Obsah (8)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2024. a kell 12.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-11456 Ts

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud ja pankrotiavaldus 16.11.

1. a esitas ettevõtja kohtule enda pankrotiavalduse, mille kohaselt ei suuda EVIKO Ehitus OÜ ei suuda täita jooksvaid kohustusi ja majandustegevus on sisuliselt seiskunud. Juhatuse hinnangul tegemist ettevõtte püsiva maksejõuetusega ja välja tuleb kuulutada pankrott. Maksejõuetuse põhjuseid on juhatus lisaks käesolevale avaldusele selgitanud ka varasemalt kohtule esitatud saneerimisavalduses. Need põhjused ei ole muutunud ja on jätkuvalt aktuaalsed. Ettevõttel oli kavas saneerimisavalduses kirjeldatud raskused ületada võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava elluviimise teel. Eelpool kirjeldatud ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu ei osutu see võimalikuks ning tuleb alustada pankrotimenetlust. 23.11.
2. a määrusega nimetas kohus EVIKO Ehitus OÜ ajutiseks halduriks vandeadvokaat Maire Armi. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EVIKO Ehitus OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 100 000 euro väärtuses. Võlgniku varaks on debitoorsed nõuded, mille bilansiline väärtus on kokku 382 483,98 eurot. Tegemist on ehitusvaidlustest tulenevate nõuetega, mistõttu võib ajutise halduri hinnangul lugeda reaalseks väärtuseks kokku 100 000 eurot. Võlgnikul on seisuga 15.12.
2. a kohustusi kokku summas 3 437 839,52 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 2
3. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes lõplikult välja
4. aasta novembri alguses, mil ettevõtte majandustegevuse jätkamine või tervendamine polnud enam võimalik ja juhatus esitas 16.11.
5. a kohtule saneerimismenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluse alustamiseks. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituste kohaselt algasid äriühingul raskused COVID19 pandeemia ajal ning süvenesid seoses Ukraina sõja algusega. COVID 19 mõjus kogu ehitussektorile ja aastad 2020-2022 kujunesid võlgniku jaoks keeruliseks. Tööjõu ja paljude materjalide kättesaadavus oli sel perioodil tugevasti häiritud. Ebakindlus majandussektoris viis tellimuste vähenemiseni, võlgniku käive vähenes 50%. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige E L.

7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Arvelduskontode ülevaatamisel tuvastas ajutine haldur, et (eriti tegevuse lõpus) tasuti suures ulatuses võlgniku lähikondsetega seotud äriühingute võlgnevusi. Kuna võlgniku äritegevus oligi üles ehitatud paljuski võlgnikuga seotud äriühingute lepingute täitmisele, siis toimus suures osas arveldusi nimelt lähikondsetega seotud äriühingutega. Vajalik võib olla anda hinnang sellele, kas seotud isikutega sõlmitud lepingud olid hinnastatud õigesti. Ajutise halduri tasu 8. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on esitanud tasunõude 15,5 töötunni eest kokku summas 2015 eurot (lisandub käibemaks 22%).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 130 eurot tunnis

§ 23lg 3 alusel.

9. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2015 eurot (lisandub käibemaks 443,3 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3