KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-2325 Kohtuasi D. D. G. hagi S. G. vastu elatise suurendamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. D. G. esindaja H. L. (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik Kostja S. G. (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta D. D. G. hagi S. G. vastu menetlusse võtmata.
- Jätta menetluskulud D. D. G. kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1
(3)- D. D. G. (hageja, laps) esitas
- veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse S. G. (kostja, lapse isa) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt tasub kostja hagejale elatist 100 eurot kuus
- jaanuari 2023 kohtumääruse alusel. Hageja palub elatise suurendamist 200 euroni kuus, sest
- jaanuarist 2024 suurendati riigipoolset elatisabi 200 euroni kuus. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
- TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab hagejale, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11). Kohtul tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 20.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-67-17, p 11). Hageja palub elatise suurendamist 200 euroni kuus, sest
- jaanuarist 2024 suurendati riigipoolset elatisabi 200 euroni kuus. Muudele asjaoludele hageja hagis ei tugine. Kohus selgitab hagejale, et elatisabi suuruse muutumine ei saa olla aluseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Elatisabi on üheks perehüvitise liigiks, mida finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu (perehüvitiste seaduse § 3 lg-d 1 ja 2). Kostjalt kohtumenetluses elatise väljamõistmise aluseks on perekonnaseadus, mille § 101 sätestab elatise regulatsiooni alaealisele lapsele. Kui elatis on juba kohtulahendiga välja mõistetud, siis peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud muutunud asjaoludele. Seetõttu jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi, kui hageja tugineb muutunud asjaoludele, mis annavad aluse elatise suurendamiseks. 2
(3)- Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
- TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.