KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 6. veebruar 2024 Kohtuasja number 1-19-2279 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Sekre

) § 11 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõuete vastu. Seega rikkus ta jätkuva tegevusena ühtse tahtlusega teadvalt

§ 11lg-s 1 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses ja pani nii toime Kar

S § 3001 lg 1 pärase kuriteo.

1. Altkäemaksu võttis K. Lember T. Tirolt seoses Tartu, Kalevi 4 trepiga. Nimelt lubas K. Lember Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana
2. aasta juulist kuni
3. aasta maini korduvalt OÜ Tuuli Juures juhatuse liikmele T. Tirole, et tagab linnavalitsuse poolt Kalevi 4 majaelanikele parema juurdepääsu saamiseks majatrepi renoveerimise. Selle trepi renoveerimise sooviga pöördus Kalevi 4 juuksurisalongi pidanud T. Tiro
4. aasta juulis Tartu abilinnapea K. Lemberi poole. T. Tiro väitel tegi ta seda Kalevi 4 elanike ja korteriühistu (KÜ) Kalevi 4 nimel, kuid tegelikult olid tema esmaseks motivaatoriks isiklik majanduslik huvi. Trepi renoveerimine oleks tõstnud nii T. Tiro juuksurisalongiks oleva korteri väärtust kui ka taganud klientide parema juurdepääsu salongile.
5. aasta juulis toimunud vestluses andis K. Lember T. Tirole põhimõttelise nõusoleku trepi renoveerimiseks. K. Lember palus T. Tirol saata talle vastav avaldus. T. Tiro seda tegigi: ta edastas
6. augustil 2015 K. Lemberile e-posti teel KÜ Kalevi 4 elanike nimel tema enda koostatud ja korteriühistu juhatuse esimehe A.P. se allkirjastatud avalduse, millega taotles trepi renoveerimise rahastamist Tartu linna poolt.
7. augustil 2015 saatis T. Tiro K. Lemberile viimase soovil e-posti teel OÜ Vennad Ehitus trepi renoveerimise 2 hinnapakkumise maksumusega 16 513,20 eurot (koos käibemaksuga). Seepeale teatas K. Lember T. Tirole, et Tartu linn nõustub trepi projekteerimiseks ja ehitamiseks eraldama 10 000 eurot. Pärast seda palus T. Tiro OÜ Vennad Ehitus esindajal Agu Mutlil vähendada hinda 10 000 euroni, mida viimane ka tegi ja edastas
8. novembril 2015 muudetud hinnapakkumise (9998,40 eurot) T. Tiro palvel e-posti teel K. Lemberile.
9. novembril 2015 lubas K. Lember telefonitsi T. Tirole, et tagab 10 000 euro eraldamise. T. Tiro omalt poolt aga lubas K. Lemberile vähemalt aastast tasuta juukselõikamise teenust oma juuksurisalongis – selle eest, et K. Lember oli juba korraldanud ja korraldaks jätkuvalt trepi renoveerimist linna eelarvest. Tasuta juukselõikuse pakkumine kujutab endast altkäemaksu. K. Lember selle altkäemaksuga nõustus ning korra seda ka kasutas: ta lasi
10. detsembril 2015 T. Tiro juures oma juukseid lõigata ja jättis selle eest tasumata (vähemalt 9 eurot). Vastutasuks tagas K. Lember selle, et Tartu linna eelarvest tasuti
11. märtsil 2016 seoses trepi ehitusprojektiga 240 eurot ning jätkas kuni oma ametiaja lõpuni (
12. mai 2016) tööd selle nimel, et seoses trepi renoveerimisega eraldatakse Tartu linna eelarvest vähemalt 9998,40 eurot. Seega nõustus K. Lember vastu võtma ja võttiski vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest ehk sooritas KarS § 294 lg 1 järgse kuriteo.
13. T. Tiro lubas ja andis ülal kirjeldatud moel K. Lemberile altkäemaksu ja pani toime KarS § 298 lg 1 pärase kuriteo. Maakohtu otsus
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri 2022 otsusega mõisteti mõlemad süüdistatavad õigeks. Maakohtu peamised seisukohad olid seesugused.
16. Kohus jättis rahuldamata T. Tiro kaitsja taotluse lõpetada menetlus selle mõistliku aja möödumise tõttu. T. Tirole teada olevalt algas menetlus tema suhtes
17. juunil 2016, mil ta esimest korda kahtlustatavana üle kuulati. Kuigi T. Tirole etteheidetav tegu pole kuigi keerukas ega mahukas, on see seotud K. Lemberile esitatud süüdistusega altkäemaksu võtmises. Lisaks süüdistatakse K. Lemberit toimingupiirangu rikkumises ja teda süüdistati ka KarS § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuses. Tartu Ringkonnakohus leidis
18. aasta alguses, et kõigi süüdistuste koos menetlemine on põhjendatud ehk kohtuasja mahukuse hindamisel ei tohi arvestada üksnes T. Tirole etteheidetavat tegu, vaid kogu kriminaalasja tuleb vaadelda tervikuna. Esialgu oli tegemist väga mahuka asjaga: otsiti läbi 18 kohta, koostati üle 200 vaatlusprotokolli, kuulati üle 32 tunnistajat, analüüsiti ja süstematiseeriti 36 erineva soodustuskelmuse episoodiga seotud teavet, algne süüdistusakt oli 262-leheküljeline, selles taotleti kohtuistungil sadade tõendite uurimist ning lisandusid mahukad kaitseaktid ja arvukad taotlused. Riigivõim pole kriminaalasjaga venitanud. Esialgne süüdistusakt saadeti kohtusse
19. aasta märtsis. Seega kulges eelmenetlus mõistliku aja jooksul. Kohtumenetlus on kestnud veidi vähem kui 3 aastat ja 9 kuud. Arvestades süüdistatavate esialgset arvukust, kohtumenetluse käigus tõusetunud paljusid menetluslikke küsimusi, edasikaebemenetlusi ja kohtukoosseisu vahetumist
20. aasta lõpus, on see aeg põhjendatud. Pole esinenud passiivsuse perioode – kohus on kogu menetluse vältel kasutanud abinõusid, et kriminaalmenetlus kulgeks võimalikult sujuvalt ja kiiresti. T. Tiro suhtes pole kohaldatud tõkendit, teda pole kahtlustatavana kinni peetud ja tema vara pole arestitud. Samuti pole T. Tiro pidanud osalema kohtuistungitel, mis ei puudutanud talle esitatud süüdistust. Võimalike korruptsioonikuritegude vastu on üldjuhul suur avalik menetlushuvi.
21. Tartu Maakohus andis 5 luba ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur 6 luba K. Lemberi suhtes jälitustoimingute tegemiseks. K. Lemberi kaitsja kriitika nende lubade osas on suuresti õigustamatu. Muu hulgas tuleb panna tähele seda, et Riigikohtu praktika kohaselt ei too KrMS § 901 lg 2 vastuolu Euroopa Liidu õigusega automaatselt kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist. Enamik praegu väljastatud jälituslubadest olidki kohtu hinnangul seaduslikud, ent mitte kõik: 3 viimast kohtu antud luba –
22. veebruari 2016 määrus 3 nr 2-2016,
23. aprilli 2016 määrus nr 6-2016 ja
24. juuni 2016 määrus nr 7-2016 – õiguspäraseks pidada ei saa.
25. veebruari 2016 määruses on soodustuskelmuse kahtlustuse põhjendatust nõuetekohaselt analüüsitud, ent
26. aasta detsembrikuus K. Lemberi suhtes ilmnenud altkäemaksu võtmise kahtlustus on jäetud sisuliselt käsitlemata. Kohtumääruse põhjendavas osas pole välja toodud ühtki konkreetset asjaolu ega tõendit, mis andis kohtule aluse asuda seisukohale, et K. Lemberile KarS 294 järgi esitatud kahtlustus on põhjendatud. Samuti esitatakse KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud ultima ratio-põhimõtte käsitlemisel eranditult deklaratiivseid ja üldsõnalisi väiteid, seostamata neid ühegi konkreetse kriminaalasja tehioluga. Taoline põhjendus ei vasta seaduse ega kohtupraktika nõuetele. Jälitusloa põhjendavast osast peavad vältimatult nähtuma prokuratuuri need argumendid, millega kohus nõustub. Kui piisaks üksnes prokuratuuri seisukohtade üldsõnalisest heaks kiitmisest, oleks jälitusloa põhjendamiskohustus mõttetu ja prokuratuuri taotluse võiks lahendada pealdisega.
27. aprilli 2016 määruses nr 6-2016 ja
28. juuni 2016 määruses nr 7-2016 korratakse seda viga ja laiendatakse varasemaid puudusi kogu kuriteokahtlustuse põhjendatuse hindamisele. Kahes viimases kohtu jälitusloas ei tooda välja ühtki konkreetset kriminaalasja puudutavat asjaolu. Eelnevast tulenevalt on Tartu Maakohtu kolm viidatud määrust puudulikult põhjendatud ja ebaseaduslikud ning nende alusel jälitustoimingutega kogutud teave on KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tõendina lubamatu.
29. Ehkki toimingupiirangu rikkumise osas viidatakse süüdistusaktis muulegi, selgus nii prokuratuuri avakõnest kui ka süüdistuskõnest, et prokuratuur käsitleb toimingupiirangu rikkumistena siiski vaid seda, et K. Lember osales Tartu Linnavalitsuse
30. ja
31. aprilli 2016 istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel.
32. K. Lemberil oli Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ametiseisund KarS § 288 lg 1 ja

§ 2lg 1 mõttes.

1. Tartu Linnavalitsuse
2. aprilli 2016 istungist võttis teiste seas osa K. Lember. Linnavalitsus otsustas päevakorra
3. punktina Roosi 83 osalise lammutamise ja konserveerimise üle ning võttis vastu korralduse nr
4. Kõnealuse korralduse kohaselt otsustas Tartu Linnavalitsus sõlmida Roosi 83 osaliseks lammutamiseks ja konserveerimiseks hankelepingu OÜ-ga Mantrum, maksumusega 22 104 eurot (koos käibemaksuga).
5. Ka Tartu Linnavalitsuse
6. aprilli 2016 istungil K. Lember osales – elektrooniliselt. Linnavalitsus otsustas päevakorra
7. punktina „Riigihange Roosi tn piirkonna välisterritooriumite ühekordne korrastaine ja hilisem välikoristusteenuse ostmine perioodil 01.07.2016-31.10.2016“ pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise ning võttis vastu korralduse nr
8. Selle korralduse kohaselt otsustas Tartu Linnavalitsus tunnistada nimetatud riigihankel edukaks OÜ Hanso MK pakkumuse ja sõlmida hankeleping kogumaksumusega 47 856 eurot (koos käibemaksuga). Väär on kaitsja seisukoht, et tegelikult K. Lember sel istungil ei osalenud, vaid ta üksnes logis end digisüsteemi sisse ja sellisel juhul mingit arutelu ega midagi muud ei toimu. Pikaajaline Tartu linnasekretär Jüri Mölder selgitas, et üldjuhul räägitakse asjad läbi varem ja nn põhiistungil peaaegu kunagi mingit hääletamist ei toimugi – kõik istungist osavõtjad on reeglina otsustustega nõus, ent igaühel on ka võimalus jätta mõni päevkorrapunkt kooskõlastamata. Istungiprotokolli on võimalik kanda ka istungil osaleja eriarvamus. K. Lember osales
9. aprilli 2016 istungil elektrooniliselt ja nõustus dokumendihaldussüsteemi kaudu kõikide päevakorras olnud küsimuste vastuvõtmisega. Ka korraldus nr 312 võeti vastu ühehäälselt ja selles osales teiste seas K. Lember.
10. K. Lember aga ei rikkunud
11. ja
12. aprilli 2016 istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel osalemisega

§ 11lg 1 p-des 1, 2 ega 3 kehtestatud toimingupiiranguid.

Linnavalitsuse korraldused on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2 järgi 4 üksikaktid – nad reguleerivad üksikjuhtumit ja mõjutavad seega vahetult konkreetse(

1. te)üksikisiku(
2. te)õigusi ja kohustusi. 13. Eelnevast tulenevalt peab praeguses asjas käsitama selle isikuna, kelle suhtes ametiisik

§ 11

lg 1 p 1 mõttes otsuse teeb, niisugust konkreetset isikut, kelle õigusi või kohustusi otsusega vahetult mõjutatakse. K. Lemberil polnud

1. ja
2. aprilli 2016 seisuga Roosi 83 kinnistuga seoses ühtki õigust ega kohustust. Niisiis ei tehtud kõnealuseid otsuseid K. Lemberi suhtes ning K. Lember ei rikkunud nende otsuste tegemisel osalemisega

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut.

14.

§ 11

lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud toimingupiirangute puhul peavad aga ilmnema äratuntavad objektiivsed asjaolud, mis annavad aluse vähemalt kahelda ametiisiku erapooletuses ja arvata, et ametiisik võib avaliku ülesande täitmisel lähtuda (ka) isiklikust huvist. Taolist seisukohta toetab

§ 11

lg 1 p 2 sõnastus, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine juhul, kui ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku mõnest huvist, mis võib mõjutada otsuse tegemist. Ka

§ 11

lg 1 p-s 3 nimetatud korruptsioonioht saab tulla kõne alla üksnes olukorras, kus on äratuntav võimalus, et ametiisik võib oma ametiseisundit kasutada isiklikes huvides. Millistest sisemistest kaalutlustest ametiisik otsuse tegemisel tegelikult lähtub ja kas ta langetab otsuse avalikke huve parimal viisil silmas pidades või mitte, pole toimingupiirangu seisukohast oluline. Pole alust arvata, et K. Lemberil oli

1. aasta aprillis Roosi 83 kinnistuga seoses mõni huvi, mis võis mõjutada süüdistuses märgitud otsuseid, või et eksisteeris korruptsioonioht.
2. See, et Tartu linn hakkab tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli ära otsustatud juba enne
3. aasta aprilli. Roosi 83 lennukiangaaride remondiks oli
4. jaanuaril 2016 koostatud eelprojekt, selle alusel väljastati
5. märtsil 2016 ehitusluba, remonttöödele küsiti pakkumust kolmelt äriühingult ja pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Linnaeelarves olid rahalised vahendid hankelepingu täitmiseks. Ka Roosi tänava välisterritooriumite ühekordseks korrastamiseks ja hilisemaks välikoristuse teenuse ostmiseks viidi läbi avatud hankemenetlus, kõik pakkumused olid tunnistatud vastavaks ja pakkumuse hindamiskriteeriumiks oli algusest peale madalaim hind. Ka selle hankelepingu täitmiseks olid rahalised vahendid linnaeelarves olemas. Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi – madalaima hinna – alusel. Niisiis ei saanud K. Lemberi mistahes erahuvid mõjutada
6. ja
7. aprilli 2016 hankelepingute sõlmimist (vastavalt OÜ-ga Mantrum ja OÜ-ga Hanso MK). Järelikult ei rikkunud K. Lember

§ 11lg 1 p-s 2 ettenähtud toimingupiirangut.

Kuna K. Lemberil poleks korralduste vastuvõtmisel osalemise käigus olnud kuidagi võimalik oma isiklikke huve avalikele huvidele eelistada, puudus korruptsioonioht

§ 11lg 1 p 3 mõttes.

1. Eelnevast tulenevalt pole oluline, et K. Lemberil tõesti
2. aastal lõbustuspargi rajamise mõte tekkis, ta tegi ettevalmistusi selle pargi rajamiseks Roosi 83 territooriumile (suhtles sel teemal erinevate inimestega, sh linnavalitsuse töötajatega, käis projekti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) tutvustamas jms) ja astus selle plaani tõttu
3. mail 2016 isegi abilinnapea kohalt tagasi.
4. Seega tuleb K. Lember KarS § 3001 lg 1 järgi õigeks mõista.
5. Altkäemaksuga seoses tuvastas kohus, et
6. aastal suhtlesid T. Tiro ja K. Lember korduvalt Kalevi 4 trepi renoveerimise teemal. K. Lember teatas T. Tirole, et linn on nõus kulutama trepi renoveerimiseks 10 000 eurot. 5
8. novembril 2015 helistas T. Tiro K. Lemberile. T. Tiro kurtis, et trepi projekteerimine võtab kaua aega ja päris kuidas ma saaks olla kindlad või et-et, ehitusluba või-või mingi. K. Lember vastas, et linnavalitsus tahab jubedalt selle raha ühistule anda, misjärel sõlmib ühistu ehitajaga lepingu. T. Tiro ütles K. Lemberile, et peaasi, et raha tuleb, ära on vaja see teha, mitte äkki – ja Kajar – vaid see tuleb teha ja peaasi, et see raha oleks ühistu kontol ja ongi kõik. T. Tiro palus K. Lemberil välja mõelda, kuidas asja kõige paremini korraldada, lisades, et K. Lember on nii tark poiss. Kohe seejärel küsis T. Tiro K. Lemberilt: Kuule, aga kas sa tead, kus sa nüüd juuksuris pead hakkama käima vä?. Seepeeale hakkas K. Lember naerma ning vastas jaa-jaa, peaks tulema teile kunagi. K. Lember üritas seepeale kõnet ära lõpetada, ent T. Tiro ütles: Kajar, ette tänades, ega isamaa ei unusta ära, aastase kinkekaardi saad minu poolt. K. Lember hakkas taas naerma ja püüdis uuesti kõnet lõpetada, mispeale lisas T. Tiro: Aga see on meie omavaheline kokkulepe, ei no, ega ma sind rahule ei jäta, ma tulen seisan ukse taga sul ja hingan kuklasse terve detsembri. K. Lember üritas taas kõne ära lõpetada ja pärast korduvaid püüdeid see tal viimaks õnnestuski.
10. detsembril 2015 helistas K. Lember T. Tirole. T. Tiro ütles kõne algul: nii kui hundi peale mõtled. K. Lember küsis T. Tirolt: Miks sa minu peale mõtled, peaks juuksurisse tulema vä? Seepeale hakkas T. Tiro rääkima OÜ Vennad Ehitus esindaja A. Mutli kirjast. K. Lember ütles, et A. Mutli teeb miinimumprojekti, linn tasub otse A. Mutlile ja püüab saada ka kooskõlastused, kuid ehitus jääb siiski järgmisesse aastasse. Selle peale rõhutas T. Tiro 5 korda, et põhiline on, et eraldus saaks tehtud ja kas raha kindlasti tuleb. K. Lember ütles, et A. Mutli teeb projekti valmis ja see pannakse töösse. T. Tiro oli rõõmus, et üks asi jälle kaelast ära ja küsis kohe no aga tuled siis juuksurisse vä? Ei tule vä? Seepeale ütles K. Lember no tegelt ma isegi peaks tulema, kui päris aus olla. Edasi leppisid K. Lember ja T. Tiro kokku, et K. Lepik läheb
11. detsembril 2015 T. Tiro juurde juuksurisse. Lõpetuseks lisas T. Tiro siis saab jõulupai tehtud, nigu lubatud. K. Lember vastas kuule, okei.
12. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt läkski K. Lember
13. detsembril 2015 T. Tiro juurde ning viimane lõikas tal juukseid. Sel ajal vestlesid K. Lember ja T. Tiro järjepidevalt ja mõneks ajaks jäädi vestlema ka pärast juukselõikust. Sel ajal hakkas K. Lember võtma püksitaskust välja rahakotisarnast eset. T. Tiro raputas pead ning K. Lember jättis viidatud asja taskust välja võtmata. K. Lember lahkus juuksurisalongist lõikuse eest maksmata.
14. Jälitusprotokoll on usaldusväärne hoolimata sellest, et protokollile pole lisatud fotosid ega videosalvestust. Seadus selliste teabekandjate protokollile lisamist automaatselt ei nõua. Kohus tutvus jälitustoimikuga ja veendus, et jälitusprotokoll on koostatud korrektselt.
15. K. Lemberi ja T. Tiro telefonisuhtlusest nähtuvalt oli T. Tiro eesmärk Kalevi 4 majaelanike väljapääsu küsimuse lahendamine, kusjuures T. Tiro survestas tungivalt K. Lemberit tegutsema selle nimel, et Tartu linn rahastaks trepi renoveerimist. Väljapääsu küsimuse lahendamine polnud vaid T. Tiro, vaid kõigi majaelanike ja kogu korteriühistu huvides. Ka kaks kohtus üle kuulatud majaelanikku kinnitasid, et Kalevi 4 majaelanikel on aastaid olnud probleeme väljapääsuga Kalevi tänavale. Elanikud olid pöördunud korduvalt linnavalitsuse poole, kuid tulutult. Lisaks ütles T. Tiro ka
16. novembri 2015 telefonikõnes K. Lemberile: Ära mõtle nigu linn, mõtle nigu ühistu!. Seega püüdis T. Tiro mõjutada K. Lemberit korteriühistu huvides tegutsema.
17. K. Lemberi juuksurisse tuleku teema tõstatas T. Tiro
18. novembri 2015 telefonikõnes kohe pärast seda, kui K. Lember oli pakkunud välja ühe võimalik lahenduse trepi-probleemile. Kui K. Lember hakkas T. Tiro pakkumise peale naerma, vastas ebamääraselt ja püüdis korduvalt kõnet ära lõpetada, ütles T. Tiro K. Lemberile Kajar, ette tänades, ega isamaa ei unusta ära, aastase kinkekaardi saad minu poolt ning see on meie omavaheline kokkulepe ja et ega ma sind rahule ei jäta, ma tulen seisan ukse taga sul ja hingan kuklasse terve detsembri. Niisiis püüdis T. Tiro ühemõtteliselt mõjutada K. Lemberit tegutsema Tartu abilinnapeana Kalevi 4 korteriühistu 6 huvides ja kasutas selleks ka oma äritegevust, lubades K. Lemberile aastast tasuta juukselõikuse teenust.
19. detsembri 2015 kõnes tõstatas juuksurisse minemise teema K. Lember. K. Lember vältis äratuntavalt T. Tiro korduvaid pakkumisi tasuta juukselõikuse osas.
20. Et mingit ebaõiguskokkulepet polnud telefoni teel sõlmitud, kinnitab seegi, et K. Lember võttis pärast juukselõikust taskust välja rahakoti, et lõikuse eest maksta: ta ei oleks seda teinud, kui ta oleks T. Tiroga juukselõikuses kui altkäemaksus kokku leppinud.
21. Valed on kaitseväited, et K. Lember ei maksnud T. Tirole seetõttu, et T. Tiro tegi lõikuse käigus kogemata K. Lemberi riided märjaks: varjatud jälgimisega riiete märjaks tegemist ei täheldatud. Siiski ei saa ka lõikuse eest tasumata jätmist pidada altkäemaksukokkuleppe sõlmimiseks. Arvestades K. Lemberi üldist suhtumist ja äratuntavat soovi vältida T. Tiro pakkumisi, ei võtnud K. Lember juukselõikust tõsimeeli vastutasuna oma ametialase tegevuse eest – tegemist ei olnud tõsiselt võetava nõustumisega altkäemaksuga.
22. Ebaõiguskokkuleppe puudumist kinnitab ka juukselõikuse märkimisväärselt väike varaline väärtus ja süüdistatavate lõikuse järgne käitumine. Lõikuse hind oleks olnud 9 eurot. Kui K. Lember oleks aastast tasuta juukselõikuse pakkumist pidanud tõsiselt võetavaks ja kui see oleks teda motiveerinud Kalevi 4 korteriühistu huvides tegutsema, oleks K. Lember hakanudki T. Tiro juures juuksuris käima. Seda ta aga ei teinud – pärast
23. detsembrit 2015 ei lasknud ta T. Tiro juures enam kordagi oma juukseid lõigata.
24. Ka T. Tiro ei mõelnud ega oodanud tõsimeeli, et K. Lember teeks juukselõikuse eest Kalevi 4 korteriühistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. Teadis ju T. Tirogi, et
25. detsembri 2015 lõikuse väärtus oli väga väike. Ka ei kutsunud T. Tiro K. Lemberit uuesti juukseid lõikama ega tuletanud K. Lemberile
26. detsembri 2015 lõikust meelde.
27. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus K. Lemberi KarS § 294 lg 1 ja T. Tiro KarS § 298 lg 1 järgi õigeks.
28. Kohus mõistis riigilt K. Lemberi kasuks välja 23 570,63 eurose tasu valitud kaitsja vandeadvokaat Margo Lemetti poolt K. Lemberile osutatud õigusabi eest. T. Tiro määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge riigi õigusabi tasu 2682 eurot jättis kohus riigi kanda. Apellatsioon
29. Maakohtu otsuse apelleeris
30. detsembril 2022 prokuratuur, kes palub esimese astme kohtu otsuse tühistada, süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada K. Lemberit toimingupiirangu rikkumise eest 200 päevamäärase ning altkäemaksu võtmise eest 240 päevamäärase ja T. Tiro altkäemaksu andmise eest 240 päevamäärase rahalise karistusega. Prokuratuuri peamised seisukohad on sellised.
31. Toimingupiirangu rikkumisega seoses esines K. Lemberi puhul linnavalitsuse istungitel osalemisel vähemalt

§ 11

lg 1 p-s 2 sätestatud toimingupiirang (ametiisikul on keelatud otsuse tegemine juhul, kui esineb tema enda või temaga seotud isiku majanduslik või mõni muu huvi, mis võib mõjutada otsuse tegemist).

1. Maakohus nentis, et K. Lember soovis rajada Roosi 83 kinnistule lõbustusparki ja tegi selle nimel ka reaalseid samme. Niisiis jaatas kohus põhimõtteliselt K. Lemberi erahuvi esinemist Roosi 83 kinnistu suhtes. Küll aga ei hinnanud kohus seda, et kas see erahuvi oli selline, mis võis K. Lemberit tema otsustes mõjutada. Kohus viitas ebaõigesti sellele, et Roosi 83 kinnistuga seoses oli kulutuste tegemine otsustatud juba enne
2. ja
3. aprilli 2016 istungeid, linna eelarves olid 7 mõlema kulutuse jaoks rahalised vahendid planeeritud ja hankemenetluse raames olid pakkumused küsitud ning vastu võetud. Lõpliku otsuse teha linnaeelarvest varakäsutus saab Tartu Linnavalitsuse
4. märtsi 2012 määrus nr 6 „Tartu linna hankekord“ § 7 lg 2 kohaselt teha linnavalitsus. Seega poleks ilma linnavalituse otsuseta hankelepinguid sõlmitud ja sellest tulenevalt poleks vajalikke töid tehtud. Linnavalitsuse liikmed pole pelgad kummitemplid, kes ametnike ettevalmistatavad tööd lihtsalt heaks kiidavad.
5. K. Lemberil oli kolm võimalust: hääletada renoveerimistööde poolt, hääletada nende vastu või end otsustamisest taandada. Otsuse tegemist võib paratamatult mõjutada see, et otsustajal on otsuste suhtes erahuvid. Nii võis olla ka lõbustusparki rajada soovinud K. Lemberi puhul. Oluline pole see, kas erahuvi ametiisikut tegelikult mõjutas – mõõduandev on, kas selline huvi on piisavalt suur, et tekiks ametniku otsuse mõjutamise oht. K. Lemberil oli Roosi 83 kinnistuga seondutavate otsuste tegemiseks kujunenud
6. aasta aprilliks välja väga selge isiklik äriline side ja see seadis paratamatult tema objektiivsuse kahtluse alla.
7. K. Lember alustas Raadi piirkonda rajatava lõbustuspargi idee arendamist juba
8. aastal ning ta sai EAS-st esialgse kinnituse, et tema idee kvalifitseerub EAS-i toetusmeetmesse. Sisuline projekteerimine ja äriplaani väljatöötamine hakkas
9. aasta sügisel. K. Lember kaasas selles mitmest inimesest koosnenud projektimeeskonna, kellest vähemalt osadele maksis K. Lember ka tasu. Projekteerimistöö algas peale ja sellega seoses vahetati e-kirju.
10. K. Lember kaasas
11. aasta sügisel oma plaanidesse ka abilinnapea J. Lauri ning linnaarhitekt Tõnis Arjuse.
13. detsembril 2015 saatis lõbustuspargi projekteerimismeeskonda kuulunud P.P. K. Lemberile erinevad põhjalikud presentatsioonifailid lõbustuspargi kohta. K. Lember ja P.P. presenteerisid oma plaane Tartu Linnavalitsusele ja Nordea Pangas.
14. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul olid linnavalitsuse liikmed K. Lemberi ideest vaimustuses.
15. detsembril
16. aastal toimus linnavalitsuse koosolek, kus sai selgeks, et lõbustuspark peaks tulema Roosi 83 kinnistule.
18. aasta sügisel ja sellele järgnenud talvel tegi M.P. K. Lemberi jaoks lõbustuspargi äriplaani. See äriplaan oli põhjalik. Plaanis lähtuti sellest, et lõbustuspark tuleb Roosi 83 kinnistule, mis antakse pikaajalisele üürile. Plaanis käsitleti ka riske, aga riskide hulgas ei toodud välja seda võimalust, et Roosi 83 kinnistut lõbustuspargi asukohaks ei saada. Lähtuti sellest, et lõbustusparki hakkab külastama väga palju inimesi.
20. märtsiks 2016 oli valminud detailne visioon koos atraktsioonide eskiisidega, mida K. Lember ja P.P. käisid
21. märtsil 2016 Nordea Pangas tutvustamas, saamaks lõbustuspargi loomiseks panga rahastust.
22. K. Lemberi plaanid olid sedavõrd konkreetsed, et ta lahkus
23. mail 2016 lõbustuspargi tõttu suisa linnavalitsusest – ehkki talle tema enda kinnitusel abilinnapea töö meeldis. Vudila Mängumaa valmis teinud ja Saaremaal Viikingite teemaparki arendav ehk suurte kogemustega K. Lember oli veendunud, et Roosi 83 kinnistu järgmiseks 30 aastaks enda valdusesse saamiseks on tal vaja ainult oma idee konkursile esitada.
24. K. Jürgenson saatis
25. jaanuaril 2016 Tartu Linnavalitsuse liikmetele e-kirja, milles nendib, et Roosi 83 osas on pigem idee luua AHHAA laadne pere- ja vabaajakeskus. K. Jürgenson pidas silmas just K. Lemberi lõbustusparki. 8
26. TajuRuum OÜ poolt koostatud maastikuhoolduskavast nähtub, et linnavalitsus oli juba enne
27. märtsi 2016 andnud maastikuhoolduskava koostajatele mõista, et Roosi 83 kinnistule võiks tulla lõbustuspark.
28. Seega istus K. Lember sel perioodil korraga kahel toolil. Ühest küljest vastutas ta abilinnapeana Tartu linna varade eest ja teisest küljest arendas linnale kuuluvale krundile lõbustusparki, mis äriplaani kohaselt pidi hakkama igal aastal tootma ligi miljoni euro suurust puhast ärikasumit.
30. jaanuaril 2016 saatis K. Jürgenson K. Lemberi elektronikirja, kus öeldi muu hulgas järgmist: Peaksime võimaliku üüri või HÕ (hoonestusõiguse) tingimusi (tasu, kestvus, hoone arhitektuuriline konkurss, jms olulised tingimused) omavahel läbi arutama ja kuidas seda teemat LVK (linnavolikogus) kuvada. Kindlasti tuleb sul ennast igasugusest otsustamisest taandada ja saad olla kõige rohkem kui taotleja esitaja ning ka seda kohe avalikult öelda. Niisiis sooviti kõik tingimused eelnevalt salaja kokku leppida ja hiljem avalikkuse ees näiliselt teisiti talitada. K. Lemberi vastus sellele kirjale ei jäta kahtlust, et ta kasutas aktiivselt võimalust protsessi suunata: ta pani paika arutamise aja, viitas soovile kehtestada hoonestusõigus umbes 20 aastaks ja palus eskiiside tegemiseks materjale hallide kohta.
32. mail 2016 saatis J. Laur J. Mölderile e-kirja Roosi 83 ja Roosi 84 ideekonkursi kohta – sama kirja saatis J. Laur aga ka K. Lemberile. Ideekonkurss ise kuulutati välja
33. mail
34. Ei jää kahtlustki, et need ideekonkursi tingimused koostati sellisel viisil, et K. Lemberi idee sobituks saja protsendiliselt. Lõbustuspark oleks sobinud laiale sihtrühmale. Ideekonkursil osalemiseks oleks pidanud esitama selliseid plaane ja pilte, mis olid K. Lemberi varasemates presentatsioonides detailselt olemas. Ideed tuli konkursi raames esitada 30 päevaga ja polnud reaalne, et sedavõrd lühikese ajaga oleks K. Lemberile saanud tekkida tõsine konkurent. Liiatigi poleks teised potentsiaalsed ideede esitajad saanud ligi linnavalitsuse siseinfole. K. Lember aga sai
35. aasta lõpus ja
36. aasta alguses linnavalitsuse kaudu erinevaid asjasse puutuvaid projekte, kontakte, jooniseid jms, mida K. Lember oma projekteerimismeeskonna liikmetele edastas.
37. Seega oli K. Lemberil hiljemalt
38. aasta alguses olemas kindlus, et ta saab Tartu linnalt oma lõbustuspargi rajamiseks Roosi 83 kinnistu hoonestusõiguse. Ideekonkursi korraldamine oli vaid formaalsus.
39. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna töötaja Eva Lääne saatis K. Lemberile Roosi 83 kinnistut puudutavaid meile ja viitas sellele, et draamafestivali korraldamine Roosi 83 kinnistul ei tohiks kinnistu hilisemat kasutamist segada.
40. K. Lember pidas Roosi 83 seniste allrentnikega detailseid läbirääkimisi.
41. K. Lember märkis
42. aasta alguse kirjavahetuses teistele linnavalitsuse töötajatele, et mõistlik oleks rajada mahasõit planeeritava Tartu linnahalli kinnistule, sest 2–3 aasta pärast hakkab midagi juhtuma lennukiangaaridega. Seega mõtles ta pidevalt sellele, kuidas linna tegevused tema enda äriplaanidega kokku jooksevad.
43. Seega tagas K. Lember tänu oma Tartu abilinnapea ametile olukorra, kus ta sai olla kindel, et tal on võimalik Roosi 83 kinnistule oma lõbustuspark rajada. Ta tegutses selle kinnistu osas linnavalitsuse liikmena tegevusi koordineerides ja korraldades viisil, mis hõlbustaksid nii rahaliselt kui ajaliselt tulevase lõbustuspargi rajamist. Niisiis pole võimalik väita, et Roosi 83 kinnistu osas eksisteerinud erahuvi ei võinud mõjutada K. Lemberi otsuseid ametiisikuna (

§ 11lg 1 p 2).

9

1. Roosi 83 kinnistu asus väga heas kohas ja oli seetõttu ärikasumi teenimise vaates võtmetähtsusega. Kasumist hakkas paratamatult sõltuma K. Lemberi sissetulekute suurus. Sissetulek on peaaegu iga inimese jaoks väga olulise tähendusega.
2. K. Lemberile ette heidetavate otsuste tegemine (Tartu Linnavalitsuse korraldused nr 312 ja 372) hõlbustasid planeeritava lõbustuspargi rajamist ja muutsid selle lõbustuspargi rajaja jaoks soodsamaks. Lammutus- ja konserveerimistööde osas nägi korraldus nr 312 ette kahe suure halli säilitamise ja nõukogude aegsete lagunenud silikaattellistest hoonete lammutamise: nende tööde ära tegemise järgselt oleks olnud hea lõbustusparki teha. Roosi tänava piirkonna korrastustööde (korraldus nr 372) raames oleks Roosi 83 kinnistu puhastatud võsast ja olmeprügist 1,573 hektari ulatuses: seegi hõlbustanuks pargi rajamist.
3. Kõnealuste korralduste vastuvõtmisse K. Lemberi poolt oli korruptsioonioht rasvaselt sisse kirjutatud. Seega oleks K. Lember pidanud ennast igat Roosi 83 kinnistut puudutavast otsustamisest taandama, sest pole võimalik aru saada, kas need otsused tehti K. Lemberi poolt linna parimates huvides (Eesti Rahva Muuseumi (ERM) piirkonna korrastamiseks) või K. Lemberi isiklikes huvides (tulutoova lõbustuspargi tarbeks).
4. KarS § 3001 lg 1 järgne vastutus eeldab seda, et toimingupiirangut oleks rikutud suures ulatuses, st 40 000 eurot ületavalt. Korraldus nr 312 nägi ette otsuse sõlmida hankeleping Roosi 83 osaliseks lammutamiseks ja konserveerimiseks OÜ-ga Mantrum maksumusega 22 104 eurot. Korraldusega 372 otsustati sõlmida hankelepingu OÜ-ga HANSO MK kogumaksumusega 47 856 eurot. Niisiis oli nende kahe otsuse kvantitatiivne mõõde kokku 69 960 eurot. Need kaks otsust on vaja kokku liita seetõttu, et tegemist oli ühe jätkuva teoga. Nad olid ajaliselt lähedased: K. Lember tegi need ühe kuu jooksul. Neil mõlemal oli üks ja sama objekt ning eesmärk: nad puudutasid Roosi tänava piirkonda, sh Roosi 83 ning nende eesmärgiks oli saada see maa-ala ERM-i avamiseks korda. K. Lember oli juba esimese otsuse tegemise ajal teadlik, et seoses ERM-i avamisega tehakse Raadil terve rida korrastustöid.
5. K. Lemberi kaitsja meelest oli korraldus nr 372 seotud Roosi 83 kinnistuga vaid 2 766 euro ulatuses, sest Roosi 83 kinnistul teostatavad tööd moodustasid koguhankest hinnanguliselt 5,78%. Seesugune seisukoht pole õige. Tegemist oli ühe tervikliku otsusega, mis puudutas üht konkreetset hankelepingut hinnalipikuga 47 856 eurot.
6. Eelnevast lähtuvalt realiseeris K. Lember KarS § 3001 lg 1 objektiivse koosseisu.
7. K. Lember tegutses tahtlikult. Esiteks teadis ta, et korraldused nr 312 ja 372 olid tehtud Roosi 83 kinnistu suhtes ja et nende korralduste hind oli üle 40 000 euro: ettevalmistavad materjalid käisid erineval kujul juba tükk aega enne korralduste endi vastu võtmist K. Lemberi käest läbi. Muu hulgas teadis K. Lember seda, et korrastustööde hanke abil tehakse korda ka Roosi 83 kinnistu võsastunud osa. K. Lember teadis ka seda, et ta soovib rajada Roosi 83 kinnistule lõbustusparki.
8. T. Tiro on vaja süüdi mõista K. Lemberile altkäemaksu andmises.
9. T. Tiro oli trepi korda tegemise osas väga aktiivne ja mõjutas K. Lemberit selle teemaga tegelema. T. Tiro sidus juukselõikusteenuse pakkumise selgelt trepi renoveerimisega: mitte äkki – ja K. – vaid see tuleb teha; peaasi, et see raha oleks ühistu kontol ja ongi kõik; kuule, aga kas sa tead, kus sa nüüd juuksuris pead hakkama käima vä?; K., ette tänades, ega isamaa ei unusta ära, aastase kinkekaardi saad minu poolt; aga see on meie omavaheline kokkulepe, ei no, ega ma sind rahule ei jäta, ma tulen seisan ukse taga sul ja hingan kuklasse terve detsembri; no aga tuled siis juuksurisse vä? Ei tule vä?; siis saab jõulupai tehtud, nigu lubatud. Niisiis T. Tiro poolset 10 altkäemaksu pakkumist K. Lemberile tuleb igal juhul jaatada – isegi kui kohus peaks (nõustumist mitteväärival moel) leidma, et K. Lember ei olnud selle altkäemaksu pakkumisega nõus.
10. Tekib küsimus, miks pakkus T. Tiro K. Lemberile aastast tasuta kinkekaarti ja lõikas korra tasuta K. Lemberi juukseid, kui ta tõsimeeli isegi ei lootnud, et K. Lember paneb selle eest abilinnapeana toime trepi renoveerimist toetava ametialase teo. Pärast seda, kui K. Lember ütles T. Tirole, et linn eraldab trepi remondiks raha, lubas T. Tiro K. Lemberile jõulupai teha, nagu lubatud. Eelmises kõnes aga oli T. Tiro lubanud anda K. Lemberile aastase tasuta kinkekaardi juuksurisse – kui K. Lember trepi küsimuse korda ajab. T. Tiro tegeleb äriga ehk muidu ta tasuta teenuseid ei paku.
11. Seadusandja pole seadnud piiri sellele, millise väärtusega soodustust altkäemaksuks pidada saab. Oluline on see, kas soodustus antakse ametialase teo toime panemise mõjutamiseks. Praegu nii oligi ja tegelikult möönis seda ka maakohus ise.
12. Süüdi on vaja tunnista ka K. Lember – T. Tirolt altkäemaksu võtmises.
13. Kohus möönis isegi, et
14. detsembri 2015 kõnes tõstatas juuksurisse mineku teema K. Lember ise. Selles kõnes vestlesid T. Tiro ja K. Lember renoveeritava trepiga seonduvalt A. Mutli e-kirjast ning T. Tiro rõhutas 5 korda, kui oluline on, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha. K. Lember kinnitas, et projekt pannakse töösse. Sellele järgnes T. Tiro küsimus, et kas K. Lember siis ikkagi tuleb juuksurisse või mitte. K. Lemberi vastas, et peaks tulema küll. Pole võimalik öelda, et
15. detsembri 2015 vestluses väljendas K. Lember end ebamääraselt ja püüdis vestlust lõpetada.
17. novembri 2015 kõnet üritas kõigepealt lõpetada hoopis T. Tiro: Nii! Kuule aga olgu.
18. Tasuta aastase kinkekaardi pakkumine ja tasuta juukselõikuse pakkumine (jõulupai tegemine) ei saa olla keskmisele inimesele kaheti mõistetav. K. Lember ei olnud enne
19. detsembrit 2015 T. Tiro juures juuksuris käinud ega tundnud huvi isegi selle vastu, millised on seal juuksurisalongis lõikuse hinnad. Et K. Lember üritas viisakusest teha taskust rahakoti väljavõtmise liigutust, ei muuda asjaolu, et ta reaalselt teenuse eest ei tasunud. Isegi kui ta ei olnud T. Tiro salongi minnes täielikult veendunud, et ta saab juukselõikuse tasuta, ta lõpuks midagi maksma ei pidanud ja ta ka nõustus sellega, et ta saab juukselõikuse tasuta. K. Lember mõistis selgelt, et T. Tiro jättis tasu võtmata trepi rahastusega tegelemise eest. Seega saab rääkida ekvivalentsussuhtest.
21. detsembril 2015 sai K. Lember aru sellestki, et T. Tirol oli tõsi taga ka aastase tasuta juukselõikusega. K. Lember jätkas trepi-teemaga tegelemist ka pärast
22. detsembrit
23. Eksitav on kohtu väide, et kui K. Lember oleks aastase kinkekaardiga tõsimeeli nõustunud, oleks ta edaspidigi T. Tiro juurde juuksurisse läinud. K. Lember jätkas trepi renoveerimise küsimusega tegelemist kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni, kuid ei suutnud Aleksandri 1 korteriühistu esimehe vastuseisu tõttu (trepp asus nimetatud kinnistul) seda küsimust lõpuni lahendada. Seega on usutav, et K. Lember ei realiseerinud oma aastast kinkekaarti seetõttu, et ta polnud suutnud veel omapoolset kohustust täita. Samal põhjusel polnud T. Tirol ka põhjust enne rahaeraldise laekumist K. Lemberit uue pai saamiseks juuksurisse kutsuda.
24. Õige pole seegi, et ühekordse tasuta juukselõikuse hind oli liiga madal selleks, et K. Lember hakanuks sellest tulenevalt oma ametiseisundit ära kasutama. Alati ei ole mingit käitumist esile kutsuvaks teguriks sellega kaasneva kasu suurus. K. Lember oli pärast juukselõikust T. Tirole sisuliselt võlgu. Ta ei olnud ca poole aasta jooksul suutnud lahendada iseenesest lihtsat küsimust. Kui T. Tiro K. Lemberit senise tegevuse eest tasuta juukselõikusega tänas, tekkis tal seda enam täiendav kohustus (auvõlg) see probleem lõplikult lahendada. Seega pidi K. Lember oma au ja 11 head nime T. Tiro silmis kaitsma. Kohus oleks võinud vähemalt välja tuua, alates millisest summast saaks altkäemaksu jaatada. Apellatsioonivastus
25. Apellatsioonile esitas
26. novembril 2023 vastuse K. Lemberi kaitsja vandeadvokaat M. Lemetti, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja peamised seisukohad on sellised.
27. Apellatsioonis korratakse suuresti süüdistuskõnes öeldut. Apellatsiooni etteheited kohtule on abstraktsed. Pole aru saada, mille osas kohus apellandi meelest täpselt eksis.
28. Toimingupiirangu rikkumise osas jääb arusaamatuks, kas prokuratuur on loobunud oma varasemast seisukohast, et K. Lember rikkus ka

§ 11lg 1 p-e 1 ja 3 – apellatsioonis öeldakse, et K.

Lemberile esines vähemalt

§ 11lg 1 p-s 2 sätestatud toimingupiirang.

1. Õige pole apellandi etteheide, et kohus pole K. Lemberi väidetavaid erahuve Roosi 83 kinnistu osas hinnanud. Kohus leidis õigesti, et kõnealused otsustused ei olnud seotud K. Lemberi erahuviga, mis tema otsustamist mõjutanuks.
2. Ametnikul on kohustus täita oma ametiülesandeid ja alusetu keeldumine tööülesannete täitmisest ei ole lubatav. K. Lember täitis tööülesandeid avalikest huvidest lähtudes. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asjasse puutuvad otsused olid juba aegsasti ette valmistatud ja hangete puhul lähtuti vaid madalaima hinna kriteeriumist. K. Lember polnud kaasatud hanke ettevalmistusse. Hankemenetluses vastuvõetavate otsuse suunamine peab olema sisuline protsess – see peab hankemenetluse eesmärke silmas pidades olema nii rahaliselt kui ka eesmärgipäraselt kaalutud otsustus.
3. Täielikult arusaamatuks jääb prokuratuuri abstraktne käsitlus K. Lemberi majanduslikust huvist vaidlusaluste otsuste suhtes. Ametniku seotus konkreetse otsusega peab olema piisavalt vahetu. Konkreetsete seoste puudumisel ei saa erahuvi olemasolu jaatada. K. Lember või temaga seotud isikud polnud seotud hanke võitnud isikutega, s.o lammutushanke võitnud Mantrum OÜga või koristushanke võitnud OÜ-ga Hanso MK. Ka polnud K. Lemberi või temaga seotud isikute omandis või kasutuses Roosi 83 kinnistu või selle osa. Tõesti oli K. Lember huvitatud lõbustuspargi rajamisest Raadile. Tegemist oli aga pelga ideega. Idee olemasolu ei ole automaatselt võrdsustatav majandusliku huviga

§ 11lg 1 tähenduses.

Majandusliku huvi olemasolu peab olema hoomatav, reaalsust arvestav ning realiseeritav.

1. aprillil 2016 puudus Tartu linnavolikogu otsus hoonestusõiguse seadmiseks Roosi 83 kinnistule. K. Lemberi majanduslikust seotusest saaks rääkida alles siis, kui K. Lember või temaga seotud isik oleks osalenud Roosi 83 kinnistu suhtes välja kuulutatud ideekonkursil ja selle võitnud. Prokuröri arvamus hangete tulemuste kinnitamise otsuste ärilisest kasulikkusest K. Lemberile on üksnes spekulatsioon – nagu seda on ka süüdistaja hinnang, et inimloomusest lähtuvalt ei suuda ametnik lähtuda üksnes avalikest huvidest.
2. Ebaseaduslik ei olnud tegeleda lõbustuspargi ettevalmistamisega linnavalitsuses töötamise ajal.
3. Et 30 päeva jooksul poleks konkurentidel olnud võimalust esitada tõsiselt võetavat pakkumust, on üksnes prokuratuuri tõendamata spekulatsioon. Ka oleks võimalikud konkurendid saanud soovi korral linnavalitsusest vajalikku infot. Spekulatsioon on seegi, et K. Lember teadis vähemalt
4. aasta alguses, et ta saab linnalt lõbustuspargi rajamiseks loa. 12
5. K. Lember ei teadnud esimest otsust tehes, et teise otsuse tehniline hind on 47 856 eurot, sest
6. aprillil 2016 polnud teise hanke tulemused veel selgunud. Linnavalitsusele esitatud korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli OÜ HANSO MK pakkumuse maksumuseks 39 880 eurot ning see summa on selle hanke maksumuseks näidatud ka riigihangete registrikeskkonnas.
7. Õiged pole apellandi etteheited ka altkäemaksu võtmise osas. Kohus märkis õigesti, et T. Tiro eesmärk K. Lemberiga suhtluses oli kantud Kalevi 4 majaelanike ühisest huvist, mitte T. Tiro ärilistest huvidest. Samuti leidis kohus õigesti, et K. Lember ei lähtunud oma tegevuses T. Tiroga suhtlemisel altkäemaksu saamise motiividest ja K. Lember ei võtnud juukselõikust vastutasuna ametialase tegevuse eest.
8. T. Tiro oli avatud ja humoorikas suhtleja. Ka K. Lember võttis T. Tiro lausutud fraase isamaa mitteunustamise, aastase kinkekaardi või jõulupai tegemise kohta nalja ja lõõpimisena. Prokuratuur rebis need laused kontekstist välja.
9. Maakohus leidis õigesti, et K. Lember püüdis telefonikõnesid T. Tiroga lõpetada.
10. K. Lemberil oligi vaja
11. aasta detsembris juuksurisse minna. Juukselõikuse vajadus on hügieeni paratamatu osa ja vaadeldav tavateenusena, mille rahaline väärtus on suhteliselt marginaalne. Sellise teenuse tarbimist ei saa vaadelda millegi vastutasuna.
12. Ei ole tuvastatud, mis põhjusel keeldus T. Tiro tasu küsimast ja miks K. Lember ei tasunud. K. Lember ja T. Tiro seda küll selgitasid, maakohut need selgitused aga ei veennud. Kohtu selline käsitlus pole õige, sest ta rajas oma järelduse tõendile, mille usaldusväärsus on vaidlustatud ja mida pole kaitsjale tutvustatud. K. Lember soovis lõikuse eest maksta, ent T. Tiro ei võtnud tasu seetõttu, et ta tegi K. Lemberi riided märjaks.
13. K. Lember ei tundnud juukselõikuse hinna vastu eelnevalt huvi seetõttu, et ta eeldas teenuse hinna olevat tavapärase. Õige pole prokuratuuri arusaam, et K. Lember üritas üksnes viisakusest teha rahakoti taskust välja võtmise liigutust.
14. Õige pole prokuratuuri spekuleerimine selle üle, miks K. Lember uuesti T. Tiro juurde juuksurisse ei läinud. Esiteks polnudki T. Tiro salongis kinkekaarti. Teiseks aga poleks trepiküsimuse lahendamata jätmine pidanud K. Lemberit takistama – ta oleks võinud sinna minna ka põhjendusega, et ta tegeleb probleemi lahendamisega.
15. Kohus ei pidanud eraldi välja tooma, mis oleks olnud piisavaks rahalises vääringus väljenduva saadava hüve väärtuseks, millest alates oleks K. Lemberi tegevus käsitletav altkäemaksu võtmisena. Ehkki seadusandja pole pidanud vajalikuks sätestada altkäemaksu miinimumväärtust, on see tegelikus elus siiski oluline asjaolu. Kui keegi tahab altkäemaksu võtta ja oma ametiseisundit kurjasti ära kasutada, soovib ta saada võimalikult suurt vastutasu. Milleks muidu üldse sellest avantüüri ette võtta? Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kõne alla tulevate soodustuste väiksus viitab sellele, et soodustusi ei antud (lubatud) ebaõiguskokkuleppe raames.
16. Maakohus ei oleks tohtinud tugineda
17. detsembril 2015 juuksurisalongis toimunud varjatud jälgimise protokollile. Maakohus küll leidis, et tegu on usaldusväärse tõendiga, kuid kaitsjale seda ei näidatud. Mittenäitamist ei saa rajada jälitusasutuse meetodite ja taktika kaitsmise soovile. Keskmise mõistliku isiku teadmiste pinnalt on järeldatav, et jälitusametnik sai varjatud jälgimist teostada üksnes sealsamas juuksursalongi lõikustoas (nt juuksuritoolis) viibides – jälitustegevuse käigus ei tehtud ei pilte ega helisalvestist. Kohus põhjendas seda, miks ta ei usu versiooni K. Lemberi riiete märjaks tegemisest sellega, et polnud mingeid viiteid riiete märjaks saamisele. K. Lemberi ja T. Tiro selgitustel aga toimus vee peale ajamine siis, kui K. Lemberil pesti 13 kõrvalruumis pead. Eelduslikult oli jälitusametnik aga juukselõikusruumis – või oli sinna paigaldatud varjatud kaamera. Niisuguses olukorras polnudki võimalik näha, mis toimub pea pesemise ajal sirmi taga.
18. Kaitsja soovib tutvuda jälitustoimingutega kogutud teabega. Maakohus sellist taotlust ei rahuldanud, ent seda peab tegema ringkonnakohus. K. Lemberil küll oli võimalus tema kohta kogutud teabega tutvuda, ent ta pidi seda tegema ametniku juuresolekul ja koopiaid ta talle tutvustatud materjalist teha ei saanud. Jälitustegevuse käigus kogutud teabega tutvumise piirangud on ebamõistlikud ja ei taga võistleva menetlust. Jälitustoimingute protokollides kajastatakse salvestatud infot vaid osaliselt. See ei taga objektiivset pilti. Kaitsjal peab olema sama info, mis prokuröril, st tervikinfo. Võib olla on salvestatud süüdistatavat soodustavat teavet. Praktikas on teada vaid üksikud juhtumid, kus kohus on võimaldanud kaitsjale anda piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus, et kaitsja saaks jälitustoimikuga tutvuda. Selline praktika peaks olema laiapõhjalisem.
19. Jälitustegevuse protokollid on lubamatud tõendid ja neile poleks tohtinud otsust tehes tugineda. Tõsi on see, et osad kohtu antud jälitusload tunnistas maakohus ebaseaduslikeks. Kohus oleks aga pidanud lubamatuks lugema ka ülejäänud kohtu antud load, sest neis esinevad samad puudused, mis ebaseaduslikuks tunnistatute puhul: trafaretsed ja deklaratiivsed põhjendused, ultima ratio-põhjenduste puudumine jne. Nt on vaid üks erisus
20. detsembri ja
21. oktoobri 2015 loa vahel. Jälitustegevust alustati alles siis, kui suur osa materjale oli juba kogutud ehk tegemist oli kalastamisega. Ringkonnakohus peab kindlasti kontrollima ka kahe esimese loa seaduslikkust. Põhjendatud pole maakohtu seisukoht, et KrMS § 901 lg 2 vastuolu Euroopa Liidu õigusega ei too automaatselt kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist. Info kõneeristuste kohta oli sedavõrd massiivne, et see moodustas vaieldamatult olulise osa jälitusloa andmise põhjendustest. Ebaseaduslikud on ka prokuratuuri antud jälitusload. Ringkonnakohus peab jälitustegevuse seaduslikkuse kindlasti üle kontrollima. Ringkonnakohtu istung
22. Prokuratuur ja K. Lemberi kaitsja jäid oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. T. Tiro kaitsja leidis, et T. Tiro näitas üles normaalselt aktiivsust ja et maakohtu otsus on seaduslik. K. Lember selgitas, et menetlus on teda niigi rägalt rõhunud ja aeg oleks sellele punkt panna. T. Tiro leidis, et tema tegi kõik õigesti. Ringkonnakohtu seisukoht
23. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. See tähendab muu hulgas seda, et apellatsiooni mitte esitanud isikud peavad piirduma apellatsioonile vastuväidete esitamisega – mitte hakkama apellatsioonivastustes või ringkonnakohtu istungil välja tooma maakohtu otsuses esinenud täiendavaid (väidetavaid) puudusi ja taotlema nende osas ringkonnakohtult seisukoha võtmist. Kui nad seda siiski teevad, ei ole ringkonnakohtul kohustust neile väidetele vastata. Sellest lähtuvalt jäävad tähelepanuta K. Lemberi kaitsja apellatsioonivastuses ja kohtuistungil välja toodud etteheited jälitustegevuse kohta ja sellega seonduvad taotlused. Kui K. Lemberi kaitsja oleks soovinud saada jälitustegevuse osas ringkonnakohtu seisukohta, oleks ta pidanud esitama apellatsiooni. Nimelt ei keela seadus kaitsjal apellatsiooni esitamist ka siis, kui süüdistatav on õigeks mõistetud. Seetõttu piirdub ringkonnakohus tõdemusega, et faktiliste asjaoludega või menetlusõiguse kohaldamisega seonduvat apellatsioonis ei vaidlustata – ka puutuvalt jälitustegevusse mitte – ja ka ringkonnakohus ise maakohtu otsuses sellega seoses mingeid vigu ei näe. Niisiis tuleb hinnata, kas põhjendatud on apellandi etteheited selle kohta, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust – mõistis süüdistatavad valesti õigeks. 14
24. Toimingupiirangu rikkumisega seoses olgu kõigepealt märgitud, et juba altkäemaksu võtmine kujutab endast abstraktset ohudelikti: ehkki soodustuse vastuvõtmine viitab sellele, et ametiisik ei lähtu avalikest huvidest, võib ta soodustusest hoolimata kasutada oma ametiseisundit ikkagi avalikkuse hüvanguks. Niisiis on juba altkäemaksuga seonduvat kriminaliseerides toodud vastutus küllaltki varajasse staadiumisse. Toimingupiirangu rikkumise karistatavaks kuulutamine alandab kriminaalse tegevuse lävendit veelgi enam: ametiisik ei pea käituma ebaausalt ja ta ei pea isegi võtma vastu mingit hüve – aga mõningatel juhtudel karistatakse teda sellegipoolest. Ringkonnakohtu meelest eeldab (kriminaal)karistusõiguse niisugune laiendamine tulenevalt põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud määratletuspõhimõttest seda, et toimingupiirangut rikkumist sisustavaid mõisteid tõlgendatakse (küllaltki) kitsalt. Seesugune näib olevat ka seadusandja soov: praegu on menetluses eelnõu, millega soovitakse toimingupiirangutega seonduvat regulatsiooni kitsendada. Nimelt on plaanis kaotada

§ 11

lg 1 p 3 (korruptsiooniohtu puudutav) ja lisada

§ 11lg 1 p 2 nõue, et ametiisiku vastav huvi peab olema oluline.

Ka seaduseelnõu seletuskirjast nähtub mitmelt poolt tahe muuta toimingupiirangutega seonduvat selgemaks ja ka kitsamaks. (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8ab3fea-b197-4ba1-85c736ffe672f788#vcpG5QI5). Sellise tee valis ringkonnakohtu meelest ka maakohus ja talitas kriminaalkolleegiumi hinnangul õigesti. 92. Näib, et prokuratuur on apellatsioonimenetluse ajaks jõudnud järeldusele, et K. Lemberi vastutuse saab tuletada

§ 11

lg 1 p-st 2: ametiisikul on keelatud otsuse tegemine, kui ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada otsust. Nimelt on kaebaja toonud KarS § 3001 järgsest vastutusest rääkides välja just selle normi. 93. Iseenesest saab prokuratuuriga nõustuda, et K. Lemberil oli huvi Raatuse 83 territooriumile lõbustuspargi rajamise vastu. Ka on kriminaalkolleegium päri selle väitega, millele pühendab kaebaja puutuvalt KarS § 3001 järgsesse süüdistusse kõige enam tähelepanu: viidatud huvi oli K. Lemberi jaoks oluline. Lisaks otsusega seonduvale olulisele huvile on

§ 11

lg 1 p 2 kohaldamiseks tarvis hinnata aga sedagi, kas see huvi võib ametiisiku otsust mõjutada. Ringkonnakohus on sellega seoses leidnud varem järgmist (vt otsus nr 1-19-6293/61, p 154). Selle hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid. Üldjuhul on põhjust leida, et mida olulisema erahuviga tegemist on, seda enam on põhjust [mõjutamisohtu] jaatada. Ka võib asjasse puutuda otsuse sisu: kui tegemist on n-ö ebahariliku otsusega, võis selle tingida mõni erahuvi. Samuti võib abi olla otsuse vastu võtmise protsessi selgeks tegemisest: kui ametiisik käitus otsust ette valmistades tavapärasest erinevalt, võis teda tõugata tagant ametiseisundi väline huvi. Sellega seoses võib muu hulgas olla oluline see, kas ametiisik valmistas otsust ette üksinda või konsulteeris ta ka kolleegidega: mida varjatumalt ta tegutses, seda enam võib olla põhjust eeldada lähtumist erahuvidest. Pigem saab erahuvidest lähtumise ohtu jaatada individuaalsete kui kollektiivsete otsuste puhul: mitme otsustaja korral satub isiklikest huvidest lähtuja ohtu, et kaasotsustajad saavad otsuse problemaatilisusest aru. Samast lahendist nähtub seegi, et hinnang selle osas, kas ametiisiku huvi võis tema tegutsemist mõjutada, on normatiivset laadi ja mõjutamise ohtu saab jaatada siis, kui see oht on (kõiki asjaolusid arvesse võttes) piisavalt kõrge (p 152). Kriminaalkolleegium jääb nende seisukohtade juurde.

1. Eelnevast lähtuvalt ongi maakohus talitanud õigesti, kui ta analüüsis seda, kas K. Lemberi huvi lõbustuspargi rajamise vastu võis mõjutada tema
2. ja
3. aprilli otsuseid.
4. Sellele küsimusele eitavalt vastates tugines maakohus ringkonnakohtu meelest kõige enam sellele, et nende otsuste seos lõbustuspargi rajamisega oli äärmiselt nõrk. Võib suisa öelda, et lõbustuspargi loomisega ei sidunud neid otsuseid (peaaegu) midagi muud peale tõiga, et nad puudutasid seda kohta, kuhu lõbustuspark plaani järgi tulema pidi.
5. aprillil 2016 otsuse kohta on tegelikult isegi seda mõneti palju öelda: see otsus puudutas korraldust teha korda suur piirkond, mille üheks (väikseks) osaks oli ka Raatuse
6. Niisiis ei ole võimalik öelda, et need otsused olid 15 kuidagi osaks lõbustuspargi rajamise projektist. See aga vähendab oluliselt võimalust väita, et K. Lemberit mõjutas nende otsuste tegemisel lõbustusparki puudutav.
7. Ka tõi esimese astme kohus asjakohaselt välja, et see, kuidas neid otsuseid ellu viima hakatakse, oli juba eelnevalt linnaametnike poolt küllaltki olulisel määral läbi mõeldud. Seesuguses olukorras on keeruline eeldada, et K. Lember tegi otsused oma erahuvi silmas pidades: olid ju linnaametnikud oma plaane tehes lähtunud avalikest huvidest, mitte K. Lemberi isiklikest soovidest. Seda tõdemust ei väära ka väide, et linnavalitsuse liikmed pole pelgad kummitemplid: et K. Lemberil oli võimalik hääletada ka teisiti, ei tähenda seda, et ta lähtus avalikes huvides ette valmistatud otsuse poolt hääletades erahuvidest.
8. Et K. Lemberi erahuvid teda vaidlusaluseid otsuseid tehes tõenäoliselt ei mõjutanud, saab öelda ka selle pinnalt, et kõnealuste korralduste poolt ei hääletanud K. Lember üksi ja et need otsused olid igati mõistetava sisuga. Needki asjaolud annavad aluse eeldada, et otsused olid avalikes huvides ja see vähendab võimalust väita, et K. Lemberit mõjutas tema erahuvi.
9. Eeltoodu pinnalt ei saa ringkonnakohtu meelest – hoolimata K. Lemberi suurest huvist lõbustuspark rajada – öelda, et tõenäoliselt mõjutas K. Lemberit
10. ja
11. aprilli otsuste tegemise ajal tema lõbustuspargi rajamise soov. See tähendab seda, et täidetud pole

§ 11lg 1 p 2 üks tunnus ja sellest lähtuvalt pole läbi selle sätte ka võimalik Kar

S § 3001 sisustada. 99. Ringkonnakohtu meelest ei kohaldu ka

§ 11lg 1 p-d 1 ega 3.

100.

§ 11

lg 1 p 1 reguleerib olukordi, kus otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Esimese astme kohus leidis korrektselt (otsuse p 38), et kõnealuseid otsuseid ei teinud K. Lember ei iseenda ega ühegi temaga seotud isiku suhtes: tal polnud 2016. aasta aprillis Raatuse 83 kinnistuga mingit puutumust. 101.

§ 11lg 1 p 3 osas osutab ringkonnakohus oma varasemale seisukohale.

Tagamaks

§ 11

lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusliku määratletuspõhimõttega, tuleb seda normi tõlgendada äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata

§ 11

lg 1 p 1 või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht. Võib eeldada, et sellist olukorda sama hästi kui ei ole – ja

§ 11lg 1 p 3 seetõttu rakendada ei saagi.

(Otsus nr 1-19-6293/61, p 160) Neistki arusaamadest pole ringkonnakohtu hinnangul põhjust loobuda. Vastupidi, seadusandja plaan

§ 11lg 1 p 3 sootuks kaotada kinnitab sellise arusaamise õigsust.

Praegu ei saa öelda, et K. Lemberi otsustest ilmnes hoolimata

§ 11

lg 1 p-de 1 või 2 eelduste puudumisest ilmselge korruptsioonioht – prokuratuuri väide korruptsiooniohu rasvaselt K. Lemberi käitumisse sisse kirjutatusse on kriminaalkolleegiumi meelest pigem emotsionaalset laadi liialdus.

1. Eelöeldust nähtuvalt mõistis maakohus K. Lemberi toimingupiirangu rikkumise süüdistuses korrektselt õigeks.
2. Altkäemaksu puutuvalt leidis maakohus, et ebaõiguskokkuleppest kõneleda ei saa – seda eeskätt järgmistel põhjustel. K. Lember vältis äratuntavalt T. Tiro korduvaid pakkumisi tasuta juukselõikuse osas. K. Lember soovis
3. detsembril 2015 lõikuse eest maksta. K. Lember ei võtnud juukselõikust tõsimeeli vastutasuna oma ametialase tegevuse eest. Lõikuse hind oli vaid 9 eurot. Ka T. Tiro ei oodanud tõsimeeli, et Lember täidaks ametiülesandeid 9 eurose lõikuse eest. T. Tiro ei kutsunud K. Lemberit pärast
4. detsembrit 2015 uuesti juuksurisse ega tuletanud K. Lemberile aastast kinkekaarti meelde. Ringkonnakohus soostub maakohtuga nende seisukohtadega ja lisab järgmist. 16
5. Demokraatlikus õigusriigis ei tohi karistusõigus n-ö tungida kõigisse eluvaldkondadesse. Seetõttu saab üksnes toetada õigusdogmaatikas valitsevat arusaama, et karistust ei tohi mõista sotsiaaladekvaatse käitumise eest (vt Eesti õiguse kontekstis nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, VI, vnr 15).
6. Sellest lähtuvalt väärib nõustumist ka Saksamaal valitsev arusaam, et soodustuse sotisaaladekvaatse andmise, võtmise ja lubamise eest kedagi süüdi tunnistada ei tohi. Seesuguse tulemini jõudmist põhjendatakse erinevalt: mõned eitavad ebaõiguskokkuleppe olemasolu – nagu tegi praegu maakohus –, teiste meelest ei saa kõneleda soodustusest, kolmandad viitavad objektiivsele omistamisele, mille kohaselt eeldab karistusõiguslik vastutus lubamatu riski loomist õigushüvele jne. (vt nt Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil II.
7. Auflage, § 60, Rn 13–14). Sotsiaaladekvaatsust tuleb jaatada (eeskätt) siis, kui soodustuse väärtus on väike, soodustus on kooskõlas ühiskondlike viisakustavadega ja üldiselt aktsepteeritav (samas; Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. Besonderer Teil.
8. Auflage, § 49, Rn 30). Mingit konkreetset sotsiaaladekvaatsusele ette nähtud rahasummat Saksamaal kehtestatud pole, ent on leitud, et alla 50 euroseid soodustusi saab üldjuhul pidada sotsiaalselt adekvaatseteks (samas). Teisal on ära märgitud ka 30 euro piir (Heine/Eisele – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch.
9. Auflage, § 331, Rn 40).
10. Et soodustuse vastu võtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast (sama hästi kui) automaatselt kuritegu, saab järeldada ka ametniku eetikakoodeksi põhjal. Nimelt pole kõigi soodustuste (kingituste) vastuvõtmine isegi ebaeetiline: eetikakoodeksi järgi tuleb kriitiliselt suhtuda eeskätt ametikohustuste tõttu tehtud unikaalsetesse, eksklusiivsetesse ja kallihinnalistesse kingitustesse (selgitused eetikakoodeksi juurde, lk 11). Isegi kui soodustusega nõustumist (selle vastuvõtmist) saab pidada mitte-eetiliseks, ei tähenda see, et tegemist on kuriteoga. Demokraatlikus õigusriigis ei saa kuriteoks pidada pelgalt ebaeetilist käitumist – kuriteo lävepakk asub eetilisuse lävepakust oluliselt kõrgemal.
11. Eelnevat silmas pidades tuleb nõustuda maakohtuga, et
12. detsembri 2015 juukselõikust ei saa pidada altkäemaksuks eeskätt juba seetõttu, et selle juukselõikuse väärtus oli väga väike – 9 eurot. Seetõttu ei tingi selle juukselõikuse altkäemaksuks pidamist isegi asjaolu, et T. Tiro lõikas – vähemalt muu hulgas – K. Lemberi juukseid tasuta seetõttu, et K. Lember tegeles trepiprobleemiga. K. Lember oli selle teemaga tegelenud küllaltki pikka aega ja kulutanud sellele võrdlemisi palju ressurssi, mistõttu on mõistetav see, et T. Tiro soovis teda viisakusest tänada – K. Lemberile väga vähese väärtusega pai tehes. Selle tegevuse sotsiaaladekvaatsust suurendab mõnevõrra ka tõik, et T. Tiro oligi juuksur. Seega ei nõudnud valitud soodustuse tegemine K. Lemberile T. Tirolt sama hästi kui mingit pingutust – näiteks ei pidanud T. Tiro isegi poodi minema, et K. Lemberile (samuti väga odavat) kommikarpi või veinipudelit osta.
13. Tõsi on see, et juuksurisalongi aastane kinkekaart oleks olnud 9 eurost suurema väärtusega. Eeldatavasti käib inimene aasta jooksul mitu korda juuksuris ja kui iga lõikus maksaks 9 eurot, säästaks ta nõnda sedavõrd suure summa, et ilmselt ei saaks kõneleda soodustuse sotsiaalsest adekvaatsusest.
14. K. Lemberit ei saa aastase kinkekaardiga seonduvalt mõista süüdi juba seetõttu, et ta ei nõustunud selle soodustuse vastuvõtmisega. Kriminaalkolleegium soostub Saksa õiguses maksvusel oleva seisukohaga, et nõustumine ei eelda sõnaselget päri olemise väljendamist. Mõningatel juhtudel saab nõustumist jaatada ka juhul, kui ametiisik vaikib – st mõeldav on ka konkludentne nõustumine. (Fischer zum Strafgesetzbuch.
15. Auflage, § 331, Rn 19) K. Lemberi sõnaselgele nõustumisele T. Tiro pakkumisega ei viita miski – K. Lember ei öelnud aastase tasuta juukselõikuse kohta T. Tirole midagi ei vahetult pärast sellisest ettepanekust kuulmist ega ka hiljem mitte. K. Lemberi nõustumist T. Tiro pakkumisega ei saa tuletada ka K. Lemberi 17 käitumisest. Ka apellant ei too ringkonnakohtu meelest välja ühtegi K. Lemberi konkreetset käitumisakti, millest saaks tuletada K. Lemberi konkludentse nõustumise T. Tiro ettepanekuga. Pigem üritab prokuratuur oma kaebuses veenda lugejat selles, et K. Lember sai hiljemalt
16. detsembril 2015 aru, et T. Tirol on tõsi taga. Isegi kui see väide oleks õige, ei võimaldaks niisugune arusaamine väita, et K. Lember andis nõusoleku võtta T. Tiro pakutu vastu. Ei saa välistada, et prokuratuuri meelest peaks soodustuspakkumuse saanud ametiisik igal juhul vastama sellisele pakkumisele selgesõnaliselt eitavalt – ja kui ta seda ei tee, vastutab ta altkäemaksuga nõustumise eest. Niisugune seisukoht ei ole seadusega kooskõlas: pakkumusele otsesõnu ei ütlemata jätmine ei ole samastatav (konkludentse) nõustumisega. Näiteks ollakse ka Saksmaal seisukohal, et ametiisikul ei ole pakkumise tagasilükkamise kohustust (Fischer zum Strafgesetzbuch.
17. Auflage, § 331, Rn 19). Maakohus viitas õigesti sellelegi, et K. Lember ei läinud pärast
18. detsembrit 2015 T. Tiro juurde juuksurisse. Tõepoolest ei välista see K. Lemberi T. Tiro ettepanekuga nõusutmist automaatselt: kui ametiisik annab nõusoleku talle tulevikus mingi soodustus teha, ei väära KarS § 294 koosseisu täitmist ka tõsiasi, et nõus olnu hiljem siiski mingil põhjusel seda soodustust vastu ei võta. Niisugune käitumine – ametiisik soodustust ei kasuta – võib siiski viidata sellele, et ametiisik ikkagi soodustuse pakkumisega ei nõustunud. Praegu nii oligi: pärast
19. detsembrit 2015 T. Tiro juurde juuksurisse minemata jätmine kinnitab kaude juba ülal öeldut – K. Lember T. Tiro pakkumisega ei nõustunud.
20. T. Tiro vastutust käesoleva otsuse eelmises lõigus märgitu ei väära: kui keegi pakub ametiisikule altkäemaksu, vastutab ta ka siis, kui ametiisik tema pakkumisega ei soostu. Ringkonnakohtu meelest aga ei saagi öelda, et T. Tiro tegi K. Lemberile ettepaneku lõigata tema juukseid aasta aega tasuta. T. Tiro lihtsalt ütles (muu jutu sees), et isamaa ei unusta ära, aastase kinkekaardi saad minu poolt. Sellise napi väljaütlemise põhjal pole võimalik aru saada, mida T. Tiro silmas pidas. Sõna-sõnalt võttes võiks tõesti jõuda selle järelduseni, millele viidatakse käesoleva otsuse p-s 108: T. Tiro ütles K. Lemberile, et ta on nõus lõikama tema juukseid aasta jooksul tasuta. Võiks aga minna veelgi kaugemale. Nimelt küsis ju T. Tiro K. Lemberilt sedagi, kas viimane teab, kus ta nüüd juuksuris käima hakkama peab. Seda silmas pidades saaks vähemalt teoreetiliselt väita, et T. Tiro lubas lõigata K. Lemberi juukseid tasuta kindlaks määramata aja jooksul (utreeritult: elu lõpuni). T. Tiro aastase kinkekaardi kohta öeldu sõna-sõnalt võtmisele räägib vastu ka see, mida T. Tiro ütles vahetult enne kinkekaardist kõnelemist: isamaa ei unusta. Tegelikult ei saa isegi juttu kinkekaardist tõlgendada sõna-sõnalt: mingit kinkekaarti T. Tiro juuksurisalongis ei olnudki. Seda silmas pidades pole ringkonnakohtu meelest võimalik öelda, et T. Tiro tegi (piisavalt konkretiseeritud) ettepaneku lõigata K. Lemberi juukseid aasta jooksul tasuta. Öeldut võis mõista ka ettepanekuna tulla lihtsalt kunagi tasuta juuksurisse – mida K. Lember lõpuks ka tegi ja mis ülal märgitust lähtuvalt altkäemaksu-koosseisude alla ei paigutu. Niisiis talitas maakohus korrektselt ka T. Tiro õigeks mõistes.
21. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
22. detsembri 2022 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
23. K. Lemberi valitud kaitsja vandeadvokaat M. Lemetti esitas
24. novembril 2023 taotluse kaitsjatasu kindlaksmääramiseks ja selle tasu K. Lemberile hüvitamiseks. Kaitsja tunnitöö hinnaks on 150 eurot (neto) ja advokaat tegi kokku 28 tundi tööd: tutvus maakohtu otsusega, analüüsis seda ja pidas kliendiga nõu (5,5 tundi), suhtles kohtu ning kliendiga (0,25 tundi), tutvus apellatsiooniga, analüüsis seda ja koostas sellele vastuse (15,25 tundi) ning valmistus kohtuistungiks, pidas kaitsealusega nõu ja osales istungil (kokku 7 tundi). Niisiis palub kaitsja lugeda menetluskulude hulka netosummana kokku 4200 eurot (28x150). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotletav tasu lõviosas KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega. Mõnevõrra tuleb seda tasu siiski vähendada – apellatsioonivastuses toodi välja ka apellatsiooniga mitte seotud jälitustegevust puudutavad seisukohad ja taotlused. Seetõttu arvab kriminaalkolleegium menetluskulu hulka kaitsjatasuna 3900 eurot ja lisab sellele 22% suuruse käibemaksu, st 858 eurot 18 (3900x0,22), saades nõnda kaitsjatasu suuruseks 4758 eurot (3900+858). Kuivõrd prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata, peab riik vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 selle kulu K. Lemberile hüvitama.
25. Tasutaotluse esitas ka T. Tiro määratud kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes soovib netotasuna saada 304 eurot selle eest, et ta tutvus maakohtu otsusega (45 minutit), tutvus apellatsiooniga (35 minutit), tutvus K. Lemberi kaitsja apellatsioonivastusega (32 minutit), valmistus kohtuistungiks ja nõustas oma kaitsealust (40 minutit) ning osales istungil (120 minutit). Ringkonnakohus peab taotlust KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks osaliselt: kohtuistung ei kestnud mitte 120 minutit, vaid 91 minutit. Seetõttu on netotasu istungil osalemise eest mitte 144 eurot, vaid 109,20 eurot (91x1,2) ehk soovitust 34,80 eurot vähem (144–109,20), st 269,20 eurot (304–34,80). Sellele sumale tuleb lisada 22% käibemaks ehk kaitsjatasuna on tarvis menetluskulude sekka arvata 328,42 eurot (269,20x1,22), sh 59,22 eurone käibemaks (328,42:122x22). Tulenevalt riikliku süüdistaja kaebuse rahuldamata jätmisest, jääb see summa juhinduvalt KrMS § 185 lg-st 2 riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 19