Obsah (6)

§ 637§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-121367 Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes Hagi

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2022 suulise kokkuleppe, mille järgi pidi kostja sõlmima hageja sugulase Qga, korteriomandi müügilepingu ja vastava asjaõiguslepingu korteri aadressil xxx omandamiseks hinnaga 8000 eurot. Kostja nõudis ettemaksu 5000 eurot. 26.07.2022 kandis hageja kostjale üle ettemaksuna 5000 eurot. 2023.a märtsi alguses teatas kostja, et ta ei ole enam müügilepingu sõlmimisest huvitatud. Kostja tagastas 31.03.2023 ainult 3500 eurot. Ei vasta tegelikkusele, et hageja laenas kostjalt raha. Hagejal ei olnud vajadust laenu saamiseks. Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et hageja pangakontodel on piisavad vahendid. Ei ole eluliselt usutav, et inimesel, kellel on üle 50 000 euro, vajaks laenu.
2. Kostja väide, et 26.07.2022 tagastas hageja kostjale laenu on välja mõeldud ja paljasõnaline. Asjaõigusseadus (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Ka AÕS § 120 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping. VÕS § 33 lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (RKTKo 2-16-8456). TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi peab kostja tühise tehingu alusel saadud 1500 eurot tagastama ja maksma viivist seadusjärgses määras alates 31.03.2023, mille hageja palub kostjalt välja mõista. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejaga sõlminud eelnevaid kokkuleppeid aadressil xxx korteri müügiks. Q üüris 2022 juulist kostjalt korterit xxx. Hageja elas seal koos Qga. Kostja tunnistab, et 26.07.2022 kandis hageja tema pangaarvele 5000 eurot, kuid selle summa laenas kostja varem hagejale ja hageja kustutas kostja ees oleva võla. 31.03.2023 kokkuleppel hagejaga, kandis kostja hagejale 3500 eurot. See oli kostja laen hagejale. Kuna poolte vahel mingit eellepingut ei olnud, ei saa see olla ka tühine ning järelikult ei saa hageja nõuda ka viivist. III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Arvestades hagi hinda 1730,05 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kostja peab hagile vastu vaieldes tõendama, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjal on õigus raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma (RKTKo nr 2-16-461 p 15.3). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis 26.07.2022 kostja arvele 5000 eurot. Ülekande tegemine nähtub ka hageja ja kostja pangakonto väljavõtetelt. Hageja väitel oli see korteri omandamisele suunatud suulise, tühise eellepingu järgi tasutud ettemaks. Kostja väitel pooled vaidlusalust eellepingut ei sõlminud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid sõlminud korteri omandamisele suunatud suulise eellepingu.

1. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit eellepingu sõlmimise kohta ja teinud seda ka usutavaks. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja 2 sugulane Q elas kostjale kuuluvas korteris xxx, kuid see ei viita korteri ostu müügilepingu sõlmimisele suunatud eellepingu sõlmimisele. Õige on kostja seisukoht, et kuna eellepingu sõlmimine tuvastamist ei leidnud, siis ei tõusetu ka küsimust eellepingu tühisusest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja poolt laenu võtmine pole usutav, kuna menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et hagejal on pangaarvetel piisavalt raha. Hageja ei soovinud hagiavalduselt tasuda isegi riigilõivu 250 eurot olukorras, kus tal oli vaba raha üle 16 000 euro. Tähtajalistel hoiustel olevat raha ei ole reeglina võimalik hoiutähtaja jooksul kasutada ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel jääb hoiustaja ilma intressitulust, mis ta oleks saanud, kui poleks lepingut ennetähtaegselt lõpetanud.
2. Eeltoodust saab järeldada, et hageja poolt laenu võtmine ei ole välistatud ja on eluliselt usutav. Kostja poolt viimase seisukohaga esitatud 09.04.2022 võlakirja kohaselt võttis hageja kostjalt laenu 5000 eurot ja kohustus laenu tagastama hiljemalt augusti kuu lõpuks, kas sularahas või hageja pangakontole kandes. Võlakiri on allkirjastatud hageja poolt. Lõpus on kostjapoolne märge, et laen on tagastatud 26.07.2022 ja võlakirja originaal on tagastatud hagejale. Eeltoodu tõendab kostja väidet, et tegemist oli laenu tagasimaksega. Hageja väitel tagastas kostja talle 31.03.2023 3500 eurot, kuid kostja väitel andis ta 31.03.2023 hagejale veelkord laenu 3500 eurot. Asja materjalide põhjal ei ole alust nõustuda hagejaga, et see oli tühise eellepingu alusel saadu tagasimaks. Sellele viitavad tõendid puuduvad. Kuna kostja on tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja hageja sooritas lepingu alusel laenu tagasimakse, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1 ja 2).

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) kokku 780 eurot, õigusabi osutamisele on kulunud kokku 6,5 h ja õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot/h.

§ 175

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude vähendamiseks alust ei ole. Riigikohus on pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 3-2-1-159-16 p 24). Kostja lepingulise esindajate tunnitasu 120 eurot mahub eeltoodud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb hagejalt välja mõista. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel, tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3