← Eesti

1-21-8941/59

Obsah (11)§ 201§ 63§ 280§ 84§ 209§ 73§ 78§ 831§ 491§ 345§ 64

1-21-8941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-21-8941 (20210000057) Kohtukoosseis eesistuja Elina E

§ 201

lg 1, § 280 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsus Apellant Norman Talsoni kaitsja vandeadvokaat Kristjan Tuul Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo Teised pooled Süüdistatav Norman Talson (isikukood 38204014236; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX, XXX; kriminaalasja materjalide apellatsioonimenetluse kohaselt kehtivaid karistusi ei ole); Kannatanu Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; Kannatanu MTÜ Päästeliit Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsus osas, millega: 1.
  6. tunnistati Norman Talson süüdi

§ 201

lg 1 ja § 280 lg 2 järgi kvalifitseeritud teos ja mõisteti talle karistus

§ 63

lg 1 ja

§ 280lg 2 järgi; 1.2.

mõisteti Norman Talsonilt välja

§ 84ja § 831 lg 1 alusel 1243,60 eurot konfiskeerimise asendamise korras; 1.3.

mõisteti Norman Talson õigeks

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teos; 1.4.

hüvitati Norman Talsonile kaitsjatasu summas 7900,92 eurot; 1.

  1. jäeti tunnistajatele KrMS § 178 lg 1 p 1 alusel hüvitatud kulu riigi kanda.
  2. Teha uus otsus, millega tunnistada Norman Talson süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse teatavaks tegemisest.

  1. Rahuldada prokuröri apellatsioon osaliselt.
  2. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  3. Jätta Norman Talsonil maakohtus tekkinud valitud kaitsja menetluskulu tervikuna süüdistatava kanda.
  4. Välja mõista süüdistatavalt tunnistajate X ja C kulud kokku summas 109,74 eurot. Menetluskulu tasumisel tuleb kasutada maakohtu otsuses antud makserekvisiite. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 4896 eurot, sealhulgas käibemaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus Omastamine ja valeandmete esitamine
  6. MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Seltsi (edaspidi Selts) juhatuse liiget Norman Talsonit süüdistati selles, et isikuna, kes korraldas Seltsi tegevuseks vajalike toetuste saamist ja aruandluse esitamist pani ta toime järgmise teo.
  7. Tegutsedes Seltsi huvides esitas N. Talson eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal koostatud ja
  8. veebruaril 2016 tema poolt digitaalselt allkirjastatud toetuse taotluse Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (edaspidi KÜSK) vabaühenduste
  9. aasta arenguhüppe toetamise taotlusvoorus. Taotlusvormi lisas 1 „Eelarve AH16“ märgiti merelaev Vilma ostusummaks 11 800 eurot ja sellega seonduvate kulutuste projekti eelarveks kokku 12 208,19 eurot. Laeva ostu omaosalus oli 3540 eurot. N. Talson taotles kogu projektile toetust 8621,05 eurot, projekti omaosaluseks jäi 3587,14 eurot. Taotlus rahuldati ja
  10. aprillil 2016 sõlmis Seltsi esindaja N. Talson KÜSK-iga projekti toetuslepingu nr AH16-61-PK. Selts sai toetuse ehk 8621,05 eurot SEB Pank AS pangakontole kahe maksega: 7758,95 eurot
  11. mail 2016 ja 862,10 eurot
  12. juulil
  13. 2

(24)
  1. Seltsi juhatuse liige N. Talson ja Pärnu Sadam AS sõlmisid kokkuleppe merelaeva Vilma ost-müügiks ning Pärnu Sadam AS esitas
  2. juunil 2016 Seltsile arve nr 160787 kokku summas 11 800 eurot.
  3. juunil 2016 tasus Seltsi juhatuse liige N. Talson AS-le Pärnu Sadam Seltsi pangakontolt 11 800 eurot.
  4. Samuti esitas Seltsi juhatuse ainus liige N. Talson, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal koostatud ja
  5. aprillil 2016 tema poolt allkirjastatud KÜSK Kohaliku omaalgatuse programm 2016 meede 2 – „Elukeskkonna ja kogukonna teenuste arendamise projekti“ toetuse taotluse. Projekti taotlusvormi eelarvesse märgiti telgi, laua, kahe tooli ja soojapuhuri soetamise ning kulutuste eelarvena 1136,20 eurot. Seltsi juhatuse liige N. Talson taotles projektile toetust 1022,20 eurot, projekti omaosalus oli taotluse kohaselt 114 eurot, millest telgi ja soojapuhuri omaosalus 62 eurot. Taotlus rahuldati ja
  6. mail 2016 sõlmisid Seltsi esindaja N. Talson ja Pärnu Maavalitsus projekti toetuslepingu nr 31-I-
  7. Selts sai toetuse ehk 1022,20 eurot SEB Pank AS pangakontole ühe maksega
  8. mail
  10. Seltsi juhatuse liige N. Talson sõlmis soovitud esemete soetamiseks vajalikud kokkulepped: Esmanton OÜ-ga telgi koos trükistega, laua ja kahe tooli soetamiseks hinnaga 920,40 eurot (arve nr 452,
  11. mail 2016) ning Truck Trading Estonia OÜ-ga soojapuhuri soetamiseks hinnaga 188 eurot (arve nr 469,
  12. mail 2016). MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts juhatuse liige N. Talson tasus vastavad summad Seltsi pangakontolt Esmanton OÜ-le
  13. mail 2016 ja Truck Trading Estonia OÜ-le
  14. juunil
  17. juunil 2016 laekus Seltsi pangakontole nr EE451010220113224019 Rahandusministeeriumilt ülekanne selgitusega „20160616000119078046 RAHANDUSMINISTEERIUM RKID:20160616000119078046 SISEMINISTEER 1 119/566-1 25.05.2016 toetus vastavalt lepingule 1 11-9“ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusega nr 1.1-4/179 alusel määratud tegevustoetus 5000 eurot. Toetuse kasutamise kohta sõlmis Selts Politsei- ja Piirivalveametiga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu ja eritingimused. Selts pidi järgima riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimuse punkti 2.2., mille kohaselt oli MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts kohustatud esitama toetuse andjale lõpparuande toetuse kasutamise kohta hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui
  18. jaanuaril
  20. N. Talson, täites Seltsi ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelist lepingut, allkirjastas digitaalselt ja seejärel edastas
  21. jaanuaril 2017 elektronposti aadressilt XXX elektronpostiga (saajale Q XXX) Seltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirvalveametile riigieelarvelise toetuse kasutamise lõpparuande, milles kirjeldas vääralt tehtud kulutusi. Merelaeva Vilma ostmise kuluna ehk omafinantseeringu 3540 euro asemel kajastati 4041,05 eurot, ennetuste telgi soetamise kuluna 920,40 eurot ja soojapuhuri kuluna 188 eurot. Kokku näitas Selts kuluaruandes tegelike kuludena 5149,45 eurot ehk siis kogu toetuse (5000 euro) ulatuses. Lõpparuandele lisas N. Talson kulutusi tõendavate dokumentidena arved nr 160787, nr 452 ja nr 469, mida esitati ka eelnevalt nimetatud projektitoetuste kuludokumentidena.
  22. Tegelikult oli laeva ostmiseks KÜSK-ilt saadud toetuse omaosalus 3540 eurot, mida võis katta Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetusega. KÜSK kohaliku omaalgatuse programm 2016 meetmest 2 saadud toetusest oli omaosalus 216,40 eurot, mida võis katta Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetusega. 3
(24)
  1. Seltsi juhatuse liige N. Talson esitas Politsei- ja Piirivalveametile
  2. jaanuaril 2017 kuluaruandes lubatud kulutuste ehk 3756,40 euro asemel kulutusi kokku 5149,45 eurot eesmärgiga suurendada alusetult Seltsi vara ja tagasimakse vältimiseks. Tegelikest suuremate, s.o väärate andmete esitamisega lõpparuande kuluaruandes pööras N. Talson Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetusest ebaseaduslikult Seltsi kasuks enamsaadud osa, vältides sellega toetuse tagasimaksmist ja suurendades Seltsi vara. Seltsi juhatuse liige N. Talson pööras Seltsi kasuks Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetustest alusetult 1243,60 eurot Eesti Vabariigi eelarvelisi vahendeid. Politsei- ja Piirivalveameti ja Seltsi vahel sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimuste lisa riigieelarvelise toetuse kasutamise üldtingimuste punkti 3.2.5 kohaselt tulnuks Seltsil tagastada PPA-le lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui
  3. jaanuaril
  4. Valeandmete esitamisega vabanes Selts kasutamata jäänud toetuse tagastamise kohustusest.
  5. Seega N. Talson, tegutsedes Seltsi juhatuse liikmena Seltsi huvides esitas haldusorganile valeandmeid eesmärgiga vabaneda kohustusest ja pööras Seltsile usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult Seltsi kasuks, pannes sellega toime

§ 280

lg 2 ja

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kelmus

  1. MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Seltsi juhatuse liiget N. Talsonit süüdistati selles, et isikuna, kes korraldas Seltsi tegevuseks vajalike toetuste saamist ja aruandluse esitamist, pani ta toime järgmise teo.
  2. Olles varem ehk
  3. veebruaril 2017 toime pannud

§ 201lg-s 1 sätestatud kuriteo edastas N.

Talson ajavahemikul

  1. juuli –
  2. august 2020 eeluurimisega täpselt tuvastamata elektronposti aadressilt MTÜ Päästeliit Coca-Cola projekti „Safe and Clean Baltic Sea“ koordinaatori elektroniposti XXX Sorgu saare koristustalgute ajakava ja
  3. juuli
  4. a arve nr 287 selle kohta, et Coca-Cola Foundationi projekti “Safe and Clean Baltic Sea” piirkondlik koordineeriv merepäästeühing ehk Selts kandis korraldades 24.-
  5. juulil 2020 Sorgu talgud 21 osalejaga ning kokku 1907 eurot hüvitamisele kuuluvaid kulusid: • toitlustus (2 päeva 20 eurot inimene) 420 eurot; • talgute töövahendid (prügikotid, töökindad) 50 eurot; • majutus (2 ööd 25 eurot inimene – Sorgu Selts) 525 eurot; • jäätmete transport (Sorgu-Munalaid-Sorgu) 200 eurot; • transpordikulu (Pärnu-Sorgu-Pärnu – Mootorlaev Vilma) 400 eurot; • jäätmete utiliseerimine 312 eurot.
  6. Tegelikult ei kandnud Selts arvel nr 287 näidatud järgmisi kulutusi summas 1037 eurot: • majutus (2 ööd 25 eurot/inimene – Sorgu Selts) summas 525 eurot (s.o 21 inimest); • jäätmete transport (Sorgu-Munalaiu-Sorgu) summas 200 eurot; • jäätmete utiliseerimine summas 312 eurot. 4

(24)Seda põhjusel, et Sorgu saarel ei osalenud 21 talgulist, talgulisi ei majutatud, eraldi Sorgult ega Munalaiult Sorgule jäätmeid ei transporditud ja jäätmeid ei utiliseeritud.
  1. MTÜ-le Päästeliit valeandmetega arve nr 287 esitamisega viis N. Talson Seltsi juhatuse liikmena MTÜ-d Päästeliit eksimusse kantud kulutuste liikide ja summade osas. MTÜ Päästeliit, sattudes eksimusse selle osas, et Selts kandis kulutusi, mille eest oli võimalik saada Coca-Cola Foundationi projekti „Safe and Clean Baltic Sea“ raames hüvitist ehk toitlustuse, talgute töövahendite, majutuse, jäätmete transpordi, transpordikulude ja jäätmete utiliseerimise eest, otsustas hüvitada esitatud arve nr 287 alusel 1907 eurot, teadmata, et tegelikult talgutel ei osalenud 21 osalist, neile ei pakutud majutust, kogutud jäätmeid ei utiliseeritud ega tehtud nende veoks eraldi jäätmevedu.
  2. MTÜ Päästeliit kandis
  3. augustil 2020 Swedbank AS arveldusarvelt nr EE982200221052289629 MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts SEB Panga arveldusarvele nr EE451010220113224019 rahalisi vahendeid summas 1907 eurot, millest alusetult 1307 eurot.
  4. Seega N. Talson Seltsi juhatuse liikmena, tegutsedes Seltsi huvides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega tunnistati N. Talson süüdi

§ 280

lg 2 ja

§ 201

lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 ja

§ 280

lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 133 päevamäära (28,30 eurot), s.o 3763,90 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui N. Talson ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti N.

Talsonilt välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks 1243,60 eurot. N. Talson mõisteti õigeks

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja jäeti sellega seoses läbi vaatamata prokuröri taotlus lisakaristuse kohaldamiseks. N. Talsonilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha ja hüvitati talle õigeksmõistmisega seoses kaitsjatasu summas 7900,92 eurot. Tunnistajate kulu jäeti riigi kanda. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 18. N. Talson kui Seltsi ainus juhatuse liige esitas PPA-le toetuse lõpparuandes valeandmed selle kohta, mis oli laeva ostmiseks vajalik omafinantseering, näidates seda tegelikust suuremana, samuti esitades aruandes ennetustelgi ja soojapuhuri kulu, mis oli tasutud juba KÜSK-ilt saadud vahendistest. PPA toetusega võis katta KÜSK I (laeva ost) toetuse omafinantseeringut summas 3540 eurot ja KÜSK II (ennetustelk ja soojapuhur) omafinantseeringut summas 216,40 eurot. Seega võis Selts õiguspäraselt PPA toetusega katta omafinantseeringute summat kokku 3756,40 eurot, mitte 5000 eurot. Eeltoodust tulenevalt N. Talson pööras õigusvastaselt Seltsi kasuks 1243,60 eurot, kuna lõpparuandes valeandmete esitamisega vabanes Selts toetuse osalise tagastamise kohustusest. Eeltooduga pani süüdistatav toime ühe teo, mis vastab nii valeandmete esitamise, kui selle eesmärk on 5

(24)vabaneda kohustusest (

§ 280

lg 2) kui ka omastamise (

§ 201lg 1) koosseisule.

Süüdistatavalt tuleb konfiskeerida kuriteoga saadud vara, s.o 1243,60 eurot. 19. Samas ei ole tõendatud süüdistatavale

§ 209lg 2 p 1 järgi etteheidetava teo toimepanemine.

Nimelt kannatanu esindaja PK ja tunnistaja C ütlustest nähtub, et MTÜ-d Päästeliit ei ole oluliste asjaolude osas petetud ja tuvastatud ei ole ka kahju tekkimine. MTÜ Päästeliit ei pidanud määravaks seda, mitu inimest talgutel osales ja millised konkreetsed majutuskulud sellega seoses tekkisid. Võttes arvesse süüdistatava ütlusi, ei saa välistada, et vaatamata sellele, et sõit Sorgult Munalaidu jäi ära, tekkis siiski suurem kütusekulu tingitult halbadest ilmaoludest. Tegelik kütusekulu ei ole tuvastatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et saarelt viidi ära prügi, mille utiliseerimise kulu ei ole kindlaks tehtud. Vastav kahtlus tuleb tõlgendada isiku kasuks. Tegemist on eraõigusliku suhtega kahe ühingu vahel, millesse riigil ei ole põhjust sekkuda. Prokuröri apellatsioon 20. Prokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu kohtuotsus osas, milles N. Talson mõisteti õigeks

§ 209lg 2 p 1 alusel ja teha uus otsus, millega mõista N.

Talson selles osas süüdi ja karistada teda kaheaastase vangistusega, vabastades teda karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Samuti palub prokurör kohaldada

§ 491lg 1 alusel N.

Talsonile lisakaristus – ettevõtluskeeld – kolmeks aastaks ja

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõista N.

Talsonilt välja 1037 eurot ning jätta kaitsja kulud süüdistatava kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 21. Maakohus analüüsis tõendeid osaliselt, ühekülgselt ja puudulikult, jättes arvestamata olulisi asjaolusid (KrMS § 338 p 1) ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (KrMS § 338 p 2). 22.

§ 209

tähenduses on kelmus teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. N. Talsoni puhul esinesid kõik kelmuse objektiivsed ja subjektiivsed kuriteotunnused. Kuriteokoosseisu olemasolu kontrollimisel jättis kohus arvestamata, et N. Talson viis valeandmetega arve esitamisega MTÜ-d Päästeliit eksimusse ja kannatanu tegi eksimuses olles väljamakse. N. Talsoni eesmärk oli saada raha kogu kokkulepitud eelarve ulatuses, kuigi Selts kõiki eelarves näidatud kulusid ei kandnud. MTÜ-l Päästeliit puudus väljamakse tegemise ajal teadmine, et eelarvega kooskõlas olevas kokkuvõttes ja arvel näidatud kulusid ei ole tehtud täies mahus. MTÜ Päästeliit ei saanud selles olukorras teha oma kaalutlusotsustust, kas maksta toetus välja eelarve või tegelike kulude järgi.

  1. Sisulist tähendust ei ole sellel, kas kannatanu tunnetab end kannatanuna, vaid kas ta sattus ebaõigetest andetest eksimusse ja kas see eksimus viis ebaõige väljamakse tegemiseni. Kuriteo olemasolu või puudumist ei määratle kannatanu esindaja PK subjektiivne hinnang ega see, et projektijuht C, kes usaldas pikaajalist koostööpartnerit N. Talsonit, ei pidanud vajalikuks põhjalikumat järelevalvet teha (tunnistaja PK ütlused C kohustustest).
  2. Arve esitamise fakti kinnitas nii N. Talson ise kui ka tunnistaja C. Viimane selgitas
  3. augusti
  4. a kohtuistungil, et N. Talson esitas pärast talgute toimumist kaks dokumenti – kokkuvõte üritusest ja arve. Arve pidi vastama kavandatud eelarvele. 6

(24)
  1. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et kõiki arvel näidatud kulutusi ei tehtud – üritus toimus ühe päeva võrra lühemalt, osalejaid oli vähem, jäätmeid ei utiliseeritud ja transporti Munalaiule ei toimunud. Selts ehk N. Talson esitas MTÜ-le Päästeliit majutuse kohta valed kuluandmed, sest majutusega seoses ei tekkinud kulusid 525 euro ulatuses (2 ööd 25 eurot inimene). Ühtki raamatupidamisdokumenti majutuse kohta menetluse ajal ei tuvastatud ja neid ei olegi. Seda kinnitas ütlustega ka N. Talson
  2. augusti
  3. a kohtuistungil, vastates prokuröri küsimustele. Süüdistatava sõnutsi ühtegi rendilepingut ei ole alles. Seega on tema ütlused majutuse rentimise kohta paljasõnalised. Küsimusele, kas ta oskab nimetada inimesi, kes olid nende tehingute juures, vastas N. Talson, et ei tea neid nimeliselt. Samuti ei olnud kontrollitavad N. Talsoni väited muude võimalike majutusega seotud kulude kohta. N. Talson ütles, et inimestelt saab küsida ja kohtumenetluses saigi tunnistajatelt küsitud. Ükski tunnistaja ei kinnitanud Seltsi kulutusi. N. Talson, olles selles situatsioonis aktiivses kaitses, pidanuks võimaldama esitatud väidete kontrollimise isikute nimetamise kaudu. Seda ta ei teinud. Seega ei jää kõrvaldamata kahtlust, mida tuleks tõlgendada süüdlase kasuks. Igal juhul leidis kohtuistungil tõendamist, et tegelikult ei ööbitud saarel kahel ööl, vaid ainult ühel ööl, s.o 25.-
  4. juulil
  5. Sellega vähenes MTÜ-le Päästeliit arvel esitatud summa kohe poole võrra. Samuti leidis tunnistajate ülekuulamisega kinnitust, et osalejatest ööbis N. Talsoni toodud kiiges (nn hammock) ainult Ä. Teised osalejad kasutasid enda kaasa võetud magamisvahendeid. N. Talson küll väitis, et kiiged olid Sorgu seltsi omad, kuid tal ei ole ühtki dokumenti selle kohta, et Selts oleks majutuse või siis kiikede (hammock) kasutamise eest kulusid kandnud. Asjaolu, et saarel oli olemas saun ja hooned, ei anna alust väita, et Selts oleks teinud majutuseks mingeid kulusid. Kinnitust ei leidnud ka see, et keegi oleks üldse mõnes hoones ööbinud. Saar on vaba loodus. Saun oli saarel olemas, sõltumata Seltsi tegevusest. Küll aga leidis kinnitust, et prügikoristusele lisaks tegid vabatahtlikud tööd Seltsi enda hüvanguks, lõhkusid puid ja vedasid neid riita ja sauna. Näiteks tunnistaja F andis
  6. mai
  7. a kohtuistungil ütlusi ka puude lõhkumise ja sauna vedamise kohta.
  8. Maakohus pidas alusetult Sorgu saarel enne talguliste saabumist olnud küttepuid seotuks talgute korraldamise kuludega, sest selle kohta ei ole olemas ühtki tõendit ega viidet, millal, kelle poolt ja mis kulu nende puude eest kanti. Samuti puuduvad igasugused andmed selle kohta, milliseid kulutusi tehti talgulistega koos saarele toodud euroaluste soetamiseks. Maakohus ei saa rajada kohtuotsust oletustele. Asjaolu, et N. Talson hankis euroaluseid, ei kinnita mingilgi viisil, et nende hankimiseks on tehtud kulusid. N. Talson ei öelnud, et ta need ostis. Ebaselge on maakohtu arutlus majutuse mõiste ja kulude dokumenteerimise (joogiveest kuni kütteni) üle, kuna mingit majutust ei pakutudki. Ka tunnistaja C kinnitas, et väljamakse pidanuks olema seotud kuludega. Majutusega seotud Seltsi kulud tõendamist ei leidnud ja see ei tulene ka tunnistaja ütlustest.
  9. Kohtumenetluses tuvastati, et Selts eraldi teenuseid ei pakkunud ega teinud ööbimise korraldamiseks eraldi kulutusi. Tunnistaja C ütlustest tervikuna saab aru, et väljamakse summa peab kujunema kulupõhiselt. MTÜ Päästeliit ei andnud toetust N. Talsonile tasuks ürituse korraldamise eest, vaid Seltsi poolt tehtud kulude katmiseks. Tegemist oli vabatahtlike üritusega. Seega on maakohus oma arutlustes jõudnud juba 7
(24)olemuslikult väära järelduseni, et korraldamine ehk siis N. Talsoni tegevus oli kuluna tasustatav.
  1. Samuti on väär arves MTÜ-le Päästeliit esitatud osalejate arv ehk 21 inimest. Majutuse eest hüvitatav kulu oli MTÜ Päästeliit, sh tunnistaja C seostanud osalejate arvuga. Selleks, et saada kogu eelarvesse pandud summat, pidi N. Talson näitama kõigil dokumentidel eelarves näidatud osalejate arvu, sõltumata tegelikult osalejate arvust. Osalejate arvu üle arvestuse pidamine oli üheks toetuse saamise tingimuseks ja Seltsi kohustus, mida kinnitas ka tunnistaja C. Asjaolu, et arvel toodud andmed ei olnud õiged, kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid. Maakohus märgib õigesti, et kindlasti ei osalenud osalejate nimekirjas märgitud isikutest kuus inimest. Samuti nimetas N. Talson kohtuistungil uuritud avalikkusele antud intervjuus kõnealusel üritusel osalenute arvuks 10 inimest, vaatamata sellele, et oli ise arvele kirjutanud osalejate arvuks
  2. Seda tõendit on maakohus hinnanud aga vastupidiselt, pidades nimetatud isikuid teise seltsi liikmeteks. Selline väide ei haaku ühegi uuritud tõendiga, sh N. Talsoni enda ütlustega, sest süüdistatav ei ole sidunud talgutel osalejaid mingilgi viisil Sorgu seltsiga. Kohus on alusetult esitanud väite võimalike tuvastamata Sorgu seltsi liikmete osalemise kohta. Selle kohta ei ole kohtus keegi ütlusi andnud. Kohus ei saa esitada väiteid, mille kohta andmed puuduvad. Uurimisobjektiks ei olnud mitte see, kes osalejatest kuulus mingisse seltsi, vaid see, kes olid need inimesed, kes osalesid ja see tehti kindlaks, mh ka N. Talsoni enda peetud Sorgu talgutel osalejate nimekirja alusel, mis leiti läbiotsimisel tema arvutist.
  3. Majutuse osas esitatud süüdistust ei mõjuta tõsiasi, et prokuratuur ei esitanud süüdistust eelarves nimetatud toidukulu osas. Kohtus leidis kinnitust, et ühistoit oli ja seda ka söödi. Ei ole võimalik öelda, kui palju keegi sõi ega väita, et kohalolijad ei söönud ära kogu ürituse jaoks varutud toitu. Kuigi polnud mitte ühtki toidu kuludokumenti, kinnitasid tunnistajad, et N. Talsonil oli kaasas toitu ühiseks tarbimiseks. Seda erinevalt majutusest, kus inimesed magasid enda kaasa võetud magamisvahendites ja Selts mingeid kulusid seoses sellega ei kandnud. Oluline on, kas Selts kandis MTÜ-le Päästeliit näidatud kulusid või mitte.
  4. Arvel nr 287 kuluna märgitud jäätmete utiliseerimist 312 euro eest ei toimunud ja sellega Selts mingit kulu ei kandnud. Tunnistaja C ütlustest ei ole võimalik tuletada utiliseerimise kulu ega seda suurust, tunnistaja vaid oletas, et jäätmetega midagi tehti. Ei leidnud tõendamist, et N. Talson oleks jäätmed kuhugi ära andnud või selle eest maksnud. Utiliseerimine ehk siis taaskasutuse eesmärgil jäätmete ümber töötlemine ega ümbertöötlemiseks andmine, tõendamist ei leidnud. Ükski N. Talsoni poolt antud viide võimalikele utiliseerimiskohtadele (Paikre, Kuusakoski), kuhu ta väidetavalt oli Sorgu saarelt kogutud prügi viinud, kinnitamist ei leidnud. N. Talson ühtki teist asukohta ei nimetanud ja asudes aktiivsesse kaitsesse, oleks ta pidanud esitama kontrollitavad andmed, mis süüdistuse tõendid ümber lükkaks. Kuna süüdistuse tõendeid, et N. Talson ei ole Sorgu saarelt pärit prügi Paikre prügilasse ega Kuusakoskisse viinud, ükski tõend ümber ei lükanud, ei võinud maakohus jätta süüdistuse tõendeid arvestamata ega tugineda üksnes N. Talsoni paljasõnalistele ütlustele selle kohta, et ta viis jäätmed Paikre ja Kuusakoski. Mingeid kuludokumente N. Talson ei esitanud ja neid ei leitud ka läbiotsimiste käigus. Kohtuistungil leidis tõendamist, et jäätmed viidi saarelt ära sama laevaga, millega osalejad ja need jäid laeva. Kuhu N. Talson need laevast viis, kas sadama prügikasti või kuhugi mujale, tuvastamist ei leidnud, ehk siis ei tuvastatud, et Selts oleks jäätmete utiliseerimiseks kandnud 8
(24)kulusid. Kuna kulusid ei kantud, siis ei saanud neid ka MTÜ-lt Päästeliit küsida. Maakohus jätab arusaadavalt ja jälgitavalt põhistamata, mis põhjusel jättis ta kõrvale Paikre ja Kuusakoski vastused, millest nähtub, et N. Talson ei ole Sorgu saarelt kogutud jäätmeid sinna viinud ja lähtub üksnes süüdistatava paljasõnalistest ütlustest. Asjaolu, et eraklient ei pea ennast tuvastama: 1) ei kinnita, et N. Talson jäätmeid andis, 2) jäätmeid utiliseeris ju Selts ja N. Talson teadis, et hüvitatakse kulu. Eluliselt ei ole usutav, et selles olukorras inimene ei võta dokumenti. Ühtki kuludokumenti, sh N. Talsonile kui füüsilisele isikule väljastatud kviitungi Sorgult kogutud jäätmete äraandmise kohta, ei ole kohtule esitatud. N. Talson, olles selles olukorras aktiivses kaitses, pidanuks ise esitama tõendid, millega oleks saanud ümber lükata prokuröri esitatud tõendid.
  1. Maakohus aktsepteeris, et eraldi jäätmete vedamise kulu 200 eurot ei olnud ja seda kinnitas
  2. augusti
  3. a kohtuistungil ka N. Talson ise, andes ütlusi selle kohta, et oli planeeritud prügi äravedu Munalaidu Sorgult. Ilmastiku tõttu otsustati siiski mitte Munalaidu sõita. Seega kinnitas süüdistatav, et arvel märgitud „jäätmete transport (Sorgu-MunalaiuSorgu) summas 200 eurot“ ei toimunud. Vaatamata sellele oli see arvel kuluna välja toodud ja MTÜ Päästeliit maksis vastava summa ka välja. Maakohus, tuginedes pelgalt N. Talsoni ütlustele pidas alusetult ja vääralt eluliselt usutavaks, et kütusekulu, mis oli mõeldud jäätmete vedamiseks Munalaiule, kulutati sõiduks Sorgu ja Pärnu vahel. Selles osas on otsus põhjendamata. MTÜ Päästeliit ei saanud teada, et Munalaiule sõitu ei toimunud, sest N. Talson märkis selle kuluallika siiski arvele. Maakohus rajas otsuse selles osas oletusele.
  4. Täiesti arusaamatuks jääb maakohtu arutlus keskkonnaalase süüteo üle. N. Talsonile ei ole ette heidetud keskkonnaalast süütegu, vaid seda, et Selts ei kandnud jäätmete utiliseerimise kulu. Utiliseerimiseks ei saa lugeda jäätmete vedu Sorgu saarelt Pärnu sadamasse. Lisaks on arvel nr 287 jäätmete transport ja utiliseerimine toodud välja eraldi kuludena. Väär on maakohtu väide selle kohta, et ei ole tähtsust sellel, mis sai jäätmetest pärast Pärnu sadamasse jõudmist.
  5. Prokuratuur ei esitanud võltsimise etteheidet, kuid see ei mõjuta kelmuse süüdistuse paikapidavust. Tunnistaja C ei andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et N. Talson oleks talle mingilgi viisil selgitanud, et kokkuvõttes või arvel näidatud tegevused olid tehtud muus mahus või jäid üldse ära (jäätmete transport Munalaidu, üks öö kahe öö asemel, jäätmete utiliseerimise, inimeste arvu muutus). Juhul kui kohus leidnuks, et valeandmetega arve esitamise järel tehtud väljamakse ei ole tehtud eksimuses olles, oleks kohus pidanud kvalifitseerima N. Talsoni tegu

§ 345järgi, sest see leidis kohtus tõendamist.

Süüdistuses olid kõik võltsitud dokumendi kasutamise faktilised asjaolud toodud ja kaitsja sai kõigi nende vastu oma vastuväiteid esitada, seega oleks saanud kohus omistada süüdistatavale võltsitud dokumendi kasutamise etteheite, mitte isiku kogu teos õigeks mõistma. 34. Asjakohatu on maakohtu arutlus tsiviilõigusliku suhte olemasolu üle. Kriminaalmenetluses ei saa lähtuda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku tõendamise reeglitest. MTÜ Päästeliit korraldas sihtotstarbeliseks kasutamiseks laekunud annetuse jagamist vabatahtlike ühingute vahel. Tegemist oli kitsalt sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud rahaga, mida tunnistaja C sõnul oli vähe. Selleks, et jaotus toimuks võrdsetel alustel oli MTÜ 9

(24)Päästeliit määratlenud tegevused, milleks ja mis tingimustel jagamine toimus, sh konkreetsed tegevused ja isikute arvu.
  1. Maakohus on asunud täiesti väärale seisukohale selles, et MTÜ Päästeliit tegi Seltsiga kriminaalmenetluse ajal uue kokkuleppe, mis hälbis eelnevast ja kõigile kehtestatud reeglitest ning sellega taganes tagantjärele üldiselt mittetulundusühingutele sihtotstarbeliseks kasutamiseks antavate rahaliste vahendite kasutamise tingimustest. Sellise kokkuleppe asjaolusid ei ole kohtlikul uurimisel tuvastatud. Asjaolu, et aastatepikkusest koostööst oli tekkinud Cl usaldus N. Talsoni vastu ja ta avaldas seda ka kohtuistungil, ei loo mingit uut kokkulepet. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et MTÜ Päästeliit usaldust murti valeandmete esitamisega, sest juhul kui C oleks kontrollinud, oleks ta saanud teadlikuks tegelikest asjaoludest ning saanud nende pinnalt otsustada. Raha väljamaksmise ajal puudus teadmine tegelikest asjaoludest. Vähetähtis ei ole seegi, et tegemist polnud mitte MTÜ Päästeliit enda varaga oma igapäevase tegevuse tarvis, vaid sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud käsutatava varaga, kus vara käsutamine saab toimuda vaid kindlalt kokkulepitud ja võrdsetel alustel. Kohtumenetluses tuvastati, et oli eelnevalt kokkulepitud kord, kuidas ja mille kohta tuli aru anda ning ilmselge on seegi, et kokkuvõtted ja arved peavad kajastama tegelikkust ehk siis oli kokku lepitud, kuidas pidi toetuse saaja toetuse saamiseks käituma. Tähelepanuta ei saa jätta, et annetuse saamise tingimused olid kehtestatud kõigile annetuse taotlejatele sarnased ja neid tuli täita vastavalt kokkulepitule sarnaselt. Vähetähtis pole seegi, et arve nr 287 on raamatupidamise algdokument ja iga mõistlik inimene saab aru, et dokumendid peavad kajastama õigeid andmeid, mis omakorda peavad tagama dokumendikäibe õigsuse.
  2. Kokkuvõtlikult, kui MTÜ Päästeliit tahe oleks suunatud üksnes lõpptulemusele (ehk siis talgute toimumisele, nagu leiab kohus) ei oleks tegevusi kulupõhiselt eraldi välja toodud ega väljamakset seotud tehtud kulude, päevade ja osalejate arvuga. Seega on maakohus jätnud analüüsimata kohtulikul uurimisel esitatud tõendid kogumis ja fragmenteeritus on viinud kohtuotsuse eksliku järelmini ehk järelduseni, et N. Talson ei ole kelmust toime pannud. Kaitsja apellatsioon
  3. Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles N. Talson tunnistati süüdi

§ 201lg 1 ja § 280 lg 2 järgi.

Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

  1. Süüdistuses leiti ekslikult, et KÜSK-ilt saadud toetuse omaosalus, mida võis katta PPA-lt saadud toetusega, oli 3540 eurot. Tegelikkuses oli toetuse omaosalus 3587,14 eurot. Samuti ei ole N. Talson lõpparuandes kajastanud vääralt toetuse perioodi jooksul merelaeva „Vilma“ soetamise omafinantseeringu tasumist. Lõpparuandes kirjeldati omafinantseeringu ja ülejäänud merelaeva soetushinna tasumist. Samuti ei ole PPA-lt küsitud toetust omafinantseeringu katmiseks ega esinenud keeldu katta PPA toetusega Seltsi kulusid summas 4041,05 eurot. Nimetatu ei ole vastuolus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu üldtingimuste p-ga 3.2.2, mille kohaselt toetuse saajal on kohustus kasutada toetust eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult ning ranges vastavuses lepinguga ja selle lisadega. Seega tegutses Selts kooskõlas lepingus sätestatuga ja rohkem piiranguid PPA toetuse kasutamise osas ei eksisteerinud. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et
  2. jaanuaril 10

(24)2017 PPA-le esitatud lõpparuanne on toetuste lõpparuannetest (vt ka KÜSK I ja II) esimene. Seega sai Selts ise otsustada, millise toetusega mingisugust kulu kaeti ning seejärel vastavad asjaolud (tõesed) lõpparuandesse kanda. Seega tuleb eeldada
  1. jaanuari
  2. a lõpparuandes kajastatud teabe õigsust. Nimetatut ei väära asjaolu, et PPA lõpparuande juurde esitati arved, mida esitati mitmeid kuid hiljem ka KÜSK I ja II lõpparuannete juurde. Valeandmete või ebaõige ettekujutuse tekitamise küsimus võib tõusetuda KÜSK I ja II lõpparuannete puhul, kuid vastavas osas ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud.
  3. Süüdistatav ei esitanud haldusorganile valeandmeid, kuivõrd valeandmed on sellised, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Praegusel juhul on PPA toetus ära kasutatud ja kulutusi tõendavad arved ja maksekorraldused esitatud. Vaidlust ei ole selles, et
  4. juuniks 2016 oli kogu PPA toetus ära kasutatud. Isegi kui oletada, et mingi osa rahast jäi PPA toetusest kasutamata, siis pelgalt toetuse tagastamata jätmine iseenesest ei ole veel enda kasuks pööramine, kuna omastamistahet ei manifesteerita. Samuti ei ole ka lepingulise kohustuse täitmata jätmine käsitletav enda kasuks pööramisena. Kohus on pidanud omastamistahe manifesteerimise hetkeks
  5. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuannet. Kaitsja hinnangul puudub

§ 201objektiivne koosseis, s.o ebaseaduslikult enda kasuks pööramine.

Seda põhjusel, et ühestki prokuratuuri tõendist ei nähtu, et KÜSK I ja II toetuse muid kulusid ei oleks tohtinud katta PPA toetusega. Seega tuleb ka viimati nimetatud seisukohast lähtuda ning in dubio pro reo lähtudes tõlgendada olukord süüdistatava kasuks. Samuti oli PPA nõus ja lubas sellega katta ka teisi kulusid, mitte üksnes avaliku sektori toetuse omafinantseeringut. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine seaduslikul alusel välistab omastamise koosseisu. Käesoleval juhul ei ole PPA ühtegi nõuet ega etteheidet asjas teinud. Seega tuleb eeldata nende nõusolekut, kui ei ole tõendatud vastupidist ja PPA toetust on kasutatud lepingus ettenähtud eesmärkidel. 40.

§ 280lg 2 puudutavas osas on N.

Talsonile esitatud süüdistus puudulik ja selle alusel ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada. Nimelt ei või kohus KrMS § 268 lg 5 ls 1 kohaselt süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seejuures jääb süüdistusakti pinnalt väidetav sündmus olulises ulatuses ebaselgeks, kuivõrd

§ 280koosseisu tunnuseid ega faktilisi asjaolusid ei ole süüdistusaktis sedastatud.

Näiteks ei ole süüdistuses kirjas, millisest kohustusest süüdistatav vabanes ning mis summades. Teisalt kui asuda eelneva osas kaitsjaga vastupidisele seisukohale, siis ei ole süüdistatav täitnud

§ 280lg 2 koosseisutunnust, milleks on eesmärk vabaneda kohustusest.

Nagu eelnevalt mainitud, siis oli Seltsi ja PPA vahel sõlmitud leping, milles olid sätestatud õigused ja kohustused. Lepingu p 5.2 annab PPA-le õiguse nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui nõustuda süüdistusversiooniga, et süüdistatav oleks pidanud PPA-le tagastama 1243,60 eurot, siis on kahju välistatud ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et Selts vabanes kohustusest. Esmalt tõendab seda Leping, milline annab PPA-le nõudeõiguse. Teiseks välistab varalise kahju teise poole (Selts) rahaliselt samaväärne vastusooritus ja faktiliselt vaieldamatu ja õiguslikult realiseeritav nõue. Seega puudub varaline kahju (ei vabaneta kohustusest), kui väljaantud rahale (PPA toetus) vastab väljaandja samaväärne nõue (saldo=0). Samuti on kahju välistatud, kuna PPA-le on tekkinud vara väärtust (1243,60 eurot) ületav nõue, mis on realiseeritav tulevikus, s.o täiendav leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Seega kokkuvõttes 11

(24)saab asuda seisukohale, et Selts ega süüdistatav ei vabanenud kohustusest, mistõttu on välistatud teo kvalifitseerimine

§ 280lg 2 järgi.

Kui ringkonnakohus leiab, et valeandmeid siiski esitati, on tegemist sama paragrahvi lõikega 1, milline on käsitletav väärteona.

  1. Kuna kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, siis tuleb jätta rahuldamata ka konfiskeerimisnõue summas 1243,60 eurot. Kui ringkonnakohtu hinnangul leiab siiski kinnitust N. Talsoni süü, siis tuleb alternatiivselt konfiskeerimisnõuet vähendada. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et PPA
  2. jaanuari
  3. a lõpparuandes nimetatud kulud summades 4041,05+188=4229,05 eurot on kantud samal kuupäeval, mil PPA toetus laekus Seltsi pangakontole (Siseministeerium sisestas makse
  4. juunil ja see laekus MTÜ pangakontole
  5. juunil 2017 – süüdistusakti tõend nr 24). Seega on jääk 770,95 eurot (50004229,05), millises summas on õigustatud konfiskeerimisnõude rahuldamine süüdimõistmise korral.
  6. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Maakohtu menetluses esitas kaitsja menetluskulude nimekirja ja arved. Kaitsja palub jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt N. Talsoni kasuks välja

§ 280

lg 2 ja

§ 201lg 1 episoodis õigeksmõistmisega seotud kaitsjatasu summas 5267,28 eurot.

Täiendavalt on süüdistataval tekkinud kulu apellatsioonimenetluses, mille kohta esitatakse andmed hiljem. Prokuratuuri vastus

  1. Prokuratuur esitas vastuse kaitsja apellatsioonile, milles vaidles selle rahuldamisele vastu. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  2. Prokuratuur jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt PPA toetust saanuks kasutada ainult KÜSK-i toetuste omafinantseeringu katmiseks. Esmalt nähtub PPA-le esitatud lõpparuandest üheselt, et silmas on peetud merelaeva Vilma ostu omafinantseeringut. Laeva ostmiseks taotleti toetust KÜSK-ilt ja see ka anti summas 8260 eurot. Kuna laeva maksumus oli 11 800 eurot, siis omafinantseering oli 3540 eurot. Juhul kui PPA-lt sooviti toetust muude kulutuste osas, pidanuks seda selgelt välja tooma. Ka teise KÜSK-ile esitatud taotluse osas (telk ja soojapuhur) nähtub KÜSK-ile esitatud kuluaruandest, et Seltsi omafinantseering oli kokku 216,40 eurot. Ka seda (kuid mitte enamat) olnuks õigust katta PPA toetusest. N. Talson manifesteeris PPA-le esitatud lõpparuandes, et Seltsil on õigus kogu PPA toetusele ja sellega lõpetas ta PPA kui omaniku seose sihtotstarbeliseks kasutamiseks eraldatud summaga. Tegemist ei ole lihtsalt toetusraha endale jätmisega, vaid endale jäetud raha omandi ülemineku manifesteerimisega PPA-le esitatud lõpparuandes. 45.

§ 280

lg 2 sätestab vastutuse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis. See säte ei tähenda, et Selts pidanuks üldse vabanema kohustusest, vaid piisab sellest, et süüdistatav seadis endale eesmärgiks kohustusest vabanemise. Kannatanu nõudeõiguse olemaolu ei muuda kuritegu olematuks. Maakohus ei ole selles osas kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 12

(24)Menetlus ringkonnakohtus
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrusega võeti menetlusse kaitsja ja prokuröri apellatsioonid ning tehti apellatsioonimenetluse pooltele ettepanek avaldada taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  4. juunini
  5. Samuti tegi ringkonnakohus pooltele ettepaneku avaldada
  6. juuniks 2023 seisukohta järgmistes küsimustes: • Kas ja millisel õiguslikul alusel oli MTÜ-le Pärnu Lahe Merepääste Selts antud tegevustoetus teo toimepanemise ajal Politsei- ja Piirivalveameti omandis (koosseisutunnus „võõras vara“)? • Kas lähtudes süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludest võib Norman Talsoni tegu vastata selles osas

§ 209ehk kelmuse tunnustele?

Kaitsja seisukoht

  2. juunil 2023 esitas kaitsja kirjaliku seisukoha koos kulude nimekirjaga. Kirjaliku seisukoha põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Alates toetussumma Seltsi pangakontole laekumisest oli tegemist Seltsile kuuluva varaga. Lähenemine, mille kohaselt PPA-l oleks siiski vara käsutusõigus, kui toetussumma on Seltsi pangakontole jõudnud, oleks vastuolus tsiviilõiguse ja omandiõiguse aluspõhimõtetega. Asjaolu, kas toetussumma kasutamine vastas toetuslepingus kokkulepitule, ei väära Seltsil tekkinud käsutusõigust tema pangakontol oleva raha suhtes. Toetuslepinguga määrati kindlaks toetussumma ning poolte õigused ja kohustused. Lepingu rikkumise (nt toetussumma mittesihipärase kasutamise) või toetuse kasutamata jäänud osa suhtes võib toetuse andjal tekkida nõue toetussumma tagasinõudmiseks.
  3. N. Talsonile esitati süüdistus omastamise (

§ 201) ja haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest (§ 280).

Omastamise süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (s.o vallasasja või usaldatud vara enda kasuks pööramine, mis peab olema ebaseaduslik) ei hõlma kelmuse koosseisulisi tunnuseid, mistõttu võib eeldada, et süüdistuses toodud asjaoludest ei piisa teo kelmuseks kvalifitseerimiseks.

§ 280

objektiivse koosseisu moodustab haldusorganile valeandmete esitamine, millisega seotud süüdistus võib osaliselt hõlmata kelmuse koosseisulist tunnust petmine. Kelmuse koosseisu tuvastamiseks tuleks pettuslikuks teoks (süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt) lugeda

  1. jaanuaril 2017 PPA-le edastatud lõpparuandes vääralt kirjeldatud toetussumma kasutamisega seotud andmeid. Ühtegi muud potentsiaalset asjaolu, millist petmiseks lugeda, süüdistusest ei nähtu. Samas saaks seda petmiseks lugeda vaid juhul, kui lõpparuandes tõepoolest esitati valeandmeid, millega kaitsja aga ei nõustu. Esiteks, tegu on kulutustega, millised PPA-lt saadud toetuse arvelt ka reaalselt tehti, mistõttu puudub ebaõige ettekujutuse loomine sellest aspektist (nagu oleks näidatud aruandes kulutusi, mida tegelikult ei tehtud). Teiseks, kuigi prokuratuur on püüdnud jätta muljet nagu N. Talson on samu summasid erinevate toetuste raames n-ö topelt esitanud (ja seeläbi on Selts saanud kasutada suuremas ulatuses toetussummasid kui oleks pidanud), ei muutu sellega
  2. jaanuari
  3. a lõpparuandes esitatud andmed ebaõigeks või pettuslikuks. Arvestades, et PPA-le esitatud aruande puhul oli tegu esitatud aruannetest esimesega, ei saa loogiliseks pidada, et esimeses lõpparuandes on võimalik esitada samu summasid n-ö topelt või teistkordselt. Sellise tegevuse eelduseks on, et esitatud on vähemalt kaks aruannet, millest 13

(24)teises on esitatud teistkordselt samad summad, millised eelnevas aruandes juba esitati. Äärmisel juhul on võimalik kõneleda KÜSK-le esitatud lõpparuannete puhul valeandmete esitamisest. Seega ei ole süüdistuse tekstis toodud
  1. jaanuari
  2. a lõpparuande esitamisega seonduvat võimalik lugeda petmiseks, mistõttu puudub kelmuse koosseisuline tunnus.
  3. Isegi kui lugeda petmistegu kui selline süüdistusega kaetuks, ei ole süüdistuses toodud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks jaatada kelmuse teiste objektiivse koosseisu tunnuste olemasolu, s.o varakäsutus ja varaline kahju. Süüdistusaktis kirjeldatud tegu ei vasta kelmuse tunnustele ja süüdistuse pinnalt ei ole võimalik N. Talsoni

§ 209

järgi süüdi mõista, kuivõrd süüdistuse tekstis puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis võimaldaksid temale kelmuse toimepanemist omistada (ilma süüdistuse piiridest väljumata ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkumata). Lisaks soovib kaitsja märkida, et kui kohus arvab, et N. Talsonile etteheidetav tegu võiks siiski vastata kelmuse koosseisule, oleks selline tegu praeguseks hetkeks ka aegunud.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Õigusabitasu suuruse mõistlikkus hindamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenus vajalikkust. Eeltoodut arvesse võttes on valitud kaitsjale makstud tasu mõistliku suurusega, milliste kulude hüvitamist Norman Talson taotleb täies ulatuses summas 4896 eurot (sisaldab käibemaksu) kontole nr EE
  2. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu ehk kaitsjatasu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Prokuratuuri seisukoht
  3. Prokuratuur esitas
  4. juunil 2023 seisukoha, mille põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Väär on apellatsioonis toodud seisukoht, et merelaeva „Vilma“ soetamise toetuse omaosalus ei olnud 3540 eurot.
  5. oktoobri
  6. aasta kuluaruandest (AH16 punkt 4, tõend nr 11) nähtub, et KÜSK rahaline toetus oli 8260 eurot ja omaosalus oli 3540 eurot. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde lisa 2 (tõend nr 25) lõpparuandes toetuse kasutamise kohta esitas N. Talson toetuse kasutamisega seotud tegevuste ja kulutuste tabelis vääralt tegevus 1 (Investeeringud) merelaev „Vilma“ ostu omafinantseeringuna summa 4041,05 eurot, mis ei vastanud tõele.
  7. Väär on apellatsioonis esitatud väide, et toetuse omaosalus oli 3587,14 eurot ehk ei ole seotud üksnes merelaeva omafinantseeringuga, vaid sisaldas ka tööjõu finantseeringut. Toetuse kasutamisega seotud tegevuste ja kulutuste lõpparuandes tabelis on näidatud ära üksnes merelaeva „Vilma“ ost. Seega tööjõu kuludel ei ole puutumust valeandmete esitamisega. Igal juhul oli lõpparuandes näidatud summa tegelikust vähemalt 453,91 euro võrra suurem.
  8. Samuti on väär apellatsioonis väljatoodud seisukoht, et N. Talson ei manifesteerinud omandamistahet. Vastupidi ta tegi seda
  9. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuandes, milles näitas, et on kogu toetuse sihtotstarbeliselt ära kasutanud ja soetanud Seltsile vara. Selles lõpparuandes kuulutas (manifesteeris) N. Talson PPA-le vääralt, et Vilma ostuga on toetuseks 14

(24)saadud vara läinud Seltsi omandisse ja Selts on vabanenud tagasimakse kohustusest ajal, mil tegelikult tagasimakse kohustus (lepingu alusel) säilis.
  1. Kaitsja möönis, et toetus võis jääda kasutamata. Samas on väär kaitsja seisukoht, et „vaidlust ei ole selles, et
  2. juuniks 2016 oli kogu PPA toetus ära kasutatud.“ Toetusest ei olnud 1243,60 eurot ära kasutatud sihtotstarbeliselt ja just selles on vaidlus. Seda, mis raha Selts hoidis ning milleks ta vahetult laekunud toetuse summa kulutas, ei ole kohtumenetluses uuritud ja see ei oma ka mingit tähendust, sest rahalised vahendid ei ole eraldatavad muudest Seltsi kontol asunud rahalistest vahenditest.
  3. Omastamise kuriteos uuritud tõendite kogumis ei jäänud kõrvaldamata ühtki sellist kahtlust, mida saaks või tuleb tõlgendada süüdlase kasuks. Prokuratuur märgib, et kaitsja seisukoht, et tegemist on üksnes Politsei- ja Piirivalveameti (Eesti Vabariigi) ja Seltsi vahelise tsiviillepingu ja sellest tuleneva vastutusega, ei ole õige, kuna Selts on tahtlikult talle osaks langenud usaldust kuritarvitanud. Tsiviilõigusliku vastutuse olemasolu või selle puudumine ei mõjuta ega välista kuriteo olemasolu.
  4. Väärad on kaitsja väited selle kohta, et süüdistuses puudub kohustusest vabanemise eesmärk. Süüdistuses on see välja toodud. Samuti on etteheidetavate tegevuste kirjelduse juures ära toodud, kuidas konkreetselt N. Talson tegutses. N. Talson mitte üksnes ei seadnud eesmärki vabastada Selts lepingust tulevast kohustusest, vaid ka esitas valeandmetega aruande.

§ 280

lg 2 sätestab kuriteona haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, mille eesmärgiks on muuhulgas kohustustest vabanemine. Kuriteokoosseis kohustusest vabanemist ei nõua. 57. Seoses ringkonnakohtu küsimustega selgitab prokuratuur järgmist. Vara omanik oli Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, kes oli kaasatud kannatanuna. Toetuse eraldamisega andis PPA omandis oleva riigivara valduse ajutiselt üle Seltsile. Riigi omand toetuse summale säilis. Lepingu alusel pidi Seltsil tekkima omand toetuse arvelt soetatavale varale. Vara omaniku tahte alusel kasutas PPA vara, mida ministeeriumi oli politseile selleks eelarvesse eraldanud. PPA-le ei olnud toetusena eraldatud vara võõras, kuna tegemist on riigi institutsiooniga, kes käsutas talle eraldatud riigivara. Riigivaraseaduse alusel oli ja on PPA Siseministeeriumi poolt neile eraldatud eelarve piires seaduse alusel riigivara valitseja. Riigivara on vabatahtliku merepäästega tegelevale mittetulundusühingule võõras. Lepingust nähtuvate õiguste ja kohustuste kogumist nähtuvalt sai Selts toetuse riigi arvelt soetada endale üksnes kokkulepitud vara. Rahalised vahendid, mille eest Selts vara soetas, kuulusid riigile, kuid vastavalt kokkulepitule tekkis Seltsil omand sihtotstarbeliselt toetusega soetatud varale. Kuni soetuseni oli eraldatud toetus riigivara. Kuigi Seltsil tekkis pangakontole laekunud toetuse kasutamise õigus ehk siis oli Seltsile usaldatud konkreetsete tingimuste saabumiseni, s.o sihtotstarbelise ärakasutamiseni. PPA-l oli õigus: 1) kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast kasutamist; 2) kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone toetuse saaja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel; 3) esitada kirjalikke soovitusi toetuse tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks; 4) saada lepinguliste kohustuste täitmiseks toetuse saajalt toetuse kasutamist puudutavat informatsiooni ja tutvuda dokumentidega, sh esitada lisaks lepingus ette nähtud aruandlusele arupärimisi toetuse kasutamise kohta ning kohustus 1) üle kanda lepingus sätestatud toetus toetuse saaja 15

(24)arveldusarvele; 2) teostada lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3) hinnata tulenevalt lepingust toetuse kasutamise tulemuslikkust. Selliste õiguste endale jätmisega säilitas riik omaniku postistioonist kontrolli sihtotstarbeliselt eraldatud toetuse üle. See näitab, et summat ei antud ära, vaid anti kasutada. Toetuse saajale anti üksnes õigus kasutada toetust lepingus ja selle lisades sätestatud eesmärkidel ja saada andjalt toetuse kasutamisega seotud juhiseid ning kohustused järgida toetuse kasutamiseks eritingimustes lisa 1 kehtestatud nõudeid, sh tagastada lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates. Toetuse eraldamisel jääb riigi omand toetuse vahenditele kestma kuni kokkulepitud tingimuse saabumiseni.
  1. N. Talsoni tegu ei ole kelmus, kuna kannatanu ei ole teinud eksimuse mõjul varakäsutust. Vara ehk toetuse summa üleminekul ei olnud vara omanik eksimuses. Vara ülekandmine toimus lepingu alusel. Seltsingul oli õigus vara kasutada vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel. Vara oli usaldatud kuni sihtotstarbelise ärakasutamiseni. Peale vara sihtotstarbelise kasutamise perioodi oli Seltsil kohustus tagastada kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale. Seltsile ja Seltsi esindajale, N. Talsonile oli toetusega saadud vara võõras ning usaldatud tähtajaliseks kasutamiseks. Alates toetuse tähtaja möödumisest tekkis kohustus kasutamata osa tagastada. Tagastamistoimingut selts ega esindaja N. Talson ei teinud. Seltsil lõppes õigus PPA kaudu saadud riigivara kasutada ja tekkis tagastamise kohustus. Riigil tekkis omakorda õigus saada oma vara faktiline valdus tagasi. Viga algas tagastamise kohustuse täitmata jätmisest ja soovist kasutamata osa mitte tagastada. Kuigi N. Talson seltsi esindajana viis PPA valeandmetega kuluaruandest esitamisega eksitusse, ei pidanud kannatanu enam eksimuses olles mingit varakäsutust tegema. Kuigi kahju tekkis peale valeandmete esitamisest, ei pidanud kannatanu eksimuses varakäsutust tegema, vaid tegemist oli (toetuse sihtotstarbelise ära kasutamisel soetatud laevale) omandi tekkimise manifesteerimisega. Seltsi esindajana jättis N. Talson tema valduses olnud raha seltsi vara hulka ega tagastanud vastavalt lepingule kasutamata jäänud vara. N. Talsoni esitas valeandmetega kuluaruandest PPA-le valeandmed selle kohta, et kogu toetuse summa eest on Seltsile soetatud vara. Seega N. Talson, Seltsi esindajana, kuritarvitas Politsei- ja Piirivalveameti usaldust sellega, et manifesteeris valeandmete esitamisega talle usaldatud võõra vara ehk kogu toetuse summa Seltsile jätmist näidates kogu vara sihtotstarbelist ära kasutamist ajal, kui tegelikult oleks pidanud Selts osa toetuse summast tagastama. Prokuratuur on seisukohal, et kuna kannatanu eksimuse mõjul varakäsutust ei teinud, ei ole tegemist kelmusega, vaid seltsile usaldatud võõra vara omastamisega. Kannatanu seisukoht
  2. Kannatanu ehk PPA esitas
  3. juunil 2023 seisukoha, milles leiab, et teo toimepanemise ajal oli tegevustoetus PPA omandis (koosseisutunnus „võõras vara“). PPA ja Seltsi vahel sõlmiti PPA korraldusega eraldatud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimused, mille alapunkt 1.2 andis Seltsile õiguse kasutata toetust Seltsi tegevuskuludeks, sh teenuste ostmiseks. Seega: a) võis Selts kasutada PPA toetust üksnes Seltsi põhikirjalisteks tegevusteks; b) Seltsile jäeti õigus otsustada, kas ta kasutab toetust või mitte. 16
(24)Lepingu alapunktiga 1.4 määrati toetuse kasutamise periood alates lepingu sõlmimisest kuni 31. detsembrini 2016. Lepingu lisa 1 alapunkti 3.2.5 kohaselt tuli Seltsil tagastada PPA-le lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetus või selle osa PPA-le 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 24. jaanuaril 2017. Järelikult:
  1. a)ei olnud Seltsil õigust jätta kasutamata jäänud toetust endale;
  2. b)ei olnud Seltsil õigust teha uusi/täiendavaid kulutusi toetuse arvelt pärast 31. detsembrit 2016;
  3. c)järele jäänud summa tuli peale lepingu lõppemist maksta PPA-le tagasi lepingu lisas 1 määratud tähtpäevaks. 60. Vastavalt lepingu punktile 2 tuli Seltsil esitada aruanne toetuse kasutamise kohta hiljemalt 14. jaanuaril 2017. Seltsi juhatuse liige N. Talson esitas PPA-le hilinemisega, s.o 27. jaanuaril 2017 kuluaruande, milles näitas toetuse arvelt tehtud kulutuste (3540+216,40) 3756,40 euro asemel kulutusi kokku 5149,45 eurot. 61. Selliselt tegutsedes esitas N. Talson PPA-le aruande ebaõigete andmetega tegevustoetuse kasutamise kohta. Tegelikult ei olnud Selts aruande esitamise seisuga kulutanud kogu PPA-lt saadud toetust. Omastamine tähendab toimingut, milleks ei ole isikut volitatud. N. Talson tegutses temale lepinguga antud õiguste ja kohustuste vastaselt. 62. TsÜS § 66 loeb varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumi, sh nõudeõiguse. Alates 25. jaanuarist 2017 (toetuse tagastamisele järgnev päev) tekkis PPA-l nõudeõigus Seltsi vastu saada tagasi PPA-le kuuluva vara – kasutamata jäänud toetuse, mille PPA sai riigilt oma põhiülesannete täitmiseks. 63. Tulenevalt eeltoodust pööras N. Talson aruande esitamise ajal 27. jaanuaril 2017 PPA-le kuuluva vara enda kasuks, kuna väitis, justkui Seltsi kulutas kogu PPA eraldatud toetuse ega tagastanud seda nagu oli lepingus kokku lepitud. Raha oli N. Talsoni valduses ja ta pööras selle Seltsi vara hulka. 64. PPA hinnangul ei saa Norman Talsoni tegu kvalifitseerida kelmusena

§ 209järgi.

Kelmuse puhul viiakse isik pettuse teel eksitusse, mille tulemusena isik loovutab vara vabatahtlikult. Puudub vaidlus selle üle, et Seltsil oli õigus PPA toetusele. Toetuse saamise eelduseks ei olnud Seltsi taotlus asjade või teenuste soetamiseks. Selts võis kasutada toetust Seltsi põhikirjaliste tegevuste ellu viimiseks oma äranägemise järgi. Toetuse kasutamine laeva soetamiseks sellele eesmärgile – vabatahtlik merepääste – ka vastas. Kulutuste vastamist lepingu tingimustele pidi tõendama kuluaruanne toetuse kasutamise kohta. Seega PPA-d ei viidud laeva soetamisega eksimusse. N. Talsoni teo ebaõigus seisneb selles, et ta soovis jätta kasutamata toetust endale, milleks esitas PPA-le aruande ebaõigete andmetega. 17

(24)Ringkonnakohtu seisukoht Omastamine ja valeandmete esitamine 65. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus tunnistas N. Talsoni süüdi

§ 201lg 1 järgi ja põhjendab seda järgmiselt.

66. Süüdistatavale N. Talsonile heidetakse

§ 201

lg 1 järgi ette MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Seltsi juhatuse liikmena talle usaldatud võõra ehk riigile kuuluva vara pööramist Seltsi kasuks. Ringkonnakohtule arusaadavalt käsitatakse süüdistuses ja ka maakohtu otsuses kuriteo objektina ehk riigi varana Politsei- ja Piirivalveameti ning Seltsi vahelise halduslepingu alusel Seltsi arvelduskontole väljamakstud tegevustoetuse osa, mis pöörati ebaseaduslikult Seltsi kasuks – kokku summas 1243,60 eurot. Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt pöörati vara Seltsi kasuks Politsei- ja Piirivalveameti toetuse lõpparuande esitamisel

  1. jaanuaril 2017, kuna aruandes vara soetamise kohta esitatud andmed ei vastanud tõele – muu hulgas kinnitati, et tegevustoetust kasutati nimetatud summa ulatuses sellise vara soetamiseks, mille omandamiseks sai Selts eelnevalt toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.
  2. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud vara ei vasta omastamise objekti tunnusele „isikule usaldatud võõras vara“. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p 22 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Eeltoodust tuleneb, et kui Seltsi pangakontole nr EE451010220113224019 laekus
  7. juunil 2016 Rahandusministeeriumi tehtud ülekanne, millega maksti välja Politsei- ja Piirivalveameti tegevustoetus Seltsile summas 5000 eurot, siis oli see summa arvelduskontol oleva rahana edaspidi käsitatav Seltsi varalise nõudena panga vastu, mitte (jätkuvalt) riigile kuuluva varana. Sellega tehtavad toimingud, sh selle väidetav Seltsi enda kasuks pööramine ei vasta

§ 201tunnustele.

Sisuliselt segunes väljamakse seejuures muu arvelduskontol oleva rahaga, mis kinnitab kohtu seisukohta, et tegemist ei olnud (enam) riigi varaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei väära seda seisukohta ka kannatanu ja prokuratuuri seisukohtades esitatud riigivara valitsemist puudutavate õigusaktide analüüs, sest sellest ei tulene, et toetuse väljamaksmisel jääb see riigi omandisse. Kriminaalasjas on tuvastatud, et N. Talson oli Seltsi ainus juhatuse liige, kellele oli tõepoolest usaldatud Seltsi vara ehk tal oli ka ligipääs Seltsi arvelduskontole. N. Talsonile ei heideta aga praeguses kriminaalasjas ette Seltsi vara enda kui füüsilise isiku kasuks pööramist. 68. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Süüdistuses ei heideta N. Talsonile iseenesest ette varaga toimingute tegemist, näiteks selle (lubamatut) kasutamist Seltsile omandatavate 18

(24)esemete eest tasumiseks. Süüdistuses ja maakohtu otsuses esitatud käsitluse kohaselt toimus vara Seltsi kasuks pööramine Politsei- ja Piirivalveametile lõpparuande esitamisega, milles süüdistatav kinnitas Seltsi esindajana sisuliselt seda, et ei ole sellist vara, mida Selts peaks Politsei- ja Piirivalveametile tagastama. Samas ei ole süüdistuses esitatud asjaolusid, mille pinnalt saaks tuvastada, kas ja kus oli sel hetkel väidetavalt riigile kuuluv vara summas 1243,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole (vale)andmete esitamine, millest tingituna vabaneb isik varalisest kohustusest ehk praegusel juhul toetuse tagasimaksmise kohustusest igal juhul käsitatav omastamisena ehk vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisena. Nimelt ei ole Seltsi varaline kohustus teise isiku, sh riigi ees käsitatav süüdistatavale võõra varana. Samuti ei ole praegusel juhul olukorraga, kus N. Talsonile oleks usaldatud riigi nõudeõigus Seltsi vastu. 69. Eeltoodust tulenevalt ei vasta N. Talsonile etteheidetav tegu selles osas

§ 201lg 1 süüteokoosseisule.

Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas see tegu on süüdistuses esitatud asjaolude pinnalt jätkuvalt karistatav

§ 280

lg 2 järgi, s.o haldusorganile valeandmete esitamisena, kui see on toime pandud eesmärgil vabaneda kohustusest. Kolleegium nendib, et tegu on karistatav

§ 280

lg 2 järgi juhul kui see ei vasta

§ 209-213 koosseisude tunnustele.

Seega kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas tegu võib vastata

§ 209lg 1 tunnustele.

70.

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohtumenetluse pooled leidsid, et praegusel juhul ei ole tegemist kelmusega, sest riik ei teinud varakäsutust. Kaitsja hinnangul ei sisaldu süüdistuses ka vastavaid asjaolusid. Kolleegium nendib, et vaieldamatult heidetakse süüdistuses N. Talsonile ette riigile ehk Politsei- ja Piirivalveametile lõpparuandes valeandmete esitamist ja seda juba

§ 280lg 2 järgi esitatud süüdistuse raames.

Selles osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud lõpparuandes valeandmete esitamise fakti. Konkreetselt nähtub ka ringkonnakohtu hinnangul Politsei- ja Piirivalveametile

  1. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuandest (kohtu kd II, tl 36-49) N. Talsoni kui koostaja kinnitus, et toetuse abil soetas Selts endale aruandeperioodil (
  2. mai 2016 –
  3. detsember 2016) merelaeva „Vilma“ (tasudes omafinantseeringu), telgi ennetustegevuse läbiviimiseks ja gaasiahju telgi kütmiseks. Vastavate kuludena märgiti aruandes merelaev Vilma ostule kulutatud 4041,05 eurot, ennetustelgi soetamiseks 920,40 eurot ja soojapuhuri ostmiseks kulunud 188 eurot ehk kokku 5149,45 eurot. Lõpparuandele on lisatud Esmanton OÜ arve summas 920,40 eurot, Truck Trading Estonia OÜ arve summas 188 eurot ja Pärnu Sadam AS arve summas 11 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul saab lähtuvalt lõpparuande eesmärgist järeldada, et selles on esitatud just n-ö abikõlbulikud kulud ehk kulud, mis vastavad toetuse tingimustele, sest tegevustoetust makstakse välja enne kulude tegemist ja just lõpparuandes kirjeldab taotleja tegevustoetuse kasutamist. See tuleneb ka Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu üldtingimuste p-st 1.3, mille kohaselt toetuse saaja kinnitab, et ta ei ole saanud toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks lepingus või taotluses nimetatud avaliku sektori toetusi ega ole esitanud vastavaid taotlusi.
  4. Seda, et tegemist on valeandmetega, kinnitavad KÜSK-iga sõlmitud lepingud ja KÜSK-ile esitatud kuluaruanded. Leping Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmiti
  5. mail 2016, mis ajaks oli Selts taotlenud vastavaid toetusi juba KÜSK-ilt ja sõlminud ka asjakohased 19

(24)lepingud (
  1. aprilli
  2. a leping ja
  3. mai
  4. a leping). KÜSK-iga sõlmitud lepingutest nähtub, et KÜSK-i toetusega rahastati sihtotstarbeliselt nimelt merelaeva Vilma, ennetustelgi ja soojapuhuri ostu. Seejuures finantseeris KÜSK merelaeva ostu summas 8260 eurot (koguhind 11 800 eurot), Seltsi omafinantseering oli selles osas 3540 eurot. Lisaks finantseeris KÜSK seonduvaid tööjõukulusid ja muid töid summas 361,05 eurot ja omafinantseering oli selles osas 48,14 eurot. Esimese kuluaruande merelaeva ostu kohta esitas Seltsi esindajana KÜSK-ile ARle (volitatud N. Talsoni poolt) seejuures juba
  5. novembril
  6. Ennetustelgi ja soojapuhuri puhul nähtub, et vastavalt esitatud projektile (kohtu kd I, tl 145-165), mis kajastas telgi ja soojapuhuri ostu, eraldas KÜSK toetusena 1022,20 eurot. Projekti aruandest (kohtu kd I, tl 177-191) nähtub, et tegelike kuludena kujunes omafinantseering 230,40 eurot, mis koosnes telgi, laua, toolide ja soojapuhuri ostmise kulust kokku 188,40 eurot, kauba transportkulust 14 eurot ja logode trükist, mis maksis 28 eurot. Süüdistuse arusaama järgi oli süüdistatav õigustatud katma Politsei- ja Piirivalveameti antud tegevustoetusest omafinantseeringu maksumust kokku summas 216,40 eurot (s.o ilma transpordikuluta, sest see ei nähtu tegevustoetuse aruandele lisatud arvetest). Tõepoolest nähtub nii lepingust kui ka Seltsi panga arvelduskonto väljavõttest, et KÜSK-i toetus hõlmas kõiki muid telgi ja soojapuhuri soetamisega seotud kulusid, mistõttu nende deklareerimine muude tegevuskuludena Politsei- ja Piirivalveametile ei olnud õige.
  7. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kuna Politsei- ja Piirivalveametile esitatud lõpparuandes kinnitas süüdistatav, et vastavate esemete ehk merelaeva, telgi ja soojapuhuri kulu tuleb ka omafinantseeringuga seotud kulu ületavas osas aruandeperioodil katta riigi tegevustoetuse abil, kuigi samal ajal oli vastav kulu kaetud KÜSK-i toetusega, oli tegemist valeandmete esitamisega.
  8. Süüdistuse kohaselt vältis süüdistatav sellega Politsei- ja Piirivalveameti saadud toetusest n-ö enamsaadud osa tagasimaksmist ja suurendas Seltsi vara, pöörates selle kasuks 1243,60 eurot Eesti Vabariigi eelarvelisi vahendeid. Valeandmete esitamise tulemusena vabanes Selts kohustusest tagastada toetust summas, mida ei olnud tegelikult otstarbekohaselt kasutatud. Seega peab hindama, kas nendest faktilistest asjaoludest on võimalik järeldada riigil varalise kahju tekkimist, mis oleks seotud riigipoolse varakäsutusega. Esmalt leiab kolleegium, et süüdistuse pinnalt on võimalik järeldada, et Eesti Vabariigil tekkis N. Talsoni tegevuse tulemusena varaline kahju summas 1243,60 eurot, sest seda heidetakse ette riigilt omastatud varana. Varalise kahju tekkimist ei välista iseenesest riigi tagastamisnõude olemasolu õigetest andmetest teadasaamisel. Puutuvalt varakäsutusse nendib kolleegium järgmist. Süüdistus kirjeldab tõepoolest vaid Seltsi kohustust kasutamata jäetud toetust tagastada. Samas vastab sellele kohustusele riigi õigus selles olukorras kasutamata või lepingu tingimusi rikkudes saadud toetust tagasi nõuda (vt Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu üldtingimuste p-d 5.2 ja 5.3). Vastavad sätted ei saa olla kaitsjale ka üllatuslikud, sest ta on ise neile kohtumenetluse käigus viidanud (vt nt
  9. aprilli
  10. a kohtuistungi protokoll). Riigikohtu praktikas on leitud, et varakäsutus võib väljenduda ka tegevusetuses (nt nõudeõiguse realiseerimata jätmine). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-5173/196, p 16.3). Praeguses asjas on tuvastatud, et õigete andmete esitamisel tulnuks Seltsil tagastada tegevustoetuse osa, mida ei kasutatud kooskõlas lepinguga (ehk mis oli juba kaetud teise avaliku sektori ehk KÜSK-i toetusega). Seega saanuks riik 20
(24)nõuda ka tegevustoetuse tagastamist, kuid valeandmete tõttu ei olnud riigil (Politsei- ja Piirivalveametil) põhjust seda teha ja ta jäi tegevusetuks, loobudes seega oma nõude realiseerimisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et täidetud on kelmuse objektiivne koosseis.
  1. Subjektiivsest küljest eeldab tegu otsest tahtlust andmete ebaõigsuse suhtes ja kavatsetust varalise kasu saamise suhtes. Muude tunnuste suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et N. Talson oli teadlik andmete ebaõigsusest, olles ise osalenud KÜSK-iga lepingute sõlmimises. Samuti tuvastas maakohus, et ta pani teo toime eesmärgiga saada Seltsile varalist kasu (ehk vabastada Selts vastavast kohustusest). Kolleegiumi hinnangul ilmneb sellega kaasnevalt, et süüdistatava eesmärk oli tuua kaasa olukord, kus riik loobub tagasinõudest ja ta teadis ka riigile varalise kahju tekkimisest, mis seondus toetuse tagastamata jätmisega.
  2. Eeltoodust tulenevalt vastab N. Talsoni tegu selles osas

§ 209lg 1 koosseisule.

Kelmus

  1. Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus tuleb tühistada ka osas, mis puudutab N. Talsoni õigeksmõistmist kelmuses

§ 209lg 2 p 1 järgi MTÜ-le Päästeliit esitatud andmete osas.

Kolleegium nendib, et maakohtu otsuse põhjendused on selles osas raskesti jälgitavad ja rajanevad suuresti oletustel, millega kohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Samuti kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust, pidades kannatanu arvamust kahju tekkimise kohta koosseisu välistavaks asjaoluks.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatud, et N. Talson esitas Seltsi esindajana MTÜ-le Päästeliit valeandmed selle kohta, millised kulud tekkisid Seltsil Sorgu saare koristustalgute korraldamisel ja selle tulemusena maksis MTÜ Päästeliit Seltsile alusetult välja toetuse.
  2. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Seltsil ei ole raamatupidamislikke dokumente, mis kinnitaksid majutusele ja prügi utiliseerimisele ning veole tehtud kulutusi. Suuresti kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused, et süüdistuses etteheidetavaid kulutusi tegelikult ei tehtud – nii möönis N. Talson ise, et prügi Munalaiule ei veetud. Prügi utiliseerimisega seotud kulutusi kirjeldas süüdistatav oma ütlustes hinnangulistena, selgitades, et ta andis prügi ära füüsilise isikuna, kuid esitas arve oma osaühingu alt Seltsile ja põhiliselt sisaldas see kulu tema enda tööaega n-ö osaühingus. Vastavat arvet kriminaalasjas esitatud ei ole ja vastav kulu ei olnud vahetult seotud prügi utiliseerimisega. Prügi utiliseerivate ettevõtjate vastustes sisalduvad andmed ei ole samuti seostatavad just Sorgu saarelt ära viidud prügi üleandmisega. Süüdistatava enda ütlustega on leidnud kinnitust, et talgulised saabusid Sorgu saarele päev hiljem, kui oli planeeritud, mistõttu igal juhul ei saanud tekkida saarel ööbimise kulu ühe öö eest. Tunnistajate, sh näiteks H, Ä, S, C, F, E ütlustest nähtub, et talgulised ööbisid saarel, kasutades enda või teatud juhul (Ä, F) N. Talsonilt saadud varustust (ripptelgid, telk) vabas looduses. Süüdistatava ütluste kohta osteti mingisugust magamisvarustust Sorgu Selts MTÜ-le ja seda renditi Seltsile, kuid dokumendid selle kohta puuduvad. Nagu varem märgitud, Seltsil varustusega seotud kulude kohta andmed puuduvad. Asjakohatu on seejuures maakohtu käsitlus sellest, et tunnistajate ja süüdistatava ütluste kohaselt olid saarele toodud 21

(24)küttepuud ja euroalused sauna kütmiseks, kuna ka nende esemete omandamiseks tehtud kulude kohta andmed puuduvad. Ringkonnakohus peab selles kontekstis vajalikuks rõhutada, et kuigi ei saa välistada, et tervikuna võisid ürituse korraldamisega seoses tekkida mingisugused kulud, pidanuks need kulud tekkima just Seltsil, kes esitas MTÜ-le Päästeliit vastava arve, mitte näiteks N. Talsonil kui füüsilisel isikul või ka Sorgu Selts MTÜ-l. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et N. Talson esitas MTÜ-le Päästeliit varalise kasu saamise eesmärgil valeandmed, mille tulemusena põhjustati MTÜ-le Päästeliit varalist kahju 1037 eurot.
  1. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Järelikult ei ole kannatanu esindaja võimalik arvamus MTÜ-le Päästeliit tekkinud kahju osas õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Materiaalõiguslikult ei sõltu hinnang sellele, kas mingi teoga põhjustati isikule varaline kahju, sellest, kas kahjustatud isiku enda arvates on talle kahju tekitatud või kas ta soovib nõuda kahju tekitajalt selle hüvitamist. Kahjustatud isiku subjektiivne arvamus ei saa muuta olematuks tema varalises sfääris objektiivselt toimunud muudatust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 16.2). Praeguses asjas väljendas kannatanu esindaja PK seisukoha, et kuna ta usaldas projektijuhti ehk C ja viimane kinnitas talle, et kõik oli korras, siis ta ei ole kindel, et MTÜ Päästeliit on üldse kannatanu. Kohtu hinnangul ei saa sellisest avaldusest kuidagi teha siduvaid järeldusi kannatanu nõusoleku kohta teo toimepanemiseks. Lõppkokkuvõttes kinnitas aga ka tunnistaja C, et ürituse kohta arvel esitatavad andmed peavad olema tõesed ja valeandmete puhul toetust ei maksta. Andmete tõelevastavus on praeguse kriminaalmenetluse esemeks. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust väita ka seda, et MTÜ Päästeliit jaoks ei olnud tähtsust sellel, kas vastavad kulud olid üldse tekkinud.
  2. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud otsese tahtlusega, sest N. Talson Seltsi juhatuse liikmena teadis, et Seltsil ei ole vastavaid kulusid tekkinud ja varalise kasu saamise osas oli N. Talsonil kavatsetus, sest muud põhjust valeandmete esitamiseks kui varalise kasu saamine Seltsile ringkonnakohus ei tuvasta.
  3. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse, millega tunnistab Norman Talsoni süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi, võttes arvesse, et eelnevalt tuvastas kolleegium, et ka isiku teine ehk

  1. a toimepandud tegu vastab kelmuse tunnustele. Karistus ja menetluskulud
  2. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et mõlema teo toimepanemisest on möödunud pikem aeg (teod on toime pandud 2017 ja 2020) ja tekkinud kahju summa ei ole suur. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Seega tuleb karistada N. Talson karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse seda, et menetlus ringkonnakohtus kestis üle aasta, vähendab kolleegium mõistetavat karistust sanktsioonis ettenähtud miinimumini ja karistab süüdistatavat 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta vangistus kohaldamata tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse 22

(24)katseajaga. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse teatavaks tegemisest. Võttes arvesse teo asjaolusid ei pea kolleegium vajalikuks kohaldada süüdistatavale ka ettevõtluskeeldu. 83. Seoses konfiskeerimisega nendib kolleegium, et süüdistusakti kohaselt sai tegude toimepanemise tulemusena varalist kasu MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts.

§ 831

lg 1 alusel saab süüdistatavalt konfiskeerida kuriteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seda ei väära

§ 84

regulatsioon, mille kohaselt kui süüteoga saadud vara

§ 831

tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega konfiskeerimise taotluse rahuldamiseks pidanuks prokuratuur näitama, et vastav vara kuulus varem süüdistatavale, kuid on praeguseks ära kulutatud. Vastavaid põhjendusi ei nähtu ei süüdistusaktist ega maakohtu otsusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ka osas, milles maakohus mõistis N. Talsonilt välja

§ 84ja § 831 lg 1 alusel 1243,60 eurot konfiskeerimise asendamise korras.

Samal põhjusel ei ole võimalik N. Talsonilt konfiskeerida ka 1307 eurot, mida Selts sai MTÜ-lt Päästeliit.

  1. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  2. Süüdistatava maakohtus kaitsjale makstud tasu tuleb jätta seoses süüditunnistamisega ehk KrMS § 180 lg 1 ja § 175 g 1 p 1 alusel tema kanda. KrMS § 180 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista tunnistajate X ja C kulud kokku summas 109,74 eurot, mis tuleb tasuda maakohtus menetluskulude tasumiseks määratud korra järgi.
  3. Kuna maakohtu otsust tühistatakse, tuleb hüvitada Norman Talsonile apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja on esitanud tasu tekkimise kohta kaks arvet. Esimene arve hõlmab kohtuotsusega tutvumist ja analüüsi, kliendisuhtlust ja apellatsiooni koostamist (20,5 tundi) summas 4182 eurot, sh käibemaks. Teine arve puudutab prokuratuuri seisukohtadega tutvumist, menetluskulude nimekirja ja kaitsja seisukohtade koostamist (3,5 tundi), s.o 714 eurot, sh käibemaks. Kokku on vastav summa 4896 eurot, sealhulgas käibemaks. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.03.2024 otsusega RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus osas, millega Norman Talson tunnistati süüdi

§ 209lg 2 p 1 järgi Politsei- ja 23

(24)Piirivalveameti suhtes toime pandud kelmuses, ning osas, millega jäeti maakohtu menetluse kulud täies ulatuses Norman Talsoni kanda. 2. Mõista Norman Talson õigeks süüdistuses

§ 201lg 1 järgi.

3. Tunnistada Norman Talson süüdi

§ 280lg 2 järgi ja karistada teda nelja kuu pikkuse vangistusega.

4. Mõista N. Talsonile

§ 64

lg 1 alusel

§ 209

lg 2 p 1 ja § 280 lg 2 järgi liitkaristuseks üks aasta vangistust, mis jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel ühe aasta kolme kuu pikkuse katseajaga täielikult täitmisele pööramata.

§ 78p 1 järgi lugeda katseaja alguseks 8.

september

  2. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja 2633 eurot 64 senti kohtueelses ja maakohtu menetluses tasutud menetluskulude katteks.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja 1699 eurot 93 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  4. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 24

(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.