Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja avaldas
) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Arvestades, et kostja on nõustunud tasuma põhivõla ja viivised, siis loeb kohus, kostja on hagi õigeks võtnud. Hagi õigeksvõtmine
tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt
Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04 2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.08.2022 sõlmitud eluruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 211,53 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 210,10 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 26.07.2023 summas 1,43 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 27.07.2023–02.02.2024 eest viivise 13,28 eurot. Kokku 224,81 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul esitas hageja kohtule esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite ning teatas, et ta tunnistab nõuet üksnes osaliselt. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja esitama kohtule hagiavalduse ning ei esine alust
5.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 3
lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). 5.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 236,75 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (
Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1688,76 eurot (sh käibemaks).
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11).
lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja esindaja on ajavahemikul 07.11.2023–19.12.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: suhtlus kliendiga, hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumine, tutvumine kohtumääruste ja menetluse senise käiguga (sh maksekäsu kiirmenetlusega) 53 minutit; hagiavalduse tervikteksti koostamine, sh viivisenõuete koostamine, täpsustused kliendilt 8 tundi 47 minutit; kokku 43 lisa komplekteerimine, pealkirjastamine, nummerdamine, teksti sees viitamine 3 tundi 12 minutit; tutvumine 20.11.2023 kohtumääruse ja kostja 20.11.2023 avaldusega, suhtlus kliendiga 15 minutit; tutvumine kostja 17.12.2023 taotluse, kohtu 18.12.2023 tähtaja määramise kirjaga, arutelu kliendiga, hageja arvamuse koostamine, tutvumine kostja 19.12.2023 avaldusega 57 minutit. Menetluse käiguga tutvumisele, hagi koostamisele ja hagi lisade komplekteerimisele kulus esindajal 12 tundi 52 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses ning põhjendamata 4 tunni ja 52 minuti ulatuses. Kohus arvestab täpsustatud hagi mahtu ja sisu ning tõendite mahtu. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud keskmisest mahukama ega õiguslikult keeruka asjaga. Tegemist oli üürivaidlusega lihtmenetluse asjas. Ülejäänud esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, s.o 1 tunni ja 12 minuti ulatuses (sh tutvumine 20.11.2023 kohtumääruse ja kostja 20.11.2023 avaldusega, suhtlus kliendiga; tutvumine kostja 17.12.2023 taotluse, kohtu 18.12.2023 kirjaga, hageja arvamuse koostamine, tutvumine kostja 19.12.2023 avaldusega). Hageja esindaja on ajavahemikul 18.01.2024–26.01.2024 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: tutvumine kohtu 18.01.2024 tähtaja määramise kirjaga, arutelu kliendiga seoses võimaliku kompromissiga 20 minutit; kompromissilepingu projekti koostamine 45 minutit; suhtlus vastaspoolega kompromissi leidmiseks, samaaegne suhtlus kliendiga seoses vastaspoole seisukohtadega, kohtu teavitamine kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest 53 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 2 tunni ulatuses (sh kompromissiläbirääkimistega seotud toimingud 1 tunni ulatuses ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tunni ulatuses) ning põhjendamata 1 tunni ja 28 minuti ulatuses. Tegemist ei olnud mahukate ega keerukate õiguslike toimingutega. 4
Hageja lepinguline esindaja on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi ning õpib õigusteaduse õppekava magistriõppes. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1178,40 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1078,40 eurot (96*9,2 tundi, sh käibemaks 20% ja 2*97,60 eurot, sh käibemaks 22%). Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 1688,76 eurot, siis jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 610,36 euro osas (lepingulise esindaja kulud). 6.
lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on avaldanud soovi võla tasumiseks osamaksetena. Seega on kostja taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist
Hageja on nõus sellega, et kostja tasub võla igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 10. kuupäevaks (dtl 171, 172). Kohus on seisukohal, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule. Hageja on menetluses taotlenud viivise väljamõistmist nii põhinõude summalt kui ka menetluskuludelt. Seetõttu määrab kohus, et kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud osamaksete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude tasumata osalt ja menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni täitmiseni. 7.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.