Obsah (12)

§ 120§ 121§ 141§ 422§ 4231§ 63§ 64§ 423§ 56§ 274§ 57§ 58

1-23-1352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2023.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1352 (22230101241) Kohtunik Endla Ülviste Kohtui

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 141

lg 2 p 1,

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi lühimenetluses ringkonnaprokurör Aarne Pruus Prokurör Süüdistatav Artur Soom, isikukood: 50011240217; elukoht: xxxxxx maakond, xxxxxxxxxx vald, xxxxxxxx küla, xxxxxxx AÜ x, hetkel viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; EV kodanik; haridus: algharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 16.11.2022.a, vahistati 17.11.2022.a kohtumäärusega. Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Artur Soom

§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Artur Soom

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

3. Süüdi tunnistada Artur Soom

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4. Süüdi tunnistada Artur Soom

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi ning mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

5.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikaristustest raskeima suurendamise 1 1-23-1352 teel ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
2. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 16.11.2022.a.
3. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 6 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel on menetlusluludeks tunnistajatele makstav summa 193,31 eurot; joobe tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot; kannatanute kohtuarstlike ekspertiiside tegemise kulud kokku 252 eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 765 eurot, DNA ekspertiisi tegemise kulu 4047 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 66 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 2778 eurot ja sundraha 1812, 50 eurot, kokku 9962,81 eurot. KrMS § 180 lg-st 3 juhindudes jätta ½ menetluskuludest, s.o 4981,40 eurot, riigi kanda. Mõista Artur Soomilt välja menetluskuludena 4981,41 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 3 alusel avalikustada osaliselt kinniseks kuulutatud osas ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 16.05.2023.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Artur Soom, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, ründas ajavahemikul 15.
6. kell 23:30 kuni 16.11.2022.a kell 00:30 noaga TN, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pannes toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rikkudes tahtlikult liiklusseaduse (LS) nõudeid ja põhjustades ettevaatamatusest PA ja TA eluohtlikud tervisekahjustused, pani Artur Soom toime

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ajavahemikul 13.05.2022.a kella 23:30 kuni 14.05.2022.a kella 00:00 paiku Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Haapsalu maanteel, liikudes Haapsalu poolt Keila poole, juhtis Artur Soom mootorsõidukit Honda Civic reg. märgiga xxxxxx alkoholi piirmäära ületavas seisundis, etanooli sisaldus tema veres oli vähemalt 0,37 mg/g ning eirates 2 1-23-1352 politseiametniku peatumismärguannet ja lubatud sõidukiirust ületades (170-180 km/h), sõitis politsei eest ära. Joobeseisundi ja lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu ei tulnud Artur Soom sõiduki juhtimisega toime ning sõitis Keila-Haapsalu maantee

1. kilomeetril teelt paremale välja, kus sõiduk rullus üle katuse. Kokkupõrke tulemusel said sõidukis tagaistmel vasakul viibinud kaasreisija TA ja paremal kõrvalistmel istunud kaasreisija PA eluohtlikud tervisekahjustused. Artur Soom rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 punkti 2 nõudeid, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit; LS § 69 lg 1 ja lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, juhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem; LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; LS § 50 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et juht peab järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja LS § 38 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik. Lisaks sellele eiras Artur Soom süüdistuse kohaselt LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 16 lg 2, § 33 lg 2 p 6 ja § 33 lg 3 nõudeid. Kuna Artur Soomil puudus 13.
2. -14.05.2022.a mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta oli varem (15.04.2017.a, 18.04.2017.a, 17.08.2017.a, 28.11.2017.a, 29.11.2017.a, 10.01.2018.a, 11.04.2018.a ja 03.06.2019.a ) korduvalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, mille eest on teda viimati, s.o Harju Maakohtu 26.11.2019.a otsustega, karistati vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 21.10.2021.a, pani ta toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõigusta isiku poolt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör leidis, et Artur Soomi süü on täies mahus tõendamist leidnud, palus Artur Soom süüdi tunnistada kõigis esitatud süüdistustes

§- de § 120 lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 141

lg 2 p 1,

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 4231järgi.

Kaitsja asus seisukohale, et Artur Soom süü on täielikult tõendamata

§- de § 120 lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 141

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude osas ja Artur Soom ei ole neid temale inkrimineeritud kolme kuritegu toime pannud. Artur Soom tunnistas end süüdi üksnes süüdistuses

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 4231järgi ning leidis, et selle eest on kohane tingimisi vangistus.

Ta on kannatanutelt andeks palunud ning nemad on temale andestanud, ülejäänud süüdistustes palus ta ennast õigeks mõista. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused 3. Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluse korras, kuid lahendati süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri ning kaitsja nõusolekul lühimenetluses. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü osalise tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on terves ulatuses tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 3 1-23-1352 23.

Vaidlust ei ole selles, et kannatanu TN ja tema kasupoeg Artur Soom olid koos ajavahemikul 15.11.2022 kell 23:30 kuni 16.11.2022 kell 00:30 xxxxxxx maakonnas, xxxxxx vallas, xxxxxx alevikus, xxxxxx xxxxxxxxxx xx. Samuti pole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 28.02.2018 otsuse (II kd tl-d 270-274) kohaselt on Artur Soom varem toime pannud

§ 121

lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise ja § 263 lg 1 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumise eest, mille käigus põhjustas kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

1. Kannatanu TN ütluste kohaselt (I kd tl 78-79) tulid nad koos kasupoeg Artur Soomiga tema koju 15.11.2022.a kella 17:00 ajal. Artur Soom pidi jääma kannatanu juurde ööbima, kuna ta oli emaga tülis. Kella 23 ajal helistas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, kes rääkis, et Artur xxx xxxx xxxxxxxxx. Artur võis seda pealt kuulda. Umbes poole tunni möödudes võttis Artur noa ja ründas kannatanut. Kannatanu suutis suunata noa diivani sisse, kuid sai viga vasakule käele, väikesed haavad on vasaku käe nimetissõrmel ja pöidlal. Kannatanu proovis Arturit rahustada, rääkis temaga umbes pool tundi, kuni jooksis välja ning helistas politseisse. Tagasi koju minnes oli politsei juba kohal ja Artur põgenenud ning kaasa võtnud noa ja oma seljakoti.
2. TN 16.11.2022.a läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelist (I kd tl 80-86) nähtub, et kell 1:35 tuvastati tema vasaku käe nimetissõrmel sõrmeotsal ja sõrmenukil haav ning vasaku käe pöidla juures peopesal haav. AP ütluste (I kd tl-d 87-90) kohaselt sai ta 16.11.2022 kell 2:27 kõne oma endiselt mehelt TN, kes oli endast välja ning ütles, et istub autos ja ei julge koju tagasi minna. Ta ütles, et Artur oli tema juures olles teda noaga rünnanud.
3. Artur Soom kahtlustavana esmasel ülekuulamisel TN kehalise väärkohtlemise kohta ütlusi ei andnud, teisel ülekuulamisel ei tunnistanud ta aga end süüdi TN kehalises väärkohtlemises (I kd tl 58-59, II kd 243-247). Artur Sooom selgitas, et 15.11.2022.a läks ta ärilistel eesmärkidel kasuisa TN juurde, sest oli huvitatud tööriistade ostmisest. Päeval sõidutas T teda apteeki ja õhtul pidi T ta koju tagasi sõidutama. Ta aitas T kodustes töödes. T avas pehmema teraga noaga briketi pakkekilesid ja vigastas selle käigus oma kätt. Verd tuli natuke ja koos sidusid käe sidemega kinni. Riidu ei olnud, T ehmus sellest, et ta kätt vigastas, ta ei tohi ärrituda, sest tal on südamega probleeme. Kui ta ehmub, siis tekib vahel ärevus ja hirm, ilmselt seepärast läks ta toast ära.
4. Kuigi süüdistatav eitab kannatanu ründamist noaga, on tema ütlused ümber lükatud kannatanu ütlustega ja kannatanul tuvastatud vigastustega ning AP ütlustega, kellele helistades oli kannatanu vahetult sündmuse mõju all ning puudub alus arvata, et ta oleks tunnistajale helistades tõde moonutanud. Seega puudub kohtul vähimgi alus kahelda kannatanu TN ütlustes selle kohta, et Artur Soom ründas teda noaga ning ta sai vigastused vasakule käele. Kannatanu käevigastused on tuvastatud vahetult sündmuse järgselt toimunud läbivaatuse käigus ja fikseeritud läbivaatuse protokollis. Arvestades tuvastatud kolme haava, mis paiknevad käe erinevates piirkondades, nimetissõrme tipus ja sõrmenukil käe välisküljel, ning peopesal oleva haavaga siseküljel, ei pea kohus eluliselt usutavaks Artur Soomi ütlusi, et kannatanu vigastas ennast pakkekile avamisel. Võimalik ei ole, et briketi pakkekilet avades, vigastab täiskasvanud inimene ennast noaga kogemata kolmest erinevast kohast. Lisaks nähtub Harju Maakohtu 28.02.2018.a otsusest nr 1-18-1228, et Artur Soomi on ka juba varem kolmel erineval korral tervisekahjustusi põhjustanud, sealhulgas ka raudkangi ja noaga, millest kohus järeldab Artur Soomile on omane konfliktsituatsioonis ründamiseks nuga kasutada.
5. Seega on tõendamist leidnud, et Artur Soom vigastas noaga isikuvastast rünnet tõrjunud TN vasakut labakätt, millega põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustustena kolm lõikehaava. Kohus ei tuvastanud süüdistuses viidatud noaga rindkeresse löömise katset, 4 1-23-1352 sest kannatanu ei ole selle kohta ütlusi andnud. Artur Soom täitis oma tegevusega

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu ning ta pani kuriteo toime tahtlikult. Kuna Artur Soom on varem karistatud kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, siis on tema tegu kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o korduva kehalise väärkohtlemisena.

Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/738 (I kd tl-d 144-154) kohaselt Artur Soomil esinevad düssotsiaalse isiksushäire tunnused, mis ei piira tema arusaamise ning käitumise juhtimise võimet. Artur Soomil ei esinenud raskeid psüühikahäireid talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal 13.11.2022.a ja 16.11.2022.a. Süüdistus

§ 422

lg 2 p 1 järgi ja

§ 4231järgi.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Artur Soom juhtis juhtimisõiguseta ajavahemikul 13.05.2022.a kella 23:39 kuni 14.05.2022.a kella 00:00 ajal mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga xxxxxx Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Ääsmäe-HaapsaluRohuküla maanteelt, Keila-Haapsalu maantee
2. kilomeetrini.

§ 422

lg 2 p 1 järgi ja

§ 4231

järgi esitatud süüdistustes on Artur Soom oma süüd ka tunnistanud kohtueelses- ja kohtumenetluses.

1. Kahtlustatavana ütlusi andnud Artur Soom (II kd tl 180-183, tl 223-226, tl 243-247) tunnistab, et läks 13.05.2022.a õhtul enda autoga Honda Civic reg. märgiga xxxxxx sõprade juurde Haapsallu. Haapsalus tarvitas alkoholi, tagasi hakati sõitma kella 23 ajal, Artur Soom oli roolis. Tema kõrval istus PA, taga olid TA ja PR. Oli tarvitanud õlut ja Haapsalust tagasiteel tarvitas autos viina. Haapsalust 5-6 km kaugusel andis politsei peatumismärguande, Artur Soom kartis joobe pärast peatuda. Kiirus oli väga suur, võis olla kusagil 185 km/h. Politsei eest ära sõitmise ajal võttis Artur Soom turvavöö lahti, et jooksu panna. Auto kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja. Kahetses ja palus vabandust kannatanutelt. Põhjustas liiklusõnnetuse, kuid ei pannud kuritegu toime tahtlikult. Regionaalhaigla teatise kohaselt saabus liiklusõnnetuses kannatada saanud Artur Soom raskete vigastustega statsionaarsele ravile (II kd tl-d 167). Artur Soomi joobeseisundi tuvastamise saatekirja (II kd tl 166) kohaselt 14.05.2022.a kell 02:00 võetud Artur Soomi vereproovist leiti etanooli 0,42 ±0,05 mg/g. Liiklusregistri väljavõtte (II kd /tl 229) kohaselt on sõiduauto Honda CIVIC r/nr xxxxxx omanik Artur Soom.
2. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (II kd tl 157-161) nähtub, et 14.05.2022.a vaadeldi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteelt KeilaHaapsalu maantee
3. kilomeetril toimunud liiklusõnnetusega seonduvaid jälgi, sõiduauto Honda CIVIC r/nr xxxxxx asukohta ja sõiduautol esinevaid kahjustusi. Õnnetuses osalesid juht Artur Soom ja autos viibinud PA, TA, PR ja ML, kes kõik viidi PERH-i. Asitõendi, vormikaamerate salvestiste, protokollist (II kd tl 214-215) nähtub politsei, päästeameti ja kiirabi töötajate liiklusõnnetuse järgne tegevus sündmuskohal. Liiklusõnnetuse hetkel sõiduautos Honda CIVIC r/nr xxxxxx viibinud isikutele osutatakse meditsiinilist esmaabi. Sõiduki vaatlusprotokolli (II kd tl 162) kohaselt vaadeldi sõiduautot Honda CIVIC r/nr xxxxxx ja tuvastati täielik üleüldine deformatsioon. Vaatluse järgselt sõiduk teisaldati (II kd tl 163) politsei parklasse, aadressile Tallinn Rahumäe tee 6/
5. Politseiametnik Kermo Ilau (II kd tl 164-165) tegi liiklusjärelevalvet Ääsmäe-HaapsaluRohuküla maantee
6. kilomeetril, kui neile sõitis vastu sõiduk Honda CIVIC r/nr xxxxxx, millel puudus kehtiv tehniline ülevaatus. Otsutati sõidukile järele sõita ja juhiga rääkida
7. kilomeetril anti siniste-punaste vilkuritega sõidukile peatumismärguanne, juht ei reageerinud ja 5 1-23-1352 lisas kiirust. Ligemale
8. kilomeetri pärast sõitis sõiduk suurel kiirusel teelt välja ja rullus mitu korda üle katuse. Õnnetus juhtus 14.05 kell 00.
9. Kõik viis sõidukis viibinud isikut oli saanud viga ja sõiduki juht Artur Soom oli avarii tagajärjel sõidukist välja lennanud ning lebas liikumatult maas. Lisaks juhile viibisid autos PA, TA, PR ja ML. Sõiduki kiirus oli 170km/h ja enam.
10. Kannatanu PA ütluste (II kd tl 172-173, 216-218) kohaselt juhtis Artur Soom 13.05.2022.a õhtul sõiduautot Honda CIVIC r/nr xxxxxx. Tunnistaja viibis sõiduautos kaasreisijana autojuhi kõrval esiistmel. Sõiduauto tagaistmel, juhi taga istus TA, PR keskel ja ML paremal. Tunnistajal oli turvavöö peal kuni avariini. Artur Soom eiras politsei peatumise märguannet ning hakkas politsei eest ära sõitma. Kohati ulatus Honda kiirus 180 km/h. Artur Soom eiras kõigi palveid seisma jääda. Põgenemine oli kestnud umbes 40 minutit, kui Artur kaotas auto üle valitsemise, sõitis paremale teelt välja ja rullus üle katuse. PA kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOI0091 (II kd tl 204-213) kohaselt liiklusõnnetuse järgselt sedastati PA eluohtlikud tervisekahjustused.
11. Kannatanu TA ütlustest (II kd tl 176-177, 219-221) nähtub, et 13.05.2022.a õhtul juhtis Artur Soom sõiduautot Honda CIVIC r/nr xxxxxx. Juhi kõrval esiistmel istus PA, tunnistaja istus sõiduauto tagaistmel, P taga istus P. Tunnistaja nägi Artur Soomi alkoholi tarbimas. Artur Soom eiras politsei peatumismärguannet ning üritas suurel kiirusel politsei eest ära sõita. Sõiduauto kiirus oli tugevalt üle 100 km/h. Artur eiras kõigi palvet peatuda, põgenemine oli kestnud kuni 60 minutit, kui Artur kaotas auto üle valitsemise, sõitis paremale teelt välja ja käis mitu korda üle katuse. TA kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOI0100 (II kd tl 195-199) kohaselt sedastati temal liiklusõnnetuse järgselt eluohtlikud tervisekahjustused.
12. Tunnistaja PR ütlustest (II kd tl 178-179) nähtub samuti, et 13.05.2022.a õhtul juhtis Artur Soom sõiduautot Honda CIVIC r/nr xxxxxx, tema kõrval esiistmel istus PA. Tunnistaja istus tagaistmel keskel, temast vasakul oli TA ja temast paremal ML. Artur Soom eiras politsei peatumise märguannet ning üritas suurel kiirusel politsei eest ära sõita. Tunnistaja tundis hirmu ja helistas hädaabi numbrile 112 paar minutit enne õnnetust. Asitõendi, häirekeskuse helifailide, vaatlusprotokolli (II kd tl 230-231) kohaselt helistati mobiiltelefoninumbrilt 3.05.2022 kell 23:53 ja 23:56 ning teavitati häirekeskust, et sõiduki juht ei allu politsei peatumismärguandele ning kaassõitja kardab. PR kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOI0099 (II kd tl-d 186-191) kohaselt sedastati temal tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud ja mille paranemise kestvus on vähem kui neli kuud.
13. Seega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 13.05.2022.a kella 23:30 - 14.05.2022.a kella 00:00 paiku toimus Keila-Haapsalu maanteel liiklusõnnetus, kus Artur Soomi juhitud mootorsõiduk sõitis teelt paremale välja, kus rullus korduvalt üle katuse. Liiklusõnnetus toimus seetõttu, et eirates politsei peatumismärguannnet, ületades lubatud sõidukiirust ning olles alkoholi piirmäära ületavas seisundiseitulnud Artur Soom Keila-Haapsalu maantee
14. kilomeetril toime sõiduauto juhtimisega. Liiklusõnnetuses teelt väljasõidu tulemusel said vigastada kõik sõidukis olnud inimesed, kellest TA ja PA said eluohtlikud tervisekahjustused, millede paranemise kestvus ületab 4 kuud (II kd tl 197, 211). ning PR sai tervisekahjustusi, millede paranemise kestvus on vähem kui 4 kuud.
15. Tõendamist on leidnud Artur Soomi politseisõiduki poolt siniste-punaste vilkuritega antud peatumise märguande eiramine. LS § 38 lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui 6 1-23-1352 liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Tunnistaja KI ütluste kohaselt peatumise märguandele sõidukijuht ei reageerinud ja lisas kiirust. Süüdistatav on ise tunnistanud peatumise märguande tahtlikku eiramist kavatsusega eest ära sõita ja saavutada piisav vahemaa ära jooksmiseks. Seda kinnitavad ka autos viibinud teiste isikute ütlused.
16. Tõendamist on leidnud Artur Soomi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. LS § 50 lg 1 kohaselt juht peab järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Süüdistatav on ise tunnistanud, et sõitis väga suurel kiirusel, mis võis olla kusagil 185 km/h. Ka tunnistaja Kermo Ilau sõnul sõitis Honda suurel kiirusel teelt välja ja kiirus oli 170 km/h ning kohati enam. Kannatanu PA sõnul ulatus Honda kiirus 180 km/h, kannatanute TA ja PR ütluste kohaselt sõideti suurel kiirusel. Arvestades mootorsõiduki Honda liikumiskiirust on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtinud Artur Soom, kellel oli liiklusõnnetuse ära hoidmiseks võimalus. Ta oleks saanud peatuda, kuid jätkas isemeelselt suurel kiirusel sõitmist kuni sõiduki juhitavuse üle kontrolli kaotamise ja teelt väljasõiduni. Eeltooduga on kohtu hinnangul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Artur Soom ületas liiklusõnnetuse toimumise ajal olulisel määäral lubatud suurimat sõidukiirust.
17. Tõendamist on leidnud Artur Soomi poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Artur Soom oli peale liiklusõnnetust politsei- ja meditsiinitöötajate järelevalve all ning kell 14.05.2022 kell 02:00 võetud Artur Soomi vereproovist leiti etanooli 0,42 ±0,05 mg/g (II kd tl 166). LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 3 kohaselt juhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Artur Soom on ise tunnistanud alkoholi tarbimist roolis olles, sõites Haapsallu ja sõites ära Haapsalust (II kd tl 181, 181 pöördel) ning peatumismärguannet eiras ta seetõttu, et ta oli alkoholi tarvitanud. Ka tunnistaja TA nägi sõidu ajal Artur Soomi alkoholi tarbimas. Seega kaks tundi peale toimunud sündmust sisaldas süüdistatava üks grammi verd vähemalt 0,37 milligrammi alkoholi. Nimetatud alkoholikogus on alkoholi piirmäära ületavas seisundiks LS § 69 lg 3 järgi. Eelnevaga on tuvastatud, et Artur Soom juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, rikkudes sellega liiklusnõudeid.
18. Eelnevaga on leidnud tuvastamist, et Artur Soom on rikkus LS § 38 lg 1, LS § 69 lg 3 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, millega põhjustas tagajärjena kahele inimesele rasked tervisekahjustused. Sellega on täidetud

§ 422lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 422

lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis, sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumist tahtlikult. Süüteokoosseis realiseerub, kui rikkumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Artur Soom rikkus LS § 38 lg 1; LS § 33 lg 11 p 2, LS § 69 lg 1 ja lg 3; LS § 50 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid tahtlikult. Antud juhul on leidnud tuvastamist, et mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis Artur Soom eiras politsei antud peatumise märguannet ja ületas seejärel lubatud suurimat sõidukiirust. Iga mõistlik keskmine inimene teab, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, olles tarvitanud alkoholi ja tarvitades alkoholi ka roolis olles, ning suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud. Seega Artur Soom seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja 7 1-23-1352 teadis, et see saabub. Artur Soom oli täielikult teadlik, et juhul, kui ta juhib mootorsõidukit juhtimisõiguseta, alkoholi piirmäära ületavas seisundis, ei peatu politsei märguande peale ja ületab lubatud suurimat kiirust, siis paneb ta toime õigusrikkumised. Artur Soomile heidetakse süüdituses ette ka LS § 33 lg 2 p 6 rikkumist. Kuigi tunnistaja TA ütlustest nähtub, et süüdistatav avas PA turvavöö, ütles PA, et tema turvavöö oli kinni. Võimalik, et TA märkas seda, kui Artur Soom avas enda turvavöö. Seega ei ole tõendamist leidnud, et Artur Soom oleks rikkunud LS § 33 lg 2 p 6 nõuet. Kohus nõustub, et Artur Soom rikkus ka teisi temale süüüdistuses etteheidetud liiklusseaduse nõudeid, kuid need rikkumised ei ole põhjuslikus seoses kannatanutele raskete tervisekahjustuste tekitamisega.

1. Artur pani liiklusnõuete rikkumise tahtlikult, kavatsetuse vormis. Tagajärjena kahele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamine toimus vähemalt ettevaatamatusest, sest raske tervisekahjustuse tekkimine kaasreisijale oli liiklusnõuete rikkumisega põhjuslikus seoses ja oli süüdlasele ettenähtav. Vaatamata hirmunud kaasreisijate palvetele lõpetada eluohtlik kihutamine, jätkas Artur Soom suurtel kiirustel sõitmist, pidi ta pidama võimalikuks raskete tervisekahjustustega liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid lootis seda kohusetundetuse tõttu vältida. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Rahvastikuregistri andmete väljatrüki (II kd tl 253) kohaselt Artur Soomil ei ole juhtimisõigust. Kohtuistungil ja kohtueelses menetluses tunnistas Artur Soom ennast süüdi selles, et ta juhtis 13.05.2022.a õhtul mootorsõidukit juhtimisõiguseta.
3. Karistusregistri väljavõtte (II kd tl 255-257) ja kohtuotsuste 1-19-5850, 1-18-4871 ja 1-181228 (II kd tl 261-274) kohaselt karistati Artur Soomi 26.11.2019.a, 14.09.2018.a ja 28.02.2018.a Harju Maakohtu poolt

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritavas mootorsõiduki süstemaatilises juhtumises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, mis oli toime pandud 17.08.2017.a, 28.11.2017.a, 29.11.2017.a, 08.01.2018.a, 28.02.2018.a, 11.04.2018.a ja 03.06.2019.a. 44. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tõendamist leidnud nii Artur Soomi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Artur Soom juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 423

¹ järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Artur Soom on Harju Maakohtu 26.11.2019.a otsusega süüdi mõistetud

§ 423

¹ järgi, kuid vähem kui 7 kuud peale karistuse kandmiselt vabanemist 21.10.2021.a. juhtis ta taas endale kuuluvat mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, seega pani Artur Soom temale süüks arvatava teo toime süstemaatiliselt. Selline tegevus on vaadeldav

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Artur Soomi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 45. Seega pani Artur Soom toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmine 46. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 1-23-1352

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karitusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 141

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuue- kuni viieteistaastane vangistus.

§ 422

lg 1 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni viieaastane vangistus ja

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Karistusregistri andmetel on Artur Soom korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta omab nelja kehtivat kriminaalkaristust (II kd tl-d 255-257). Harju Maakohtu 30.06.2021.a otsusega on Artur Soom süüdi tunnistatud

§ 274

järgi, Harju Maakohtu 26.11.2019.a otsega

§ 4231

lg 1 järgi, Harju Maakohtu 14.09.2018.a otsusega

§-de 266 lg 2 p 1, 215 lg 2 p 1 ja 4231 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 28.02.2018.a otsusega

§-de 121 lg, 199 lg 1, 215 lg 2 p 1, 2, 263 lg 1 p 1 ja 266 lg 2 p 1 järgi. (III kd, tl 258-273). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavale tuleb kõikide kuritegude eest mõista karistuseks vangistus, kuna ilmselgelt ei täida rahaline karistus, Artur Soomi isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid arvestades, karistuse eesmärke ning sellega ei ole tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Artur Soom on varem korduvalt pannud toime vägivalla- ja liiklussüütegusid ning temale mõistetud reaalsed vangistused ei ole karistuse eesmärke täitnud. Artur Soom jätkas kuritegude toimepanemist ning need on ajas raskemaks muutunud, ta on toime pannud kaks esimese astme kuritegu. Hinnates Artur Sooi teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on

§ 141

lg 2 p 1,

§ 120

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 3 puhul alust rääkida keskmisest süüst.

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises hindab kohus Artur Soomi süüd suureks. Artur Soomi on juba korduvalt püütud mõjutada lõpetama süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, kuid sellele vaatamata ta jätkas kuriteo toimepanemist ja seekord lisaks mitmeid liiklusnõudeid eirates põhjustades ka raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse, millega tekitas tervisekahjustused kõigile autos viibinud inimestele, sealhulgas kahele neist rasked tervisekahjustused. Artur Soomi poolt

§ 422

lg 2 p 1 ja

§ 4231

järgi toimepandud kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 57

lg 1 p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna seda, et Artur Soom tunnistas süüd ja avaldas kahetsust.

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 141

lg 2 p 1 ja

§ 4231

toimepandud kuritegude osas kohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Artur Soomi karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus samuti ei tuvastanud.

Arvestades ülaltoodut mõistab kohus Artur Soomile

§ 120

lg 1 järgi karistuseks kuus kuud vangistust,

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistuseks üheksa kuud vangistust,

§ 141

lg 2 p 1 järgi karistuseks seitse aastat ja kuus kuud vangistust.

§ 422

lg 1 ja

§ 4231

järgi on ühe teoga toime pandud kahele eri süüteokoosseisule vastav tegu, mille eest mõistab kohus

§ 63

lg 1 alusel karistuseks neli aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustab kohus liitkaristuse üksikaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistab liitkaristuseks üheksa aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks kuus aastat vangistust. 9 1-23-1352 Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 16.11.2022.a, sest Artur Soom peeti kahtlustatavana kinni 16.11.2022 (I kd tl 54-55) ja vahistati Pärnu Maakohtu 17.11.2022.a määrusega (I kd tl 65-68). Artur Soomile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 6 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks tunnistajatele makstav summa 193,31 eurot (III kd tl 61-70, 86-90); joobe tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot (tl 166); kannatanute kohtuarstlike ekspertiiside tegemise kulud kokku 252 eurot (III kd PR tl 190, TA tl 198, PA tl 212); kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 765 eurot (tl 144-154); DNA ekspertiisi tegemise kulu 4047 eurot (I kd tl 140), sõiduki teisaldamise kulu 66 eurot (II kd 282), määratud kaitsjale määratud tasu kokku 2778 eurot (259,20 (I kd tl 76) + 97,20 (II kd tl 228) +86, 40 (II kd tl 242) ja 229,20 (II kd tl 250), 691,20 (tl 283-286) ja kohtumenetluses 518,40 + 115,20 ja 781,20 eurot ning sundraha 1812,50 eurot, kokku 9962,81 eurot. Ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele ja ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Kuna menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 juhindudes ½ menetluskuludest, s.o 4981,40 eurot, riigi kanda ja mõistab Artur Soomilt välja menetluskuludena 4981,41 eurot. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud esemed
2. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada Artur Soomile temalt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy A5 (pakend 1521288), mis on hoiul Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla maja asitõendite ruumis. Samuti KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule mootorsõiduk Honda Civic registreerimismärgiga xxxxxx, mis asub Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklas. Kohtuotsuse avalikustamine
3. KrMS § 408¹ lg 3 näeb ette, et kui kohtulahendi põhiosa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Kohus on seisukohal, et

§ 141

lg 2 p 1 ja

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on kohtuotsuse põhiosas kajastatud asjaolude alusel võimalik tuvastada kannatanu isik ka juhul, kui tema nimi asendada initsiaalidega. Menetluse esemeks on alaealise vastu suunatud seksuaalsüütegu. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele on andmed seksuaalelu kohta eriliiki isikuandmed. Seega tuleb kannatanu isiku tuvastamise vältimiseks avaldada otsuse jõustumisel ainult selle sissejuhatus ja resolutiivosa. 10 1-23-1352 (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 11