesüsteemides võib tekkida aja jooksul rikkeid ja selliste rikete ärahoidmine on eelkõige korteriühistul. Kuigi veeleke pärines puudutatud isiku I korterist, sai eeltoodust tulenevalt lekke toimumise aluspõhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis, mis on korteriomanike kaasomandis.
5. Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitele, et maakohus ei küsinud puudutatud isiku II seisukohta võimaliku vastutuse osas märgib ringkonnakohus, et maakohus kaasas puudutatud isiku II 28.06.2021 määrusega menetlusse ning andis talle korduvalt võimalusi seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik II menetluses seisukohta ei esitanud. Kuivõrd avaldaja ei esitanud puudutatud isiku II vastu nõuet, puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida võimalikku korteriühistu vastutust.
6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustusi ning avaldus jäi põhjendatult rahuldamata. 6
7. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lgs 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 7