Obsah (9)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 2§ 16§ 56§ 58

1-19-8796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8796 (18233001665) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtu

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin H.I elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, XXX, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 25.11.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

lg 2 p 2, § 182 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud,

§ 68

lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva katseajaga 2 aastat. Tõkendit pole kohaldatud. Lepinguline kaitsja Silvi Erro Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2020 RESOLUTSIOON 1 1-19-8796 Tunnistada H.I süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.I vangistusega 1 (üks) aasta. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.I ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 06.02.

1. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule k riminaalasja materjalide juurde. H.I kriminaalmenetluse (õigusabi) kulud jätta tema enda kanda. Mõista H.I-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 60 (kuuskümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et H.I on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 936 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700006576 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – H.I , kriminaalasja number - 1-19-8796, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-19-8796 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. veebruarist
3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. veebruarist
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu H.I´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8806

§ 121

lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud, 21.12.2018.a kella 18.13 paiku XXX asuvas korteris lõi oma XXX I R vasaku käe rusikaga näkku nina piirkonda. Sellise teoga tekitas H.I kannatanule I R füüsilist valu ja kehavigastusi – nina pindmine vigastus. Sel moel pani H.I toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav H.I seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt. H.I taotles enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta tunnistas fakti, et tekitas teisele inimesele füüsilist valu, aga see toimus juhuslikult, kui ta magas ja oli ebakaine, midagi nägi unes. 21.12.2018 olid matused. Kodus olid külalised. Matuste jooksul ta tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi, ka umbes 300 grammi. Pärast abikaasa hakkas nõusid pesema, aga tema läks magama. Kui ta ärkas, siis oli pime, I ei olnud. Läks suitsetama, pani riided selga, tahtis poodi minna, et õlut osta. Politseinikud sisenesid korteri. Uks ei olnud lukustatud. Politseinikud toimetasid teda politseisse. Ülekuulamine toimus järgmisel päeval, ta ei lugenud ülekuulamise protokolli, kuna võib lugeda ainult prillidega. Uurija luges ette ülekuulamise protokolli, aga kuna tal on invaliidsus ja vasak kõrv üldse ei kuule, siis ta ei saanud midagi aru. Kui tuli tagasi koju, siis abikaasa ütles, et ta /Aleksandr/ unes olles, hakkas midagi rääkima ja kätega vehkima, juhulikult toimus see, et vehkides kätega tabas tema nägu. Abikaasa ütles, et löök toimus vastu nina ja teda toimetati kiirabiga haiglasse, tal oli verejooks. Kõik toimus juhuslikult. Kannatanu I R palus teha õigeksmõistev kohtuotsus, sest H.I ei ole süüdi. Kui H.I on päris purjus, siis tema ei valda oma keha. Kui ta magab, siis vehib käte ja jalgadega. Kannatanu mäletab, et ta ärkas öösel selle tõttu, et mees hakkas karjuma ja temal oli kõrgendatud hääl. Kannatanu püüdis teda äratada, lükkas teda ja see provotseeris lööki. Kannatanu oli vasakul ja vasaku käega mees lõi vastu kannatanu nägu. Kannatanu ise oli ebakaine ja selle löögi tagajärjel ta ehmus. Ta võttis paanikas telefoni, mis oli voodi kõrval ja jooksis trepile. Mees lõi kannatanut tahtmatult, kogemata unes. Kannatanu arvab, et oma tegevusega /üles äratamisega/ ta provotseeris lööki (äkki mees nägi midagi unes, aga kannatanu lükkas ja ütles „Saša, Saša“). Kannatanu mäletab, et läks magama kella 04.00 paiku, aga kiirabi viibis kohal juba 06.00 paiku. Kannatanu haaras telefoni ja jooksis trepikotta, kuna ei saanud aru, mis toimub. Ta oli kerges 3 1-19-8796 riietuses. Ta tegi kõne hädaabi lühinumbrile 112. Ta tahtis helistada kiirabisse, aga tuli välja, et ta helistas hädanumbrile ja ebaadekvaatselt vastas dispetšeri küsimustele. Löögi tagajärjel ta ehmus ja jooks välja trepikotta, ta hakkas abi kutsuma, kuna ehmus selle tõttu, et tal hakkas väga tugev verejooks, mis oli nagu purskkaev. Veri oli igal pool nii trepikoja põrandal, kui ka seintel ja akna peal. Ta kutsus appi, karjus ja naaber N L kutsus välja kiirabi. Kannatanul tihti jookseb ninast verd. Võib-olla 10 korda kuus. Prokurör leidis, et H.I süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. Prokuratuur on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud. Prokurör palub tunnistada H.I süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Prokurör palus välja mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus. Kaitsja palus mõista H.I õigeks. Süüdistatav magades vehkis käega ja tabas vastu kannatanu nina, mille tulemusel tema ninast hakkas tugevalt verd jooksma. See tähendab, et süüdistataval ei olnud tahtlust lüüa kannatanut vastu nina, perekonnas ei toimunud skandaale ja seega ei olnud põhjust löömiseks. Süüdistatav ei saanud kontrollida oma tegevusi siis, kui ta magas. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses, kannatanu ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et H.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on avaldatud: -21.12.2018 tunnistaja N M ütlused, millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kella 18.20 paiku politsei väljakutse põhjus tingitud H.I ´i vägivaldsest käitumisest kannatanu I R suhtes, samuti kirjeldavad ütlused sündmuskoha kuriteojärgset olustikku, sh kannatanu kuriteojärgset seisundit (tl 1-3). - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (112 kõne vaatlus), millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kell 18.13 politsei väljakutse põhjus seotud asjaoluga, et XXX kasutas meesterahvas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda (tl 4-10). 4 1-19-8796 - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) tõendab sündmuskoha kuriteojärgset olustikku politsei saabudes (tl 4-10). - 23.12.2018 ettekanne tõendab, et 22.12.2018.a I R oli joobes ja ei ole võimeline ütluseid andma (tl 11). - 08.01.2019 kannatanu I R ütlused – kannatanu kinnitab oma ütlustes, et H.I lõi teda rusikaga näkku, kuid tegi seda tahtmatult (tl 12-18). - 29.04.2019 SA Narva Haigla vastus päringule, patsiendikaart nr XXX ja kiirabikaart tõendavad kannatanu kuriteojärgset tervislikku seisundit ning temal tuvastatud kehavigastusi (tl 19-23). - 21.12.2018 lähisuhtevägivalla infoleht – kinnitab H.I ´i vägivaldset käitumist enda abikaasa I R suhtes (tl 24-25). - Teade lähisuhtevägivalla juhtumi kohta tõendab, et 03.01.2019.a kannatanu peres oli politseiametnike poolt teostatud järelkontroll, mille käigus vesteldi nii ohvri kui ka vägivallatsejaga ning vestlusel selgus, et I R ja H.I mõlemad kuritarvitavad alkoholi, mille tõttu peres tekivad arusaaamatused ja konfliktid. Olles mõlemad joobeseisundis neil on keeruline ühel elamispinnal läbi saada, et mitte rikkuda teineteise õiguseid ja järgida ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme. Lähisuhtevägivalla juhtumid selles peres leivad aset korduvalt ja vaatamata politsei sekkumisele olukord ei muutu (tl 26). - 21.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab H.I ´i kahtlustatavana kinnipidamise aega, kohta ja alust (tl 30-35). - Kahtlustatava H.I ülekuulamise protokoll tõendab, et 21.12.2018 peres oli konflikt (tl 3944). - 06.05.2019 tunnistaja N L ütlused kinnitavad kannatanu kuriteojärgset käitumist, mh abi otsimist (tl 46-50). - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 otsus nr 1-15-8806 – tõendab asjaolu, et H.I ´i on

§ 121

lg 2 p 2 järgi varasemalt kriminaalkorras karistatud, st tõendab kvalifitseeriva tunnusena korduvust (tl 52-56). Kohtulikul uurimisel ei olnud vaidlust, et H.I oma abikaasat rusikaga näkku lõi, vaidlus oli selles, kas käega löömine oli tahtlik tegu või oli tegemist õnnetusjuhtumiga. Kohtu arvates on väga oluline hinnata kannatanu käitumist ja alates sellest hetkes, kui ta üles ärkas . Kohus on analüüsinud kannatanu käitumist. Kohus on asunud seisukohale, et kannatanu käitumine tekitab veendumust, et see löömine oli tahtlik:

1. 21.12.2018 kella 18.13 paiku tegi kannatanu kõne hädaabi lühinumbrile 112, kannatanu palus abi. Kui küsimusi ja vastuseid kontekstis analüüsida, siis võib näha, I R alustas kõnet sellega, et talle ei tehta ust lahti. Selgus, et kannatanu on trepikojas ja ta helistab, kuna talle ei tehta ust lahti. Eesti Häirekeskuse ametnik küsib seepeale kannatanult, kas seal on teie abikaasa, mispeale kannatanu vastab, et „ma ei saa rääkida, ta lööb mind maha“. Ametnik küsib uuesti kannatanu käest, kas seal on tema abikaasa, mille peale kannatanu vastab jah ja ametnik palub, et helistaja maha rahuneks ning küsib talt, mida ta praegu tegi, siin on mõeldud dispetšeri küsimust, et mida abikaasa teiega tegi. Selle peale kannatanu vastab, et ta tegi nina katki.
2. Politseiametnikust tunnistaja N M ütlustest tuleneb, et 21.12.2018 kella 18.20 paiku tuli väljakutse aadressile XXX, seoses sellega, et abikaasa andis naisele peksa ja lõi rusikaga vastu nägu. Politseipatrulli saabudes seisis kannatanu trepikojas, ta värises, nuttis, hoidis nina kinni ja tema juures maas oli vereklomp diameeteriga umbes 20 cm. Kannatanu nina oli paistes ja punast värvi. Korteris viibis Aleksandr, ta oli alkoholijoobes. Kui Aleksandr kinni peeti, siis transportimisel politseijaoskonda kasutati tema suhtes käeraudu, mis viitab sellele, et ta kas hakkas politseinikele vastu või käitus agressiivselt, niisama neid käeraudu ikkagi ei kasutata. 5 1-19-8796
3. Tunnistaja N. L ütlustest tuleneb, et ta kuulis kisa, hääle järgi ta sai aru, et karjujaks oli I. R , kes karjub aidake.
4. Kiirabikaardist nähtub, et 21.12.2018 kella 18.13 paiku oli tehtud väljakutse seoses sellega, et toimus peretüli, peksmine ja mees lõi teatajat vastu nina, nina on katki, kõik on verine, teataja asub trepikojas ja karjub appi. Selline oli lühidalt teate sisu. Kiirabi reageeris kiiresti, kell 18.28 oli kiirabibrigaad sündmuskohal. Patsiendi sõnadest oli peretüli, mees lõi vastu pea ja kukkus, mäluhäired, teadvuse kaotanud (tl 23). Kannatanul tuvastati näo piirkonnas verevalum, ninaverejooks ja mehhanismiks on peksmine ehk siis peksmine kustus selle ninaverejooksu esile. Kiirabikaardist tuleneb, et trauma tekkepõhjuseks oli vägivald, peksmine. Kohtu hinnangul kogu tõendusteave viitab sellele, et kannatanu oli pigem hirmunud mitte selle pärast, et tal ninast tuli verd /ta tunnistas, et tal jookseb ninast verd tihti/ vaid ta oli hirnunud seetõttu, et tema abikaasa oli just vahetul tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Nii nagu politseiametniku ütlustest tuleneb, et kannatanu oli endast väljas, ta nuttis, värises, seega kohtu hinnangul eelnevalt kirjeldatud käitumise tekkepõhjuseks oligi just vägivald, aga mitte õnnetusjuhtum – kogemata unes löömine. Kui tegemist oleks olnud õnnetusjuhtumiga, siis kannatanu poleks nõndaviisi käitunud, see ei ole eluliselt usutav. Usutav on see, et peres oli konflikt, mille käigus H.I tarvitas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda, misjärel kannatanu suurest hirmust jooksis korterist välja trepikotta ja hakkas karjuma, et aidake. H.I andis eeluurimisel ütlusi, et ta 21.12.2018 õhtul koos I kahekesi oma korteris jõi viina, mõlemad jõid ära umbes 200 grammi viina, pärast seda I läks korterist kusagile minema. Mingil hetkel I tuli koju. Süüdistatav küsis tema käest, kus ta oli. I hakkas süüdistatava peale karjuma. Edasisi sündmusi süüdistatav ei mäleta, kuna oli purjus. Järgmine hetk, mida ta mäletab on see, kui ta istub kodus ja ootab politsei tulekud (tl 39-44). Süüdistatava ütlused kohtuistungil on diametraalselt erinevad. Ta ütles, et 21.12.2018 olid kodus matused, kodus olid külalised. Matuste jooksul ta tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Pärast abikaasa hakkas nõusid pesema, aga tema läks magama. Kui ta ärkas, siis oli pime, pani tule põlema, aga I ei olnud. Läks suitsetama, pani riided selga, tahtis poodi minna, et õlut osta. Politseinikud sisenesid korterisse. Süüdistatava H.I vasturääkivused: ja kannatanu I R ütluste analüüsil ilmnevad järgmised
5. H.I andis eeluurimisel ütlusi, et ta 21.12.2018 õhtul koos I kahekesi oma korteris jõi viina, kohtuistungil ta ütles, et 21.12.2018 olid kodus matused, kodus olid külalised ja ta tarvitas alkoholi matuste jooksul.
6. Ta kinnitas eeluurimisel, et nad mõlemad jõid ära umbes 200 grammi viina, kuid kohtuistungil täpsustas, et ta tarvitas alkoholi umbes 300 grammi ja tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi umbes 300 grammi.
7. H.I väidab kindlalt kohtuistungil, et pärast matuseid abikaasa hakkas nõusid pesema, eeluurimisel ta mäletas, et abikaasa läks korterist kusagile välja.
8. Eeluurimisel ta mäletas ka, et mingil hetkel I tuli koju, süüdistatav küsis abikaasa käest, kus ta oli, I hakkas süüdistatava peale karjuma. Kohtuistungil ta ei kinnitanud oma väidet, et I hakkas süüdistatava peale karjuma.
9. H.I mäletas eeluurimisel, kui ta istus kodus ja ootas politsei tulekut. Kohtuistungil andis ütlusi, et politseinikud sisenesid korterisse tema jaoks ootamatult.
10. Süüdistatava esialgsetel kinnitustel tekkis konflikt sellest, et I läks korterist kusagile minema ja kui I tuli koju, siis ta hakkas süüdistatava peale karjuma. Kannatanu veenas kohut, et konflikti peres 6 1-19-8796 ei olnud, mees lõi kogematta, unes. Kuid sellest, et peres tõepoolest oli 21.12.2018 konflikt abikaasade vahel, teatab kannatanu Häirekeskusele (tl 4-5), et mees ei ava talle ust ja et lööb tema maha, ning süüdistatav kinnitab konflikti olemasolu abikaasaga politseitöötajatele, teatades, et naine käis kodust ära ja „ta ei tea, kust ta sellisena tuli“ (tl 6).
11. Kannatanu sõnul ta läks magama kella 04.00 paiku, aga kiirabi viibis kohal juba 06.00 paiku. Need kannatanu väited, et mees vehkis kätega unes just nimelt öösel ajaperioodil kella 04:00 kuni 06:00 on ümber lükatud asja materjalidega. 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (112 kõne vaatlus), millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a just nimelt kell 18.13 politsei väljakutse põhjus seotud asjaoluga, et XXX kasutas meesterahvas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda.
12. Kannatanu ütlused kohtuistungil selle kohta, mis kellaajal oli löök, ei ühti samuti tema ütlustega eeluurimisel ülekuulamise ajal 08.01.2019, et ta heitis magama kella 21:00 paiku ja peale seda kellaaega oli löök vastu nina (tl 14).
13. Kannatanu ütlused kohtueelsel uurimisel, et justkui ta kohe selgitas politseitöötajatele, et löök oli juhuslik, ei ühti tunnistaja N M ütlustega, kes antud selgitusi ei kinnitanud.
14. Kannatanu väidete kohaselt abikaasa juhuslikust löögist talle vastu nina rääkis ta ka tunnistaja N L, kes seda asjaolu kategooriliselt eitas (tl 47-48).
15. Kannatanu ütlused, et kiirabi oli kella 06.00 paiku, ei haaku patsiendikaardiga nr XXX, kus saabumise kellaaeg on 19.
16. Süüdistatav ja kannatanu ei saanud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuste põhjuseid. Kohus ei usalda süüdistatava H.I ja kannatanu I R ütlusi seoses nende vasturääkivustega. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta /Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-131-13 p-s 11/. Analüüsides I R ütlusi süüdistatava suhtes tuleb arvestada seda, et ta annab ütlusi oma abikaasa suhtes. I R ja süüdistatava ütlused on vastuolulised ja segased. Arvestades süüdistatava ja tunnistaja ütluste olulist lahknemist, leiab kohus, et süüdistatava ja I R ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed. Inimlikult võib saa aru, et kannatanu huvi on see, et tema abikaasa pääseks kohtu alt ja et teda ei karistataks kriminaalkorras, aga riigi kohustuseks on kannatanu õigusi kaitsta ning reageerida õigusrikkumistele. Tegu oli tahtlik ning sellise järelduse tegemisel tugineb kohus kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditele. Kohus ei ole nõus kaitsja väitega, et kohtueelne uurimine on olnud pinnapealne, kuna kohtulikul uurimisel selle kohta tõendeid saadud ei ole. 03.01.2019.a kannatanu peres oli politseiametnike poolt teostatud järelkontroll, mille käigus vesteldi nii ohvri kui ka vägivallatsejaga ning vestlusel selgus, et I R ja H.I mõlemad kuritarvitavad alkoholi, mille tõttu tekkivad peres arusaamatused ja konfliktid. Olles mõlemad joobeseisundis, on neil keeruline ühel elamispinnal läbi saada, et mitte rikkuda teineteise õiguseid ja järgida ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme. Lähisuhtevägivalla juhtumid selles peres leivad aset korduvalt ja vaatamata politsei sekkumisele olukord ei muutu (Teade lähisuhtevägivalla juhtumi kohta, tl 26). Kohus pööras tähelepanu sellele asjaolule, et vestluse läbiviimise momendiks 03.01.2019, versiooni juhusliku löömise kohta ei olnud välja mõeldud ei süüdistataval ega ka kannatanul, see versioon ilmus välja hiljem. Kannatanu versioon juhuslikust löömisest unes, mille ta formuleeris 08.01.2019, enam kui 2 nädala möödudes peale juhtunut, ei leidnud kinnitust asja materjalides. Politseitöötajate püüdlused küsitleda kannatanut enne seda kuupäeva, ei lõppenud edukalt, kuna kannatanu keeldus politseiosakonda tulemast, kuna tal valutas abikaasa poolt katki löödud nina ja et ta «juba joob viina». Olukorra kontrollimiseks ja otsuse vastuvõtmiseks R D sõitis kannatanu juurde ja oli 7 1-19-8796 tõepoolest näha, et kannatanu on joobes ja pole võimeline ütluseid andma (tl 11). Kohus leiab, et löömine oli tahtlik, see ei olnud õnnetusjuhtum nii nagu süüdistatav ja kannatanu kohtuistungil on väitnud. Kohus on arvamusel, et süüdistus on põhjendatud. N M ja N L ütlustega haakuvad 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollid (112 kõne vaatlus) (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) ja patsiendikaart nr XXX ning kiirabikaart. Kohus usaldab N M ja N L ütlusi. Kohus ei näe vastuolusid N M ja N L a ütluste vahel. Kohus leiab, et need tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Samas olid süüdistatava ja kannatanu ütlustes vasturääkivused. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kohus leiab, et tõendatud on see, et H.I poolt tehtud rusikaga löögi tulemusel tundis kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et materjalides kogutud tõenditega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kannatanu tundis H.I poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

§ 121lg 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtlikumad koosseisud.

Seadusandja on pidanud nende karistusmäära ülempiiriks vajalikuks panna kuni 5 aastat vangistust.

§ 121

lg 2 p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, nähes ette kaks spetsiifilist teoobjekti – toimepanijaga lähisuhtes ja sõltuvuses oleva isiku. Perevägivalla probleem on Eestis terav ja seda soodustab nii elanikkonna suur alkoholilembus, suhteliselt salliv suhtumine vägivalda, kui ka stereotüüpsed hoiakud ja arusaamad naise rollist perekonnas. H.I lõi oma abikaasat I R , seega pani toime lähisuhte vägivalla. Peale selle H.I on isik, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8806

§ 121lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud.

Kohtupraktikas on korduvuse kohta märgitud, et kui isik on varem kohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise episoodis, siis on tegemist juriidilise retsidiivsusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07, p 12).

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohus on korduvalt öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kohus leiab, et H.I sai aru, et lüües kannatanut rusikaga näkku, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi / nina pindmine vigastus/ ning tahtis seda. Seega tuleb H.I poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida

§ 121lg 2 p 2,3 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel 8 1-19-8796 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid

§ 58

ja 57 mõttes H.I tegevuses ei esine.

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. H.I on varem karistatud lähisuhtevägivalla eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades ülaltoodut on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada H.I-le karistuseks ainult vangistust. Kuivõrd kehaline väärkohtlemine, milles H.I süüdistatakse kannatanule tõsiseid tervisekahjustusi ei tekitanud, siis kõiki asjaolusid kogumis arvestades kohus leiab, et keskmises määras karistamine ei ole põhjendatud, aga arvestades kehtivat 25.11.2015.a karistusostust, mille järgi mõisteti H.I-le lähisuhtevägivalla kuriteo eest 1 aasta 2 kuud vangistust, siis oleks põhjendatud H.I karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.I vangistusega 1 aasta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik H.I karistusest tingimisi vabastada allutades ta käitumiskontrollile, arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. Kohus kohaldab

§ 74

lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui H.I ei pane 1 aasta 1 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (oli alkoholijoobes), peab kohus põhjendatuks määrata talle

§ 75lg 2 p 2 ettenähtud lisakohustuseks alkoholi mittetarvitamise. V. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasuga seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub H.I-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub H.I-lt väljamõistmisele ka määratud kaitsjale Tatjana 9 1-19-8796 Massalinale väljamakstav eeluurimisel osalemistasu summas 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 10