Obsah (5)

§ 425§ 173§ 168§ 162§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2024. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-6223 Tsiviilasi Scandagra Eesti AS-i hagi FIE I. H.

) § 423 lg 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 425lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

1. Ehkki käesolevas asjas on kostjaks füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Indrek Härma, ei eksisteeri õigussubjektsuse mõttes füüsilisest isikust eraldiseisvat füüsilisest isikust ettevõtjat. Isikute liigid on määratletud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg-s 1 ja §-s 24 ning selleks on füüsiline ja juriidiline isik. Juriidilise isiku liigid on antud TsÜS §s 25 ning selles ei kajastu füüsilisest isikust ettevõtjat. Ka äriseadustik ei anna alust teistsuguseks käsitluseks, kuna ÄS § 3 lg 1 järgi füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja teostab oma õigusi ja kohustusi füüsilise isiku kaudu. Seega tuleb füüsilisest isikust ettevõtjat käsitleda füüsilise isikuna ning füüsilise isiku suhtes välja kuulutatud pankroti korral kohalduvad sellest tulenevad tagajärjed ka sama füüsilise isikuga seotud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes.
2. Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ning pärast seda on I. H. välja kuulutatud pankrot, siis jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hageja hagi kostja vastu võla nõudes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel hagimenetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
3. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 8. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda, kuna antud juhul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. 9.

§-de 427 ja 661 lg 2 järgi võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 466

lg 1 kohaselt toimetatakse määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 2