2-23-14422/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14422 Tsiviilasi PROTHOR OÜ hagi CONTECHPRO OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Hagihind 53087,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PROTHOR OÜ (registrikood 11837250; registrijärgne aadress Marjamaa tee 10, Metsakasti küla, Viimsi vald, 74019, Harju maakond, Eesti);

Hageja lepinguline esindaja: Ero Liivik (e-post: info@erovik.ee);

Kostja: CONTECHPRO OÜ (registrikood 14822616; registrijärgne aadress: Suur-Sõjamäe tn 35a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11415, Harju maakond, Eesti);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristi Traagel (e-post: anton.sigal@ellex.legal, kristi.traagel@ellex.legal) Menetluse liik Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata CONTECHPRO OÜ 03.01.2024 taotlus tõendite kogumiseks.

3.1. Jätta menetluskulud hageja PROTHOR OÜ kanda.

3.2. Mõista hagejalt PROTHOR OÜ välja kostja CONTECHPRO OÜ kasuks menetluskulud summas 3800 eurot.

3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3800 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-23-14422 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. Hageja PROTHOR OÜ esitas 11.10.2023 Harju Maakohtule hagi CONTECHPRO OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 46 200 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt summas 1586,39 eurot (viivist on arvestatud kuni 05.10.2023). Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 10,5 % aastas (0,02 % päevas) põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt (jooksev viivis). Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelse õigusabi kandmisel tekkinud kahju summas 450 eurot (kõrvalnõue). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist üksnes põhivõlalt summas 46 200 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude summalt 450 eurot hageja viivist ei nõua.

Lepingu p II kohaselt volitas Kostja Hagejat müüma element- ja moodulmajade komplekte ja osasid Kostja nimel ning Hageja nõustus Kostja volitatud müügiesindajana sellist müüki tegema.

Lepingu p V kohaselt müüs Hageja Kostja tooteid Norras ja Rootsis ja Leping andis Hagejale õiguse esindada Kostjat nimetatud territooriumil. Lepingu tähtaeg oli p IV kohaselt 31.12.2025.

Lepingu p VI kohaselt pidi Kostja tasuma Hagejale Lepingu alusel osutatud teenuste eest tasu.

Tasu suuruseks oli poolte vahel kokku lepitud seitse tuhat (7000) eurot, millele lisandus käibemaks 20 %, kokku 8400 eurot; tasu tuli maksta igakuiselt Hageja arveldusarvele. Vastavalt Lepingule oli tegemist tasu ettemaksmisega antud kuu eest, tasumisega 10-ndal kuupäeval (Lepingu p VI).

Hageja esitab tabeli kujul, kuidas on tema põhivõlg Kostja vastu kujunenud (Tabel 1 – põhivõla kujunemine). Kokku on Hageja põhivõlg 46 200 eurot. Kostja ei ole Hagejale tasunud tähtajaks 3 2-23-14422 põhivõlga summas 46 200 eurot. Kuna pooled ei ole Lepingus viivise määras kokku leppinud, siis on Hagejal võimalik nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.01.2023 10,5 % aastas. Hageja arvutas viivise iga arve kohta ning esitas selle tekstisisese tabelina nr 2 (Viiviste arvestus). Hageja soovib nõuda ka jooksvat viivist. Hageja palub Kostjalt välja mõista jooksva viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seadusjärgses viivisemääras 10,5 % aastas (Lisa 18 – jooksva viivise raport).

10.

Hageja on kandnud seoses kohtueelse õigusabi kasutamisega kulusid, mida soovib samuti nõuda Kostjalt Hagejale tekkinud kahjuna (kõrvalnõue). Kuna Kostja ei tasunud Lepingust tulenevaid summasid vabatahtlikult, oli Hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole. Jurist aitas Hagejal saada olukorras õiguslikku selgust ning nõustas Hageja seadusliku esindaja Q e-kirjade koostamist Kostjale, samuti kuulas jurist ära Kostja eelmise juhatuse liikme Y, et olukorras rohkem selgust saada, kui on vaja koostada nõudekirju. Erovik Õigusbüroo OÜ on osutanud Hagejale kohtueelset õigusabi käesolevas vaidluses hinnaga 60 eurot tund, kokku 7,5 tundi, kogusummas 450 eurot (Lisa 19 - kohtueelse õigusabi arved) (Tabel 3 – kohtueelse õigusabi toimingud).

11.

20.12.2023 esitas hageja enda seisukoha kostja 05.12.2023 hagivastusele. Vastuse p 1 osas nõustub hageja, et tegemist on moodulmajade tootmisettevõttega. Füüsilised isikud Q ja Y olid nimetatud äriühinguga seotud, kuid äriühingu omanike ringi kuulusid ka erinevad muud isikud (Lisa 1 – Contechpro omanike muudatused). Vastuse p 2 osas märgib hageja, et Y osaluse suurus oli 1,88 % (Lisa 1). Q ja Y ei ole käesolevas tsiviilvaidluses menetlusosalised. Q on hageja juhatuse liige. Vastuse p 3 osas märgib hageja, et kostja väide p 3, et pärast osaluse müümist ja juhatuse positsioonilt lahkumist jätkas Q Contechpro faktilise juhina – ei vasta tegelikkusele. Y oligi äriühingu tegelik juht, mingit „faktilist juhti“ seal ei olnud ja need väited ei vasta tõele. Y on nimetatud asjaolu kostjale ka selgitanud oma 04.09.2023 e-kirjas (Lisa 2 – Y e-kiri 04.07.2023;

Lisa 3 - Y e-kiri 04.07.2023_tõlge). Kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse p 3 esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Vastuse p 4 osas kinnitab hageja pooltevahelist eraldiseisvat vaidlust veebilehe contech.ee üle. Nimetatud vaidlus ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Vastuse p 5 väidetega hageja nõustub ning nimetatud faktiväidete osas poolte vahel vaidlus puudub.

12.

Kostja vastuse p-des 6 – 12 esitatud väiteid hageja ei tunnista. Nimetatud asjaolude üle toimub eraldi kohtuvaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-15335), kus Contechpro OÜ (kostja käesolevas asjas) on hagenud füüsilisi isikuid Q ja Y ning Prothor OÜ-d (hageja käesolevas asjas). Hageja arvates tuleb ühinguõigusliku vastutuse vaidlus hoida lahus käesolevas asjas toimuvast vaidluses lepingu rikkumise üle kostja poolt. Hageja arvates ei ole kostja tegevus, kus tema on toonud käesolevas vaidluses sisse hoopis teises vaidluses toimuvad faktilised ning õiguslikud argumendid, heauskne ja raskendab käesoleva menetluse ökonoomset läbiviimist.

Kuigi kostja taotles tsiviilasjade nr 2-23-14422 ja nr 2-23-15335 liitmist, siis Harju Maakohus kostja taotlust ei rahuldanud ning hageja kohtumäärusega ka nõustub (Lisa 4 – Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus asjas nr 2-23-15335).

13.

Kostja vastuse p-des 13 – 16 esitatud väiteid hageja ei tunnista. Q ei ole kunagi keeldunud selgituste andmisest müügilepingu kohta kostjale. Näiteks edastas Q 14.05.2023 Xile (kostja juhatuse liige) e-kirja, milles kinnitas, et on andnud kõik vajalikud selgitused ettevõtte tegevuse kohta juhtkonnale, samuti ülevaate kriitilistest kohtadest seoses erinevate projektidega; e-kirjale on Q kirjutanud alla hageja juhatajana (Lisa 5 – Q e-kiri 14.05.2023; Lisa 6 - Q e-kiri 14.05.2023_tõlge). Olukord on tegelikkuses vastupidine – kuigi Q on pöördunud korduvalt kostja poole koostöö sooviga, ei ole kostja sellest huvitatud olnud. Hageja esitab selle tõendamiseks Q 18.06.2023 e-kirja kostjale, milles tema teatab soovist tulla inspekteerima Contechpro OÜ tootmist (SINTEF sertifikaadi omanikuna-esindajana), kuid sinna teda ei lubatud (Lisa 7 – Q e-kiri 4 2-23-14422 18.06.2023; Lisa 8 - Q e-kiri 18.06.2023_tõlge). Nimetatud juhtkonna tegevuse tagajärjel kustutati Contechpro OÜ Norra SINTEF sertifitseeritud tootjate nimekirjast, st kadusid võlgniku võimalused eksportida Norra turule. Kostja käitumine on pahauskne, kui tema ise on selliselt halvendanud enda müügipositsiooni Norra turul, kuid esitab hoopis etteheiteid hagejale, justkui oleks hageja rikkunud müügiesinduslepingut. Kostja vastuoluline käitumine on hea usu põhimõtte vastane.

14.

Kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse p 6 - 16 esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Vastuse p 17 osas märgib hageja, et on hagi p 4 selgitanud, et kostja väljendas juba enne 13.06.2023 tahet müügiesindaja leping lõpetada ega hakka seda siin üle kordama. Hageja oli nõus lepingu lõpetamisega lepingus ette nähtud alustel, kuid kostja ise ei soovinud sellest kinni pidada. Vastuse p 18 osas märgib hageja, et kostja väited ei vasta tõele ning on esitanud selle kohta ka tõendid käesolevas seisukohas eespool. Vastuse p 19 - 23 osas märgib hageja, et kostja ei ole põhjendanud, miks tema poolt vastuse esitatud väited omavad käesolevas vaidluses tähtsust. Hageja nendega ei nõustu. Vastuse p 25 osas märgib kostja, et vaidlus nimetatud asjaolude üle toimub teises tsiviilasjas ning Q ja Y ei ole käesolevas vaidluses menetlusosalised.

Lisaks juhib hageja tähelepanu, et hinna alandamist ja kahju hüvitamist ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda.

15.

Hageja vaidleb vastu kostja vastuse p 27 väidetele ega võta neid omaks. Hageja arvates ei ole kostjal õigust tasandada tasu nullini (punkt A). Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 2-1712712 osundanud, et „VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt peab hinna alandamisele tuginev pool hinna alandamise eeldusena kohase ja mittekohase täitmise väärtusi üldjuhul tõendama (vt ka Riigikohtu 19. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 23). See tähendab, et hinna alandamisest tuleneva raha saamise nõude esitanud hageja peab üldjuhul esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks.“ (p 13). Hageja juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid müügiesinduslepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kindlakstegemiseks. Kostja pole põhjendanud, miks on väärtuseks null.

16.

Kostja vastuse p-de 28 – 29 ja p 32 osas märgib hageja aga järgmist. 13.06.2023 avalduses teatas kostja hagejale, et käesolevaga lõpetab Contech lepingu teie olulise rikkumise tõttu (hagi lisa 9). Samuti seisis nimetatud avalduses järgmine tekst: „Nimetatud avalduses 26.05.2023 kordas härra X Contechi nõuet saada 17.05.2023 küsitud informatsiooni ning teavitas teid, et Contech loeb, et olete lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning hoiatab teid, et Contech lõpetab lepingu olulise ja tahtliku rikkumise alusel, kui te keeldute täitmast Contechi teabenõuet reedeks, 2. juuniks. Lisaks märkis härra X, et nagu varem märgitud, on Contechil õigus pidada kinni lepingust tulenevad maksed, kuni olete oma kohustused täitnud.“ Hageja ei ole kunagi keeldunud kostjale mistahes informatsiooni andmisest lepingu kohta. Kui võrrelda 13.06.2023 avalduses esitatud kostja põhjendusi lepingu rikkumise ja lõpetamise kohta nendega, mida kostja on esitanud vastuse p 30, siis tegemist ei ole kattuvate põhjendustega. Hageja polnud enne kostja käesoleva vastusega tutvumist nimetatud seisukohtadest teadlik, kuna 13.06.2023 kirjas neid ei sisaldunud. Samuti on kostja teinud hinna alandamise avalduse hoopis hiljem (p 32). VÕS § 112 lg 2 järgi ei ole hind alandatud enne, kui vastaspool saab teada hinna alandamisest. Kostja sellist käitumist ei saa lugeda heauskseks, kostja vaid otsis võimalusi, kuidas vabaneda lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning „leiutas“ pidevalt üha uusi põhjendusi. Kostjal ei olnud mingit õigust alandada tasumisele kuuluvat hinda nullini.

17.

Kostja vastuse p 30 osas märgib hageja, et tema on müügiesinduslepingut kohaselt täitnud, ei ole seda rikkunud. Samuti kordab hageja, et Q ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline.

Vastuse p 31 osas vaidleb hageja kostjale vastu, jääb hagis väljendatu juurde ega nõustu kostja väidetega. Hageja ei nõustu vastuse p 33 väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09 p 15 osundanud: Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral 5 2-23-14422 vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (vastavalt VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2).

18.

Kostja vastuse p 35 – 36 osas vaidleb hageja vastu, et tegemist oli erakorralise ülesütlemisega. Hageja vaidles ülesütlemisele vastu enda 17.06.2023 dokumendis (hagi lisa 10, eesti keelde tõlgitud tekst lk 3 – 4). 15.05.2023 põhjendas T. X hageja juhatuse liikmele saadetud kirjas, et äriühing on keerulises finantsolukorras, teeb ettepaneku koostööd jätkata komisjonipõhiselt: „Selles väga keerulises finantsolukorras ei saa ettevõte endale lubada maksta teie kallite teenuste eest ja pakkuda teile kontoriruumi. Teen ettepaneku jätkata koostööd komisjonipõhiselt.“ (hagi lisa 5). Nimetatud e-kirjas kostja mingeid etteheiteid hagejale ei teinud.

16.05.2023 teatas hageja juhatuse liige, et on nõus sellisel juhul lepingu lõpetamisega, kuid see tuleb vormistada vastavuses müügilepinguga.

19.

Kostja vastuse p 37 osas kinnitab hageja, et ei ole kunagi keeldunud kostjale mistahes info edastamisest müügilepingu kohta. Hageja pakkus kostjale nt 31.07.2023 kompromissi ja asjade selgeks rääkimist (hagi lisad 15 ja 16), kuid kostja mingitest läbirääkimistest huvitatud ei olnud.

Vastuse p 38 – 40 osas märgib hageja, et kostja on ajas oma versioone olukorrast pidevalt muutnud, kõik eesmärgiga vabaneda hagejale lepingujärgsete summade tasumisest. Milles seisneb müügilepingu rikkumine hageja poolt täpsemalt, ei ole kostja selgitanud. Vastuse p C ja 41 osas vaidleb hageja vastu ja jääb haginõude juurde. Vastuse p 42 osas märgib hageja, et on andnud kostjale lepingu kohta selgitusi ning on valmis seda veelgi tegema, kuidas kostja mingit huvi selle vastu ei ilmuta. Vastuse p 43 osas märgib hageja, et väidetav kahjunõue hageja vastu on esitatud teises tsiviilasjas ning 1,4 miljonine nõue on esitatud Q, Y ja hageja vastu solidaarselt, menetlus on alles algusjärgus; kostjad pole veel isegi vastanud hagile. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Hageja vaidleb tasaarvestuse avaldusele vastu.

20.

11.01.2024 menetlusdokumendis ei nõustu hageja kostja 03.01.2024 taotlusega tõendite kogumiseks. Hageja arvates ei puutu taotluses nimetatud dokumendid käesolevasse vaidlusesse, kuna pole arusaadav, kuidas need aitaksid kostjal tõendada lepingu mittekohase täitmise väärtust.

Kostja ka ise ütleb, et mittekohase täitmise väärtust ei saa antud juhul täpselt kindlaks määrata (03.01.2024 dokumendi p 3). Lisaks väidab kostja, et „hetkesisuga ei ole alust arvata, et see üldse on positiivne.“ Seega on kostja juba oma seisukoha kujundanud ning kohtule esitanud ning mingeid täiendavaid tõendeid pole sellele vaja lisada. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi saab panna hagejale tõendamiskoormise üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud. Kostja on oma hagi vastuses 05.12.2023 esitanud juba küllaldaselt tõendeid - kokku 23 tõendit, mingite täiendavate tõendite kogumine koormaks vaid asja kohtutoimikut. Piisavalt tõendeid on esitanud ka hageja. 21.12.2023 kirjas teatas kohus, et eeldab, et pooled on käesolevaks hetkeks juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid – hageja sellega ka nõustub. Kostja taotluse rahuldamine toob kaasa menetluse venimise, kuna tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu.

21.

Kostja taotlus ei ole piisavalt selge ega ole seetõttu ka täidetav, kuna hageja ei saa aru, mis dokumente temalt täpsemalt soovitakse. Taotluses ei sisaldu mitte ühtegi dokumendi rekvisiiti ja numbrit, lepingu kuupäeva, lepingu või kirjavahetuse poolte andmeid, kirjavahetuse rekvisiiti jne.

Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas iga konkreetne tõend puutub vaidlusesse, milliseid asjaolusid ühe või teise tõendiga tõendatakse. Üldreegli kohaselt, kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, millise tõendiga millist enda väidet tõendab. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud, et hageja on rikkunud müügilepingut, samuti on hageja andnud kostjale lepingu kohta piisavalt infot.

22.

15.01.2024 menetlusdokumendis esitas hageja enda seisukoha kostja 11.01.2024 esitatud tõenditele vastavalt kohtu 12.01.2024 e-kirjale. Lisa 1 – leping koos tõlkega - kostja on kasutanud 6 2-23-14422 tsiviilasjas nr 2-23-15335 (CONTECHPRO OÜ hagi PROTHOR OÜ, Y ja Q vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes) tema poolt hagis esitatud tõendeid. Käesolevas asjas hageja, kuid tsiviilasjas nr 2-23-15335 kostjaks olev PROTHOR OÜ esitab hagile vastuse tähtajaks 09.02.2024, vastavalt kohtu määratud tähtajale tsiviilasjas nr 2-23-15335. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu, et Harju Maakohus ei liitnud tsiviilasju nr 2-23-15335 ja 2-23-14422. Kuna tsiviilasjas nr 2-23-15335 on menetlus alles alguses ning kostja etteheited PROTHOR OÜ vastu nimetatud menetluses ei ole leidnud kinnitust, siis hageja ei nõustu, et tema on kostjale müügiesinduslepingu alusel kahju tekitanud ning mingiks tasaarvelduseks oleks seetõttu alust.

Kostja väited on paljasõnalised. Lisa 2 – arve nr 20220017, tõend on tõlkimata eesti keelde. Samuti ei ole kostja selgitanud, mida tema on teinud, et Norra äriühing Byggnor Solås AS nimetatud arve tasuks. Hageja seda ei tea, miks see on tasumata. Ainuüksi nimetatud asjaolust ei saa järeldada aga hageja lepingulist vastutust. Hageja tegutses müügiesindajana ega saa vastutada Byggnor Solås AS ja kostja vaheliste äriliste suhete eest või mõne kolmanda isiku ning kostja vahelise lepingu täitmise eest. Kuid nagu eespool juba öeldud, siis toimub vaidlus väidetava kahju tekitamise, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmise üle tsiviilasjas nr 2-23-15335. Samade tõendite uurimine kahes paralleelses menetluses võib kaasa tuua vastuolulised õiguslikud järelmid. Lisad 3 a – d – Lisa 1 lepingust nähtub, et Byggnor Solås AS vastutab elementide disaini eest (17.1.1.), samuti hoone projekteerimise eest (18.1.2.). Ei saa välistada, et Byggnor Solås AS kasutas alltöövõtjana Eesti joonestajat või muud teenusepakkujat.

23.

Lisad 4a, 4b ja 4c – on võõrkeelsed ja eesti keelde tõlkimata tõendid. Ilmselt on tegemist Byggnor Solås AS ja Byggnor OÜ vaheliste ärisuhetega, millest saab järeldada, et kostja on oma lepingulised kohustused Norra tellija Wi ees on täitnud. Lisa 5 – siin jätab kostja märkimata, et äriühingu Byggnor OÜ teine osanik (50 %) on kostja tegelik kasusaaja X; seega ka kostjaga seotud isik. Ilmselt oleks kostja saanud Byggnor OÜ ja kostja vahelisi ärisuhteid puudutava info saamiseks ka ise pöörduda otse Xi poole. Lisad 6 ja 7 – fotodest saab järeldada, et kostja kui käsundiandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud, st Wi tellitud puhkemaja on Norras paigaldatud. Hageja muidugi märgib, et asjaolu, kas puhkemaja on Norras monteeritud ja paigaldatud, saaks tõendada paremini näiteks objekti vastuvõtmise-üleandmise aktiga jm dokumentidega. Samas, saab fotodest siiski järeldada, et kui hageja on kostja kui käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega, käsundiandja on ka täitnud oma kohustused, siis on hageja müügiesinduslepingut täitnud. Lisa 8 – väidetava kahju tekitamine PROTHOR OÜ poolt müügiesinduslepingu alusel osas toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-23-15335 ning hageja oma vastuväited kindlasti ka esitab. Hageja ei võta omaks, et tema on kostjale mingit kahju müügiesinduslepingu alusel tekitanud. Vastupidi, hageja on lepingujärgsed kohustused kostja ees täitnud, vastavalt VÕS § 679 lg 1 agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. VÕS § 679 lg 5 kohaselt agendil on õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja kui agent teise lepingupoole või kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ei vastuta.

KOSTJA VASTUVÄITED 24. Kostja esitas 05.12.2023 vastuse, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et kostja on 09.10.2019 asutatud moodulmajade tootmisettevõte (lisa 1). Algselt olid kostja omanikeks ja juhtideks Q ning tema abikaasa Y. Osa algkapitalist (summas 200 000 eurot) andis ühingule Y vend X. Y oli kostja osanik 04.08.2020 – 02.05.2023. Perioodil 07.09.2020 – 24.04.2023 oli ta kostja juhatuse liige (lisa 1). Q oli kostja osanik perioodil 09.10.2019 – 18.09.2019; perioodil 09.10.2019 – 21.10.2019 oli ta kostja juhatuse liige (lisa 1). Pärast osaluse müümist ja juhatuse positsioonilt lahkumist jätkas ta kostja faktilise juhina. 2020. a oktoobrist 2023. a märtsini oli Ql ligipääs ühingu ainsale pangakontole (XXXXXXXXXXXXX) (lisa 2) ning ta teostas sellelt ise 7 2-23-14422 enamuse maksetest ehkki ta ei olnud sel ajal kostja juhatuse liige ega isegi töötaja. Q korraldas ühingu toodangu müüki, sõlmis ühingu nimel lepinguid ostjatega, tegi personaliotsuseid (võttis tööle ja lasi lahti töötajaid), andis korraldusi töötajatele (sh raamatupidajatele) ning täitis sisuliselt kõiki juhataja funktsioone. Q’l oli kostja kontoris ka oma kabinet.

2023. aasta aprilli keskpaigas ei olnud kostja enam võimeline tasuma töötajate palkasid ja riiklikke makse, mistõttu palus eelmine juhatus T. Xilt täiendavat laenu, sest vastasel juhul oleks äriühingu tegevus peatunud ning ühing oleks läinud pankrotti. 17.04.2023 peatati moodulmajade tootmine.

Ühingu päästmiseks otsustas T. X ühingu enda kontrolli alla võtta.

15.05.2023 teavitas T. X Q’t, et audiitorid ja juristid kontrollivad kostja tegevust ja palus tal kontorist lahkuda (lisa 9). 17.05.2023 palus kostja hagejal esitada (i) hagejaga sõlmitud müügiesinduslepingu tulemusena kostja poolt sõlmitud lepingute loetelu ja nende koopiad ning kõik lepingud kostja ja (ii) koopiad kõigist lepingutest kostja ja kõigi selliste ühingute vahel, mis on Qga mis tahes viisil seotud, sealhulgas, kuid mitte ainult, Byggnor Solås AS, ja kõik selliste lepingute alusel väljastatud arved (lisa 10). 26.05.2023 kordas kostja oma nõuet hageja vastu teabe 8 2-23-14422 andmiseks (lisa 11). Kostja selgitas, et ei ole suutnud leida lepinguid vähemalt järgmiste projektide osas, mida on raamatupidamises kajastatud: Bakkalykkja, GYA, HAM, HAM7, HIS, Karasjok, Kari, KLO, KROK PR-2002, K.VAS, LAP, Rabakivi, Skolbakken. Mõne teise projekti puhul leiti lepingud, mis polnud aga allkirjastatud.

Bentzen’i puhul ei nähtu hind lepingust, vaid on tuletatud Byggnor OÜ kontoväljavõttelt.

Lõppklient maksis Byggnor OÜ’le 158 175 eurot, mis oli eelduslikult selle lepingu hind, kuid kostja sai Byggnor OÜ’lt projekti eest vaid 65 167 eurot (lisa 14). b) Projekt CHARLES. Projekt koosnes kolmest lepingust (lisa 15, 16, 17), mis sõlmiti 2020. aasta detsembris. Kliendiks oli Familiebygg AS (Skogmokanten 1, 203 Jessheim). Projekti raames tootis ja komplekteeris kostja aadressil Charles Kings veg, Jessheim, Norra kolm moodulmaja. Projektiga seotud lepingud on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Lepingu hinnaks oli 822 900 eurot, millest kostja sai vaid 741 833 eurot (lisa 18, 19). c) Projekt MYRSE. Leping sõlmiti 06.12.2021 Byggnor Solas AS nimel (lisa

Hageja nõuab kostjalt põhivõla, viivise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja selgitab järgnevalt, et: a) hagejal ei ole kostja vastu müügiesinduslepingu alusel tasunõuet, sest kostja alandas tasu nullini (vt punkt A); b) hagejal ei ole õigust nõuda lepingu lõpetamise tasu, sest leping ei näe erakorralise ülesütlemise puhul tasu maksmist ette (vt punkt B); c) hagejal ei ole õigust nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist (vt punkt C); d) isegi, kui hagejal oleks 9 2-23-14422 müügiesinduslepingust tulenev nõue, siis on kostjal õigus keelduda selle täitmisest või see tasaarvestada (vt punkt D).

Seega ei olnud müügilepingu alusel osutatud teenus nõuetekohane.

Hinna alandamise avalduse võib teha kohtumenetluses (3-2-1-17-12, p 12). Tsiviilasjas nr 2-239809 tegi kostja hinna alandamise avalduse ja alandas hageja tasunõude nullini (lisa 23). Hagejal ei ole nõuet kostja vastu; seevastu kostjal on õigus nõuda hagejalt kõigi müügiesindaja lepingu alusel tasutud summade tagastamist, mille osas kostja kaalub hageja vastu hagi esitamist. Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu müügiesinduslepingust tulenevat tasunõuet, siis ei saa hageja nõuda antud tasult ka viivist.

Lepingu lõpetamise säte ei võimalda nõuda hüvitist erakorralise ülesütlemise puhul. Säte, millele hageja tugineb, kõlab nii: „Lepingu võib lõpetada mis tahes alltoodu esinemisel: CONTECH OÜ võib lepingu lõpetada 30-päevase etteteatamisega, kuid peab tasuma täiendava 3 kuu eest kokku 28 000 eurot + km. /../“ (hagi lisa 1, p IX). Tegu on lepingu korralist ülesütlemist reguleeriva sättega. Erakorralist ülesütlemist leping ei reguleeri ning selles osas kohaldub seaduses sätestatu.

Erakorralise ülesütlemise puhul ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist. See oleks ka ebaloogiline, sest kui lepingupoolt lepingut rikub ja lepingu jätkamine ei ole enam mõistlikult eeldatav, siis ei peaks lepingu rikkuja saama rikkumise eest „boonust“.

10 2-23-14422 36. Hagejal oli kohustus anda lepingu kohta infot. Hageja ja kostja vahel oli müügiesindusleping, mis on käsundusleping VÕS § 619 järgi. VÕS § 624 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 624 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Järelikult on hagejal kohustus anda kostjale infot müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kohta ning välja anda käsundi täitmisel sõlmitud lepingud ja loodud dokumendid.

26.05.2023 kordas kostja nõuet 17.05.2023 küsitud informatsiooni saamiseks ning hoiatas, kui 02.06.2023 teabenõuet ei täideta, siis loeb kostja, et hageja on lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning ütleb lepingu olulise ja tahtliku rikkumise tõttu üles (lisa 11). 13.06.2023 seisuga ei olnud hageja nõutud teavet ja informatsiooni andnud, mistõttu ütles kostja lepingu üles, sest hageja oli oma kohustusi teadlikult ja oluliselt rikkunud (lisa 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda lepingu lõpetamise eest hüvitist. Kostja ütles lepingu üles erakorraliselt, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamise eest hüvitist. Kuivõrd hüvitise nõue ei ole põhjendatud, siis ei saa hageja nõuda hüvitiselt ka viivist. Nagu eelnevalt selgitatud, on hageja nõuded alusetud.

Järelikult ei saa hageja nõuda ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

Kohane täitmine eeldas hagejalt tegutsemist käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1), käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoides ära kahju tekkimise (VÕS § 620 lg 2). Käsundi sisu tuleneb lepingu p-st II, mille kohaselt oli hagejal volitus „müüa elemendi- ja moodulmaja komplekte [kostja] nimel“. Lepingu p V järgi oli hageja kostja esindajaks Rootsis ja Norras. Lepingu p VII järgi vastutas hageja „müügi ja lepingute tegemise eest“. Kuna hagejal oli lepingu alusel piiramatu volitus müüa kostja toodangut, koostada ja allkirjastada vastavaid lepinguid ning määrata lepingute tingimused, siis hõlmasid tema kohustused enesestmõistetavalt kohustust kontrollida, et lepingud on kostjale kasumlikud, 11 2-23-14422 kohustust vältida huvide konflikti ning kohustust säilitada ja kostjale edastada lepingu täitmise käigus loodud kirjavahetust, lepinguid ja muid dokumente.

Vaatamata kostja korduvatele nõuetele ei ole hageja andnud üle dokumente ja teavet müügiesinduslepingu täitmise kohta (kostja vastuse p 13, 15, 16), ilma milleta ei ole kostjal võimalik oma väiteid tõendada. Kostja esitas seetõttu taotluse kohustada hagejat esitama järgmised dokumendid, mis seonduvad 28.09.2020 hageja ja kostja vahel sõlmitud müügiesinduslepinguga: a) kõik müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingud; b) müügilepingute sõlmimisele eelnenud kirjavahetus vastavate ostjatega, millega lepiti kokku lepingu hind ja muud olulised tingimused; c) kõik dokumendid, millest nähtub müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute hinna kujunemine (nt tasuvusanalüüsid, eelarved, hinnakirjad).

Tasaarvestuse tulemusena on nõue lõppenud. d) Kui kohus ei nõustu ühegi ülaltoodud vastuväitega, tugineb kostja õigusele keelduda täitmisest (VÕS § 101 lg 1 p 2). Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu täitmisega seotud dokumente, mis on koostatud kostja huvides ning millega kostjal on õigus tutvuda (kõik müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingud; müügilepingute sõlmimisele eelnenud kirjavahetus vastavate ostjatega, millega lepiti kokku lepingu hind ja muud olulised tingimused; kõik dokumendid, millest nähtub müügiesinduslepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute hinna kujunemine (nt tasuvusanalüüsid, eelarved, hinnakirjad)). Kostjal on õigus nõuda nimetatud dokumentide esitamist mh VÕS § 1015 alusel ning VÕS § 673 alusel.

Hinna alandamise tõttu on lepinguline tasu nõue lõppenud. b) Kui kohus sellega ei nõustu, siis tugineb kostja tasaarvestusele (vt all). Tasaarvestuse tulemusena on nõue lõppenud. c) Kui kohus ei nõustu kummagi ülaltoodud vastuväitega, tugineb kostja õigusele keelduda täitmisest (vt ülal).

Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal ei ole tasaarvestamise õigust. Riigikohus on selgitanud, et nõude vaieldavus ei ole tasaarvestust materiaalõiguslikult takistavaks asjaoluks. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (2-19-15657/29, p 12).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 47. Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1.

13 2-23-14422 Lepingu p II kohaselt volitas kostja hagejat müüma element- ja moodulmajade komplekte ja osasid kostja nimel ning hageja nõustus kostja volitatud müügiesindajana sellist müüki tegema. Lepingu p V kohaselt müüs hageja kostja tooteid Norras ja Rootsis ja leping andis hagejale õiguse esindada kostjat nimetatud territooriumil. Lepingu tähtaeg oli p IV kohaselt 31.12.2025. Lepingu p VI kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingu alusel osutatud teenuste eest lepingulist vahendustasu.

Tasu suuruseks oli poolte vahel kokku lepitud 7000 eurot, millele lisandus käibemaks 20 %, kokku 8400 eurot; tasu tuli maksta igakuiselt ettemaksuna vastava kuu 10-ndal kuupäeval.

Hageja on seisukohal, et ta ei ole lepingut aga rikkunud ja 17.06.2023 saatis hageja kostjale vastuväited 13.06.2023 lepingu lõpetamise teate kohta (dtl 30-34). Hageja arvates ei saa kostja temaga sõlmitud lepingut üles öelda ilma ülesütlemise tasu maksmata.

Kohus loeb käesolevas menetluses esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostjal oli õigus pooltevaheline käsundusleping hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda.

Seoses hageja poolt viidatud täiendava tähtaja andmisega märgib kohus, et 17.05.2023 palus kostja hagejalt müügiesinduslepingu alusel tehtud tehingute kontrollimiseks informatsiooni (dtl 186187). 26.05.2023 kordas kostja nõuet lepingu täitmist puudutava informatsiooni saamiseks ning hoiatas, et kui 02.06.2023 teabenõuet ei täideta, siis loeb kostja, et hageja on lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud ning ütleb lepingu olulise ja tahtliku rikkumise tõttu üles (dtl 190-192). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks 13.06.2023 seisuga nõutud teavet ja informatsiooni kostjale andnud.

Kostja on viidanud, et Q kasutas oma positsiooni müügiesindajana selleks, et suunata klientide tellimused mitte otse ühingule, vaid Qga seotud teistele ettevõtetele: Byggnor OÜ’le ning Byggnor Solas AS’le (Norra ettevõte). Q on Byggnor OÜ 50% osanik ja juhatuse liige. Hageja oli Byggnor OÜ ainuosanik kuni 15.03.2021. Byggnor Solas AS omanik ja juhatuse liige on Q poeg G (vt dtl 119-128). Nende lepingute puhul, mis sõlmiti Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS’iga, täitis kostja vaid allhankija rolli ning sai väikse osa lõppkliendi poolt makstavast lepinguhinnast. Kostja on viidanud, et ka nende lepingute puhul, kus Q „vahelülisid“ ei kasutanud, andis Q ühingu klientidele korraldusi, et viimased tasuks osa lepingu hinnast mitte ühingule, vaid Q’ga seotud ettevõtetele (eelkõige Byggnor OÜ ning Byggnor Solas AS). Kostja selgitas, et Q tegevuse tulemusena oli kostja majandustegevus pidevalt 15 2-23-14422 kahjumlik ja projektide läbiviimiseks oli vaja täiendavat kapitali (2020. a kahjum 267 910 eurot;

2021. a kahjum 471 221 eurot; 2022. a kahjum 614 988 eurot (dtl 129-181). Kostja märkis, et 2023. aasta aprilli keskpaigas ei olnud kostja enam võimeline tasuma töötajate palkasid ja riiklikke makse, mistõttu palus eelmine juhatus T. Xilt täiendavat laenu, sest vastasel juhul oleks äriühingu tegevus peatunud ning ühing oleks läinud pankrotti. Kostja viitab, et 17.04.2023 peatati moodulmajade tootmine ning ühingu päästmiseks otsustas T. X ühingu enda kontrolli alla võtta.

Samuti tugineb hageja sellele, et Q saatis 14.05.2023 kostja juhatuse liikmele e-kirja, milles olevat kinnitanud, et on andnud kõik vajalikud selgitused ettevõtte tegevuse kohta juhtkonnale (dtl 284285). Kohus märgib, et nimetatud Q kiri on ebamäärane ega täpsusta, kellele, millal ja milliseid dokumente hageja väidetavalt andis (antud kirjas viidatakse üksnes „sissetulekuandmetele“).

Teisalt nõustub kohus kostjaga, et antud e-kirja puhul on tegemist vaid hageja esindaja paljasõnalise väitega, mis ei tõenda hageja poolt kostjale müügiesinduslepinguga seotud dokumentide üleandmist. Asjassepuutumatu on hageja väide, et kostja ei olevat lubanud Qt inspekteerima Contechpro OÜ tootmist (dtl 287-290). Q 18.06.2023 e-kiri ei ole asjakohane tõend pooltevahelise käsunduslepingu täitmise osas ning asjaolu, et kostja pärast hagejaga käsunduslepingu ülesütlemist Qt oma tehast inspekteerima ei lubanud, ei tõenda kuidagi kostja pahausksust.

16 2-23-14422 60. Kostja on põhistanud (ehkki kostjal ei ole ülevaadet kõikidest projektidest ja lepingutest), et perioodil 2020 mai – 2022 august on kostja teinud Y ja Q juhtimisel vähemalt 15 projekti, milles kostja tarnis oma toodangut, kuid ei saanud selle eest turutingimustele vastavat tasu. Kostja märgib, et kuigi kostja uuel juhatusel ei ole enamuse projektide kohta allkirjastatud lepinguid, siis kostja toodang on peamiselt standardne (majamoodulid ja -elemendid) ning võrreldav teiste tootjatega samasuguse toodanguga. Seetõttu oli uuel juhatusel võimalik arvutada välja kostja toodetud ja tarnitud toodangu eeldatav turuhind, võttes aluseks toodetud ruutmeetrite arvu ning sarnase toodangu ruutmeetri hinnad (ehk siis lähtudes sarnaste tootjate hindadest). Uue juhatuse arvutustel on ülalviidatud projektides toodetud toodangut vähemalt 4,64 mln euro eest, kostjale on aga laekunud vaid 3,17 mln, seega vähemalt 1,48 mln on puudu (dtl 87-88). Eraldi on kostja välja toonud, et projektides, kus lõppkliendiga on lepingu sõlminud hoopis Byggnor OÜ või Byggnor Solas AS, on alust arvata, et lõppkliendi hind on suurem, kui Byggnor OÜ / Byggnor Solas AS poolt kostjale tasutud summa, kuigi kostjal ei ole vastavaid lepinguid. Mõnevõrra täpsemad andmed (sh mõned lepingud) on kostjal projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ kohta: a) Projekt BENTZEN. Bentzeni projekti leping on sõlmitud Byggnor OÜ nimel. Bentzen’i puhul ei nähtu hind lepingust, vaid on tuletatud Byggnor OÜ kontoväljavõttelt. Lõppklient maksis Byggnor OÜ’le 158 175 eurot, mis oli eelduslikult selle lepingu hind, kuid kostja sai Byggnor OÜ’lt projekti eest vaid 65 167 eurot (dtl 202). b) Projekt CHARLES. Projekt koosnes kolmest lepingust (dtl 203-232), mis sõlmiti 2020. aasta detsembris. Kliendiks oli Familiebygg AS (Skogmokanten 1, 203 Jessheim). Projekti raames tootis ja komplekteeris kostja aadressil Charles Kings veg, Jessheim, Norra kolm moodulmaja. Projektiga seotud lepingud on sõlmitud Byggnor OÜ nimel.

Lepingu hinnaks oli 822 900 eurot, millest kostja sai vaid 741 833 eurot (dtl 233-252). c) Projekt MYRSE. Leping sõlmiti 06.12.2021 Byggnor Solas AS nimel. Kliendiks oli W. Lepingu alusel tootis ja komplekteeris kostja aadressil Myrseterveien 10 Kvitfjell i Ringebu, Norra moodulmaja suurusega 170 m2. Lepingu hind oli 123 000 eurot. Kostja sai lepingust 15 902 eurot (dtl 253260). Projektide „Bentzen“, „Charles“ ja „Myrse“ osas on kostja esitanud hagejale ka nõudekirja 281 174 euro tasumiseks (dtl 196-201). Kostja nõuet ei ole tasutud.

Kohus ei saa otsuse aluseks võtta hageja oletusi ega spekulatsioone. Käsunduslepingu nõuetekohast täitmist ei saa järeldada kostja 11.01.2024 menetlusdokumendile lisatud fotodest (dtl 344-345), nagu hageja ekslikult leiab. TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks hageja lepingulise esindaja arvamus. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). …. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).

Seejuures on mittekohase täitmisena vaadeldav ka lepingu täitmata jätmine. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole müügiesinduslepingut kohaselt täitnud, siis oli kostjal antud juhul õigus alandada tasumisele kuuluv hind nullini. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludel rikkus hageja müügiesinduslepingut, hageja ei täitnud lepingut lojaalselt, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides. Ehkki hageja formaalselt tegutses kostja müügiesindajana, siis tegelikkuses suunas hageja äriprojekte Q’ga seotud ettevõtetesse, jättes kostjale vaid osa teenitud rahast. Hageja kaudu sõlmitud müügilepingud (milleks olid kostja kinnitusel eranditult kõik kostja müügilepingud) olid kahjumlikud, kuna kostja oli müügilepingu kehtivuse perioodil pidevas kahjumis (dtl 129-181). Lisaks eeltoodule on hageja kohtu tuvastatud asjaoludel rikkunud oma käsunduslepingust tulenevat info andmise- ja teavitamiskohustust. Hageja kohustus lepingu täitmiseks lojaalselt, hoolsuskohustust täites, kostja jaoks parima kasuga ning kostjale kahju ära hoides (VÕS § 619, § 620) on lahutamatult seotud hageja kohustusega kostjat enda tegevusest teavitada ja anda vajalikku informatsiooni lepingu täitmise kohta (VÕS § 624, VÕS § 626).

Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne III, lk 777, lk 795). Kohus nõustub hageja 2023. a mai ja juunikuu tasunõude osas kostja esimese alternatiivse vastuväitega, et hinna alandamise tõttu on 19 2-23-14422 lepinguline tasunõue lõppenud. Seetõttu puudub kohtul alus täiendavalt käsitleda kostja täiendavaid alternatiivseid vastuväiteid lepingu lõpetamise hüvitise osas.

Muuhulgas puudub kohtul alus käsitleda kostja poolt esitatud alternatiivseid vastuväiteid ja nendega seotud tõendeid (sh kostja väidetud tasaarvestus ja väidetav õigus keelduda täitmisest).

Käesolevas vaidluses lahendas kohus üksnes hageja poolt käsunduslepingu alusel esitatud ja sellega seonduvaid nõudeid. Muus osas käesolevas asjas hagi pole esitatud. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei võta kohus käesolevas tsiviilasjas seisukohta ega lahenda vaidlust nendes küsimustes, mille üle pooled vaidlevad Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-15335.

Kumbki pool, eriti võistlevas hagimenetluses ja kvalifitseeritud juristide poolt esindatuna, peab ise teadma ja välja tooma need asjaolud millele ta tugineb ning esitama enda poolt väljatoodud asjaolude kinnitamiseks asjakohased tõendid. Võistleva tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ei ole analoogselt nt kriminaalmenetlusega kõigi võimalike hüpoteeside kontrollimiseks ja kahtluste kõrvaldamiseks koguda n-ö igaks juhuks kokku tohutut tõendite massi ja asuda sealt pooltele kasulikke/kahjulikke asjaolusid otsima. Seetõttu ei kogu tsiviilkohus tõendeid ka ainuüksi mingite asjaolude kontrolli eesmärgil, vaid üksnes selleks, et tõendada konkreetseid väiteid. Kohus leiab, et praeguses menetlusfaasis kostja poolt taotletud dokumentide kogumise taotluse rahuldamine oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus ning võiks kaasa tuua selge eesmärgita ja tõendamisväärtuseta dokumentide massi lisandumise. Sellega kaasneks ka menetluse ebamõistlik viibimine ja pooltele suures ulatuses täiendavate lepingulise esindaja kulude tekkimine. Lisaks on kohus seisukohal, et olemasolevad tõendid on asja lahendamiseks piisavad. Ka hageja on leidnud, et „kostja on oma hagi vastuses 05.12.2023 esitanud juba küllaldaselt tõendeid - kokku 23 tõendit, mingite täiendavate tõendite kogumine koormaks vaid asja kohtutoimikut“ (vt dtl 303). Kui hageja ei soovi täiendavaid tõendeid esitada, siis ka see on võistlevas kohtumenetluses hageja õigus ja kohus ei pea võimalikuks hagejat tõendite esitamiseks kohtu kaudu sundida. Kokkuvõttes jätab 20 2-23-14422 kohus kostja 03.01.2024 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Kostja on 04.12.2023 koostanud vastuse hagiavaldusele, ühikuid 5, tunnihind 190 ja maksumus kokku 950 eurot ning veel ka 05.12.2023 lisanud järgmise tegevuse: „Dokumendi ettevalmistamine: vastuse ülevaatamine, lisade organiseerimine, vastuse esitamine kohtule“, kokku 1,5 tundi hinnaga 190 eurot, kokku 285 eurot. Kokku kulus kostjal hagi vastuse ettevalmistamisele 950 + 285 = 1235 eurot. Samas on hagi vastuse näol tegemist kuni 23. punktini identse tekstiga kostja enda koostatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-23-15335 (CONTECHPRO OÜ hagi PROTHOR OÜ, Y ja Q vastu kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes). Ilmselt on kostja kopeerinud ühest dokumendist teksti teise dokumenti (CONTECHPRO OÜ 30.10.2023 hagiavaldus) ning presenteerinud selle uue dokumendina. Samas on hagi vastuses kasutatud juba varem kostja enda poolt tehtud tööd. Hageja arvates selline dokumentide ristkasutus on küll lubatav, kuid tasunõude osas tuleks kostja ajakulu siiski vähendada hagi vastuse koostamisele ca 3 tundi (6,5 asemel). 03.01.2024 on kostja esitanud kohtule seisukoha ja taotluse tõendite kogumiseks. Tegemist on dokumendiga, mille mahuks on 2 lehekülge. Nimetatud töö tegemisele kulus kostjal järgmine ajaline ja rahaline ressurss: 02.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht – 4 tundi x 190 = 760 eurot, 02.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht, töö seisukohaga, kõne kliendiga, 3 x 280 = 840 eurot, 03.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, tõendite kogumise taotlus, kõne kliendiga, 1,5 x 280 = 420 eurot, 03.01.2024, dokumendi ettevalmistamine, seisukoht, 1,5 x 190 = 285 eurot, 03.01.2024, ettevalmistamine, ülevaatamine, kohtule esitamine, kliendi teavitamine, 0,3 x 190 = 57 eurot. Kokku kulus kostjal 03.01.2024, 2 leheküljelise dokumendi koostamisele 10,3 tundi ehk 2362 eurot. Hageja leiab, et vajalik põhjendatud maht selleks võis olla ca 3 tundi, aga mitte rohkem. Hagi nõude aluseks oli kolm tasumata arvet. Hageja leiab, et kostja põhjendatud õigusabi kuludeks saaks lugeda nt 20 tundi, seda hinnaga 100 eurot, kokku 2000 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p

Käesoleva vaidluse keskpärast keerukust arvestades ei olnud sellesse kohtu hinnangul vajalik kaasata n-ö erikvalifikatsiooniga ja tavapärasest kallima hinnaga vandeadvokaati. Tegemist ei ole etteheitega kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonile (kes on kahtlemata pädevad juristid), vaid kohtu tõdemusega, et menetluse vastaspool ei pea kinni maksma kostja lepinguliste esindajate põhjendamatult suurt tunnitasu määra. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate aktsepteeritavaks tunnitasumääraks käesolevas vaidluses on ilma käibemaksuta 190 eurot.

Arvestades eeltoodut nõustub kohus hagejaga, et kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud õigusteenuse osutamise ajakulu tuleb vähendada 11,6 h võrra ning kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa 20 tundi. Kohus märgib võrdlusena ka seda, et hageja lepinguline esindaja näitas oma õigusteenuste osutamise ajakuluna käesolevas menetluses 10 h. Kuigi poolte esindajate õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei pea olema võrdne, ei näe kohus poolte lepinguliste esindajate töös käesolevas asjas siiski sedavõrd suuri erinevusi, mis õigustaks kostja lepinguliste esindajate enam kui kaks korda suuremat ajakulu võrreldes hageja lepingulise esindajaga.

Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3800 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses 22 2-23-14422 ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 2969 eurot (taotletud summa 6769 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 3800 eurot).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 23