← Eesti

3-24-108/7

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-108 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
  2. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  3. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga. SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. X (taotleja) esitas 10.01.2024 Viru Maakohtule venekeelse taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, mis on täidetud samuti vene keeles.
  5. Viru Maakohus saatis 11.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-444 taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus märgib, et taotleja ei nõustu Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusega. Eesti Töötukassa toimingu või akti peale esitatud kaebuse või avalduse läbivaatamine kuulub halduskohtu pädevusse. Taotlusest ei nähtu, et taotleja oleks Eesti Töötukassale vaide esitanud ning kohtu arvates soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja kohtueelse menetluse läbimise järgselt halduskohtule kaebuse esitamisel. Taotleja elab Narva linnas Ida-Viru maakonnas. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elukohajärgsele halduskohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31).
  6. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise eestikeelse tõlke ja maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamiseks.
  7. Taotleja esitas 13.01.2024 kohtule eestikeelse riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise ning oma pangakonto väljavõtted. Taotleja märgib, et soovib riigi õigusabi 3-24-108 esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Ühtlasi esitas taotleja kohtule haldusmenetluse materjalid, s.o Eesti Töötukassa 23.10.2023 teate nr 5-3/23/2757, 14.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2757, 22.11.2023 tegevuskava, 04.12.2023 vastuse nr 5-3/23/2757 ja 19.12.2023 kirja nr 8-4/23/11312-
  9. Tartu Halduskohtu 15.01.2024 määrusega edastati X riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti.
  11. Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt mõistab kohus taotlust viisil, et riigi õigusabi soovitakse taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses RÕS § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Avaldaja eesmärgiks on vaidlustada Eesti Töötukassa 09.10.2023 otsust nr TVH/23/037820 ja 14.11.2023 vaideotsust nr VO/23/
  13. Kuna taotleja soovib esitada kaebuse Eesti Töötukassa otsustele, siis vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad„ § 2 p 1).
  14. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele on lisatud isiku majandusliku seisundi teatis. Kohus ei asu käesolevaga analüüsima, kas taotleja majanduslik seisund võimaldaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või mitte, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.
  15. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).
  16. Kohus selgitab, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjas kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Asja materjalist lähtuvalt võib eeldada, et avaldaja on iseseisvalt (st ilma õigusteadmisi omava esindajata) läbinud vaidemenetluse, mistõttu leiab kohus, et avaldaja on 2

(3)3-24-108 võimeline ise enda õigusi kaitsma ka kohtumenetluses. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrdsunud tsiviilõiguslikust suhtest, sh kaebuse otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks olevate tervise infosüsteemi (TIS) kandmine); halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). „Kolleegiumi hinnangul ei piisa töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetluses sellest, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite. Selleks et haldusorganil tekiks kõrgendatud uurimiskohustus, peab taotleja vastustajale ära näitama, millise valdkonna või võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja eksinud.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Kõige paremini teab avaldaja ise oma tervislikku seisundit ning oskab välja tuua, millised võimalikud andmed on väidetavalt jäänud töövõime hindamisel arvestamata või millise hinnanguga avaldaja ei nõustu. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsma.
  1. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Käesoleval juhul on avaldaja eesmärgiks vaidlustada Eesti Töötukassa 09.10.2023 otsust nr TVH/23/037820 ning 14.11.2023 vaideotsust nr VO/23/
  2. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 2, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustamisviide on märgitud ka Eesti Töötukassa 14.11.2023 vaideotsusesse nr VO/23/
  3. Avaldaja on esitanud 30.11.2023 Eesti Töötukassale korduva vaide, milles vaidlustatakse sisuliselt teistkorda Eesti Töötukassa 09.10.2023 otsust nr TVH/23/037820 ja 14.11.2023 vaideotsust nr VO/23/
  4. Seega pidi kaebaja olema vaidlusaluse vaideotsuse kätte saanud hiljemalt 30.11.
  5. Käesolevaks ajaks on 30-päevane vaidlustamistähtaeg möödunud, isegi kui hakata tähtaega lugema
  6. detsembrist
  7. Sellisel juhul oleks tähtaja viimane päev 02.01.
  8. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kaebuse Eesti Töötukassa 09.10.2023 otsuse nr TVH/23/037820 ning 14.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2757 tühistamiseks. Sellest lähtuvalt oleks võimalik tühistamiskaebus ilmselt tähtaja rikkumisega. Taotlusest tähtaja ennistamise aluseid ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
  9. Ülalmärgitust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
  10. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.