KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1961 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maari

§ 424

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja R.K valitud kaitsja Mart Sikut Süüdistatav R.K Isikukood: XXX; elukoht XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkendit kohaldatud ei ole Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör MarjaLiina Talimaa Süüdistatava kaitsja valitud kaitsja Mart Sikut RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2019 otsus muutmata ning R.K kaitsja Mart Sikuti apellatsioon rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta valitud kaitsja Mart Sikuti poolt apellatsioonimenetluses R.K-le osutatud õigusabikulu 510 eurot R.K kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Tartu Maakohus tunnistas
4. septembri 2019 otsusega R.K süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus R.K eelvangistuses viibitud aja 23.-24.

detsember 2018, s.o 2 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja luges tema kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määras kohus R.K katseaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud.

Maakohus tunnistas R.K süüdi selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 23. detsembril 2018 kella 00:10 paiku Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus Keskuse tn 5 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.märgiga XXX seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/1 kohta. R.K rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani R.K kvalifitseeritava kuriteo. toime

§ 424

lg 1 järgi MAAKOHTU OTSUS Maakohus leidis, et R.K süü

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud.

Esmalt andis maakohus hinnangu asjaolule, kas süüdistatav juhtis

1. detsembril 2018 kella 00:10 paiku Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus Keskuse tn 5 juures mootorsõidukit. Maakohus leidis, tuginedes tunnistajate ütlustele, et nimetatud asjaolu on kinnitust leidnud. Taolist otsustust tehes tugines maakohus E.T. i ütlustele, milliste kohaselt kuulis tunnistaja oma elukohas viibides 2018 jõulude ajal südaöö paiku kärgatust, mis ta äratas. Ta läks aknale vaatama, mis toimub, avas akna ja nägi naabertrepikoja ees seismas sõidukit Volkswagen. Sõiduki juures askeldasid kolm noormeest. Ühes neist tundis ta ära nende maja elaniku J.S. a, teised kaks olid talle tundmatud. Üks tundmatustest kandis laigulist parka taolist jopet ja oli teistest tunduvalt pikem. J.S. al oli seljas lühikeste käistega särk ja kolmas noormees kandis halli deressipluusi. Akendele oli tulnud ka teisi majaelanikke, kes hurjutasid noormehi nende lärmitsemise pärast, kuid viimased vastasid ebaviisakalt. E.T. i ütluste kohaselt istusid noormehed mingil hetkel sõidukisse. Laigulises jopes noormees istus juhi kohale, hallis dressipluusis noormees juhi kõrvalistmele ja J.S. as tagaistmele. Auto hakkas tiirutama ümber nende maja ja neid tiire oli tunnistaja arvates vähemalt kolm. Seejärel lahkus tunnistaja aknalt. Tulles uuesti aknale nägi ta, kuidas auto jõudis tagasi maja ette ning see sama laigulises jopes noormees väljus sõidukist juhikohalt. Kui sündmuskohale jõudsid politseinikud läks tunnistaja õue ja ütles politseinikele, et sõidukit juhtis laigulises jopes olnud noormees. Kohtusaalis tundis tunnistaja ära sõidukit juhtinud noormehes R.K, kelle ta tundis ära näojoonte ja jõulise kehaehituse järgi. 2 Kohus leidis, et E.T. i ütlustega haakuvad ka R.P. e ütlused, kes kinnitas, et ärkas pärast südaööd auto „paarutamise“ ja valjusti mängiva muusika peale. Aknale minnes märkas ta kuidas sõidukist väljus esmalt üks tundmatu purjus noormees ja siis J.S. as. Tunnistaja ütluste kohaselt oli autos vähemalt kolm noormeest. J.S. as, väiksem heleda dressipluusiga noormees ja pikem, tumeda jopega noormees. Heleda dressipluusiga noormees istus sõiduki juhi kõrval. Majaelanike keelamistele vastasid noormehed ebatsensuursete väljenditega. Seejärel sõitsid noormehed autoga minema. Umbes 10-15 minuti pärast tulid nad tagasi ja tunnistaja läks uuesti aknale. Siis oli juba kohal ka politsei. Politseitöötaja R.A. kinnitas, et kui nemad koos T.H. ga Volkswageni sõiduki juurde jõudsid, siis askeldas sõiduki juures kaks noormeest. Ühel noormehel oli seljas laiguline jope ja ta oli pikka kasvu ja teisel noormehele oli seljas halli värvi dressipluus. Nende juurde tuli E.T. kes osutas laigulise jopega noormehele, kui sõidukit juhtinud noormehele. Samasisulisi ütlusi andis ka politseinik T.H. . Süüdistatava R.K ütluste kohaselt mäletab ta 22.-
2. detsembril 2018 toimunud sündmusi vähe, sest tarvitas sellel ajal ohtralt alkoholi. Ta mäletab, et sõideti J.O. auto Volkswagen Passatiga ringi ja järgnevalt mäletab momenti kui ta ärkas politsei arestikambris. Kui ta arestikambrist välja lasti, siis väideti talle, et tema sõitis autoga ja ta ei osanud seda ka tagasi ajada, sest soovis arestimajast välja saada. Tegelikult ta ei sõitnud. Kohus leidis, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, ei ole detailsed ja selged, need on vastuolus nii tema enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega kui ka tunnistaja E.T. i ütlustega. E.T. on üksikasjalikult kirjeldanud
3. detsembril 2018 asetleidnud sündmusi. Tunnistaja on üheselt viidanud R.K-le, kes nimetatud õhtul juhtis sõidukit Volkswagen. Kohtu hinnangul on tunnistaja E.T. i ristküsitluses antud ütlused usaldusväärsed, kuna riimuvad tunnistajate R.A. , T.H. ja R.P. e ütlustega. Asjaolu, et sündmuskohal osutas tunnistaja E.T. süüdistatavale R.K-le , kui sõiduautot juhtinud isikule, kinnitavad ka tunnistajate R.A. ja T.H. ütlused. Samuti riimuvad tunnistajate E.T. i, R.A. ja T.H. ütlused süüdistatava välise kirjelduse osas – süüdistatav oli kaaslastest pikem ja kandis sündmuskohal laigulist jopet. Kohus leidis, et kuna E.T. on kuriteosündmuse asjaolusid detailselt ja selgelt kirjeldanud, siis on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. E.T. i ütluste usaldusväärsust suurendab kohtu arvates ka asjaolu, et tema poolt antud ütlused langevad kokku R.P. e ütlustega, kes on E.T. iga sarnaselt kirjeldanud
4. detsembril 2018 toimunud sündmusi. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava vastuväide, et talle
5. detsembril 2018 toimunud sündmused ei meenu, sest oli tarvitanud suures koguses alkoholi, ei lükka ümber tunnistajate E.T. i, R.A. , T.H. ja R.P. e ristküsitluses antud ütlusi. Kohtu arvates ei lükka ka tunnistajate K.K. ja J.O. ütlused ümber E.T. i ütlusi selles, et sündmuskohal asus sõiduautot Volkswagen juhtima süüdistatav R.K. Kuigi J.O. on öelnud, et R.K ei juhtinud autot, ei ole J.O. olnud kogu sündmuste käigu juures, sest mingil hetkel ta lahkus Olustverest. Seega ta ei näinud ja ta ei tea, mida R.K ja K.K. pärast tema lahkumist Olustveres edasi tegid. J.O. ütluste kohaselt lahkus ta Olustverest kella 23.00 paiku. Politsei sai väljakutse kell 00.04, seega jääb J.O. lahkumise ja politsei tulekuni piisavalt pikk aeg, mille vältel oli süüdistataval R.K võimalik J.O. le kuuluvat autot juhtida. Nimetatut kinnitavad üheselt tunnistaja E.T. i ütlused. 3 Kohus leidis, et ka K.K. ütlused selles osas, et J.O. lahkumise järel sõiduautoga Volkswagen Passat sündmuskohal ei sõidetud, on vastuolus tunnistajate E.T. i ja R.P. e ütlustega. Kohtu hinnangul on tunnistajad E.T. ja R.P. detailsemalt kirjeldanud autoga sõitmise aega, kohta ja autos viibinud isikuid. Tunnistajate E.T. i ja R.P. e riimuvate ütlustega luges kohus tõendatuks, et Olustveres Keskuse tn 5 juures ringi sõitvas sõidukis Volkswagen oli lisaks jopes ja dressipluusis viibinud isikutele kindlasti ka tunnistajatega samas majas elav noormees J.S. as ja sõitmine toimus südaöö s.o 24.00 paiku. Kokkuvõtvalt luges kohus tunnistajate E.T. i ja R.P. e ütluste pinnalt tõendatuks, et pärast J.O. sündmuskohalt lahkumist tema sõidukiga süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sõideti ning sõidukit juhtis süüdistatav R.K. Kohus märkis, et lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on koostatud
6. detsembril 2018 Põhja-Sakala vallas, Olustvere külas, Keskuse tn
7. Nimetatud protokollist nähtub, et R.K juhtis
8. detsembril 2018 sõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus alkoholilõhn juhi suust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine, mistõttu otsustati R.K
9. detsembril 2018 kell 00.36 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt. Jõudnud järeldusele, et
10. detsembril 2018 juhtis sõidukit Volkswagen Passat R.K , analüüsis maakohus seda, kas R.K oli sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R.K kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust oli tunda alkoholi lõhna ja puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu otsustati R.K
11. detsembril 2018 kell 00.36 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt. Tunnistaja T.H. ütlused ja väljatrükk tõendusliku alkomeetri näidust kinnitavad, et süüdistatava joobeseisundi kindlaks tegemisel
12. detsembril 2018 kell 01.17 on kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi. Eelmärgitud väljatrükist nähtub, et mõõtevahendit on taadeldud – tunnistus nr TTRC-18-00143 ja tema töökorras olekut on kontrollitud: test kontr.nr.:
13. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt R.K mõõdeti alkoholisisaldust esimesel mõõtmisel 1,04 mg ja teisel mõõtmisel 1,03 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,93 mg/l väljahingavas õhus. Süüdistatav R.K kohtuistungil antud ütlustes temal tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joovet ei vaidlustanud. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et R.K võis alkoholi tarvitada ka vahetult pärast sõiduki juhtimist, sest taolist kaitsja väidet ei kinnita ükski kohtuistungil uuritud tõend. Seejuures pidas kohus oluliseks T.H. ütlusi, mille kohaselt jõudsid nad R.A. ga sündmuskohale pärast 5-10 sekundi möödumist, kui sõiduk Volkswagen Passat registrinumbriga XXX oli peatunud Olustveres, Keskuse tn 5 maja ees. Süüdistatav oli sõidukist väljunud ja tegi midagi tuledega või avas kapotti. Ta asus sõiduki vasemal poolel. Kohapeal kontrolliti isikul alkoholijoovet indikaatorvahendiga Alcoquant. Samuti kinnitas tunnistaja T.H. , et süüdistatav oli sündmuskohal politseiametnike vaateväljas ja tal ei olnud võimalik tarvitada alkohoolseid jooke. 4 Kokkuvõtvalt luges kohus asjaolu, et süüdistatav R.K juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX ja oli seisundis kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta, usaldusväärselt tõendatuks. APELLATSIOON
14. oktoobril 2019 esitas R.K kaitsja apellatsiooni milles palub tühistada Tartu Maakohtu otsus R.K süüditunnistamises ning ta õigeks mõista. Kaitsja leiab, et asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses toodud ajal ja kohas kõnealuse sõiduautoga sõideti, kuid peamine tõendamisese, see, et autot juhtis süüdistatav, ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Esmalt viitab kaitsja tunnistaja R.P. ütlustele, mis kaitsja arvates küll kinnitavad autoga sõitmist ja lärmamist Keskuse tn.5 maja ees, kuid et roolis oleks olnud süüdistatav, seda tunnistaja seletada ei oska. Seega haakub kõnealuse tunnistaja ütlus vaid selles osas, et autoga sõideti ning lärmati, kuid mitte tõendamiseseme olulises osas ehk selles nagu on seletanud tunnistaja E.T. , et roolis oli süüdistatav. Ka tunnistajad R.A. ja T.H. ei saa kinnitada seda, kes sõidukit juhtis, sest nad jõudsid sündmuskohale alles siis kui kõik kohal viibinud isikud olid autost väljunud. Küll ei ole vaidlust selles osas, et hiljem tuvastasid politseinikud süüdistataval joobe. Kaitsja nõustub kohtu järeldusega, et K.K. ja J.O. ütlused haakuvad R.K ütlustega osas, mis puudutab R.K elukohast ärasõitmist kuni J.O. ärasõiduni Olustverest. Küll aga leiab kaitsja, lähtudes J.O. ütlustest, et võimatu on kohtu versioon, nagu saanuks süüdistatav sõita autoga mööda küla või vähemalt 3 ringi ümber kõnealuse maja. Kaitsja arvates ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et J.O. lahkus Olustverest 23.00 paiku. Ta ise on arvanud küll, et sel kellajal võis see toimuda, kuid täpselt ta aega ei fikseerinud. Kaitsja arvates teeb maakohus oletusliku järelduse väites, et J.O. lahkumise ja politsei saabumise vahele jäi küllalt pikk aeg, mille vältel oli süüdistataval R.K võimalik J.O. le kuuluvat autot juhtida. Kaitsja arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et E.T. oleks kinnitanud, et keegi autojuht (eeldatavalt J.O) lahkus kella 23.00 paiku ning alles siis hakkas nn. „paarutamine“ ja paugutite loopimine. Kohus püüab siduda süüstavad tõendid veel sellega, et tunnistaja K.K. ütluste põhjal toimus ringisõitmine alates kella 21-st ning kestis paari tunni jooksul. Apellant leiab, et selline ajamäärang on ebatäpne ega luba siduda erinevate tunnistajate ütlusi võimaliku süüdistusega. Kaitsja leiab, et süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt on primaarne ikka see, et politsei ei tabanud R.K autoroolist kriminaalses joobes. Kaitsja arvates isegi juhul kui ringkonnakohus peaks tuvastama asjaolu, et R.K juhtis autot ja eeldatavalt joobes, ei ole mitte millegagi tuvastanud, et tal esines autot juhtides kriminaalne joove. Nimetatud väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et hetkel mil politsei jõudis auto juurde, olid kõik asjaosalised autost väljas ja nagu kõigi tunnistaja ütlustest nähtub, tarvitati nii autos kui ka pärast seda alkohoolseid jooke. See jätab aga võimaluse, et ka R.K kriminaalne joove võis saabuda alles hiljem. 5 Eluliselt mitteusutavad on T.H. ütlused selle kohta, et nad jõudsid sündmuskohale 5-10 sekundit peale seda, kui Volkswagen Passat oli peatanud Olustveres. Esiteks tekib küsimus millisel moel tuvastas T.H. , et see aeg oli just 5-10 sekundit. Küll on T.H. avaldanud, et sündmuskohale jõudes oli juht autost väljunud ning toimetas midagi tulede juures. Seega ei ole isegi T.H. ütluste kohaselt üheselt selge, et peale auto peatamist võis juht või kes iganes tarvitada ka autos või selle ümbruses alkoholi. Süüteokoosseisu ei kinnita mitte mingil juhul ka formaalne dokument, et sõiduki juht kõrvaldati auto juhtimiselt. See on absoluutselt vale ja apellandi arvates sisuliselt fabritseeritud tõendiallikas, sest nagu juba öeldud saabus politsei sündmuskohale siis, kui autos ei olnud tegelikult mitte kedagi, rääkimata auto juhtimisest või juhiistmel istumisest. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE Apellatsioonivastuses leiab prokuratuur, et Tartu Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning puuduvad alused R.K kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks. Prokurör leiab, et maakohus on oma otsuses käsitlenud kõiki uuritud tõendeid ning leidnud, et usaldusväärselt on tõendatud R.K poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Seejuures tugineb prokurör E.T. i usaldusväärsetele ütlustele, mis haakuvad ka tunnistajate R.P. e, R.A. ja T.H. ütlustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, R.K kaitsja apellatsiooni ja sellele esitatud prokuratuuri vastuväidetega ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud sisuliste põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, nagu ei kinnitaks R.P. e ütlused E.T. i ütlusi ning R.P. e ütluste alusele ei ole võimalik väita, kes juhtis
15. detsembril 2018 sõidukit. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on R.P. andnud ütlusi, et
16. detsembril 2018 ärkas ta kella 24.00 paiku „paarutamise“ ja valju muusika peale. Ta läks aknale ja nägi seal kampa lärmavaid noorukeid. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, kuidas sõidukist väljus juhi kõrvalistuja poole pealt heledama peaga, kõhn ja väiksem, heledas dressipluusis noormees. See noormees lärmaski ja väljendas tema aadressil ebatsensuurselt (K.K. ). Siis tuli sõidukist välja tema naabripoiss J.S. as, kes oli ainult T-särgis. Ta nägi kindlasti ka kolmandat noormeest, kuid millisest uksest tema väljus ta ei märganud. See noormees läks teisele poole autot ja ta oli tumedama peaga, pikemat kasvu ja tal oli seljas pikem tumedam jope (R.K). 6 Pärast mõningast lärmamist istusid noormehed uuesti autosse ja sõitsid minema. Kuskil 10-15 minuti pärast jõudsid nad tagasi. Ta läks uuesti aknale ja nägi, et lisaks noormeeste autole oli kohale jõudnud ka politseiauto. Võrreldes R.P. e ütlusi E.T. i ütlustega on ilmne, et need on kokkulangevad. E.T. on sarnaselt R.P. ega kinnitanud, et millalgi 2018 jõulude paiku, mõni päeva enne jõule, ärkas ta kuskil südaöö paiku lärmi peale. Aknale minnes nägi ta õues kolme noormeest, kes lärmasid ja kasutasid ebatsensuurseid väljendeid neid keelanud majaelanike suhtes. Sarnaselt R.P. ega on E.T. kirjeldanud ka noormehi, kes sõiduki juures viibisid. Ühes noormehes tundis ta ära nende maja elaniku J.S. a, kellel oli seljas lühikeste käistega särk. Noormees, kes autot juhtis oli laigulise parka taolise jopiga. Kolmas noormees oli pikkade käistega halli värvi dressipluusis. Ka langevad tunnistajate ütlused kokku selles, et pärast mõningast sõnasõda naabritega istusid noormehed uuesti autosse ja sõitsid minema. E.T. tuli akna pealt ära. Kuskil 10-15 minuti pärast läks ta uuesti aknale ja siis ta nägi, et noormeeste auto oli maja ees ja kohale oli jõudnud ka politseiauto. Erinevus R.P. e ja E.T. i ütlustes seisneb seega vaid selles, et kui R.P. ei osanud otseselt väita, kes istus sõiduki juhiistmele, siis E.T. on kindlasõnaliselt kinnitanud, et juhi kohale istus laigulise jopega noormees. Ülaltoodud ütlustest nähtub, et nii R.P. kui ka E.T. on kirjeldanud
17. detsembril 2018 toimunud sündmusi sarnaselt. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et
18. detsembri 2018 kesköö paiku ärkasid nad väljast kostva lärmi peale ja lärmajateks olid kolm noormeest. Mõlemad tunnistajad on ühetaoliselt kirjeldanud noormeeste riietust ja ka seda, kus K.K. ja J.S. as sõidukis asusid (heledas dresspluusis noormees (K.K. ) juhi kõrvalistmel, J.S. as tagaistmel. Ringkonnakohus möönab, et R.P. ei ole kunagi sõnaselgelt kinnitanud, et tumeda peaga, pikem ja pikemas jopes noormees (R.K) oleks juhiistmelt väljunud või sinna istunud. Samas on R.P. andnud ütlusi teiste isikute sõidukis viibimise kohta suhtes (K.K. juhi kõrvalistmel, J.S. as tagaistmel) ning kirjeldanud, et ümber auto liikus nimelt tumedas jopes noormees. Taolisi R.P. i ütlusi arvestades ja kõrvutades neid E.T. i ütlustega, saab ringkonnakohtu arvates ka R.P. e ütlustest teha järelduse, et sõiduki juhiks sai olla vaid R.K. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on igati õigustatult toetunud R.K süüditunnistamisel R.P. e ütlustele. Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud väitele, et ka tunnistajad R.A. ja T.H. ei saa tõsikindlalt kinnitada, kes
19. detsembril 2018 sõidukit juhtis, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et kui nemad sündmuskohale jõudsid, siis olid kõik isikud sõidukist väljunud ning seega ei anna nimetatud isikutute ütlused tõepoolest otsest informatsiooni sõiduki juhi kohta. Samas on tunnistajad kinnitanud, et nende sündmuskohale jõudes oli sõiduki vasakul pool pikemat kasvu tumedas jopes noormees ja teine heledas dressipluusis noormees paremal pool. Ka on tunnistajad kinnitanud, et nende juurde tuli E.T. , kes viitas nimelt tumedas jopes ja sõiduki vasakul poolel viibinud noormehele kui sõiduki juhile. Ringkonnakohus leiab, et R.A. ja T.H. ütlused R.K viibimise kohta sõiduki vasakul pool, s.o sõiduki juhi poolsel küljel, viitavad kaudselt sellele, et sõiduki roolis oli nimelt R.K. 7 Ringkonnakohtu arvates on eluliselt igati usutav, et pärast sõidukist väljumist jääb sõiduki juht sõiduki vasakule poolele, kui tal puudub eluline vajadus liikuda sõiduki paremale küljele. Taolist R.K tekkinud pakilist vajadust ümber sõiduki liikumiseks aga kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Samas kinnitavad R.A. ja T.H. ütlused E.T. i ütlusi (läks õue, viitas R.K-le kui sõiduki juhile), mis ringkonnakohtu arvates suurendab veelgi E.T. i ütluste usaldusväärsust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu ei olnuks R.K pärast sõiduki omaniku J.O. lahkumist Olustverest piisvalt aega, et sõita sellega mööda küla või ümber maja. Oma väidet põhistab kaitsja eelkõige sellega, et ei ole kindlalt fikseeritud, millal J.O. Olustverest lahkus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J.O. kohtuistungil kinnitanud, et
20. detsembril 2018 kella 21.00 paiku alanud autoga ringisõitmine lõppes Olustveres. Ta parkis sõiduki Olustveres Keskuse tänaval asunud maja ette, kus tema teada pidi elama J.S. as ja kelle poole R.K ja K.K. pididki pidu pidama minema. Ta ise sõitis ära Vändrasse. Kohtu küsimustele vastates on J.O. kinnitanud, et tema lahkus Olustverest kuskil pärast kella 23.00, kuid ta ei tea täpset kellaaega. Prokurörile vastates on J.O. väitnud, et K.K. helistas talle seoses Olustveres toimuvaga siis, kui ta hakkas juba Vändrasse jõudma, kuskil 15 minutit hiljem. Hinnates J.O. eelnimetatud ütlusi, on maakohtus ringkonnakohtu arvates asunud õigustatult seisukohale, et R.K oli pärast J.O. lahkumist piisavalt aega sõidukiga sõitmiseks. Arvestades Olustvere ja Vändra vahelist kaugust