KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming Viru Maakohus Ta

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-22-945 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1.I M (hageja) esitas

1. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A M (kostja) vastu elatise suuruse vähendamiseks. Hageja palub muuta Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrust 2-169272, mille alusel peab ta tasuma kostjale elatist 292 eurot iga kuu (määruse kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära), ning vähendada elatist alaealise lapse ülalpidamiseks alates
4. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud valemi alusel väljaarvutatud summani. Hagi alusena viitab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 ja PKS §-le 2172 (õigusliku olukorra muutmine). 2.Kirjalikus vastuses ei nõustunud kostja hagiga. Leiab, et puudub alus elatise vähendamiseks alla 292 euro. 3.Hageja esitas

1. novembril 2023 kohtule kompromissi. Hageja pakub kompromissiks, et alates hagi esitamisest kuni 01.11.2023 on elatise suuruseks 260 eurot ning alates novembrist 2023 kuni 16.02.
2. a 200 eurot. 4.Kostja nõustus hageja kompromissiga elatisraha väljamaksmise osas ajavahemikul 01.11.202316.02.2024 suuruses 200 eurot iga kuu (see on vähem kui vaja). Elatisraha vähendamisega tagasiulatuvalt kostja nõus ei ole, kuna maksed olid kehtiva kohtuotsuse alusel tehtud. 5.Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks
3. veebruar 2024 kl 15.
4. Kohtu hinnangul läheb seda vaja asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ja vaidluse kompromissiga lõpetamise osapooltega arutamiseks.
5. Kohus
6. veebruari
7. a kirjas selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tegi osapooltele ettepaneku vaagida vaidluse lahendust kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:
8. Muuta alates
9. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a määrus nr 2-16-
13. Vähendada alates
14. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega nr 2-169272 I M poolt A M tasumiseks määratud elatise summa 277,85 euroni kuus.
17. Osapooled kinnitavad, et I M poolt on elatis A M ülalpidamiseks kuni
18. veebruarini 2024 nõuetekohaselt tasutud ja osapooltel ei ole teineteise vastu pretensioone.
19. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.
20. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule kirjalikult, et on kompromissiga nõus. Hageja kinnitas ka telefoni teel
21. veebruaril 2024 kohtule, et on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiga, mille kohta on koostatud telefonogramm.
22. Osapooled kohtuistungile ei ilmunud. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule, et ei saa kohtuistungist osa võtta mentaalse terviseseisundi tõttu. Hageja teatas kohtule telefoni teel, et teda oli välja kutsutud tööle Tallinnasse, mistõttu ei saa kohtuistungile ilmuda.
23. Kuna osapooled nõustusid kohtu poolt pakutud kompromissiga, leidis kohus võimalikuks lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega. 2

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 3