KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. 2

§ 152

lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 39 mõistes pärandaja abikaasale raha väljamaksmine pärandvara ning pärandaja ja tema üleelanud abikaasa ühisvara hulka kuuluva raha arvel.

§ 152

lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti.

§ 152

lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.

§ 155

lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad. Kohus leiab, et

§ 152

lg 1 ja 155 lg 1 järgi on pärandvara jagamine võimalik, kui teada on kaaspärijate pärandiosade suurused. Kui pärija on puudu, kuid teada on tema pärandiosa suurus, osaleb puuduva kaaspärija asemel kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärija huve ja tagab tema pärandi osa säilimise (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 673 p 2.3.3.c). Teada on L. L. pärija V. P., kelle pärandiosaks on ½ suurune osa. PKS § 37 lg 3 järgi on L. L. abikaasa V. P. õigustatud ½ suurusele osale pärandaja ja V. P.i jagamata ühisvarast. Teada on, et ülejäänud L. L. pärandiosaks on kokku maksimaalselt ½ suurune pärandiosa. Kohus leiab, et teada on kaaspärijate pärandiosade eeldatavad suurused. Kohtu hinnangul on pärandvara jagamine põhjendatud, sest muidu oleks üleelanud abikaasa ja teadaoleva pärija omandiõigus ebamõistlikult kitsendatud. Kohtu hinnangul on hooldaja ja V. P.i vahel 10.10.2022.a sõlmitud ühis- ning pärandvara jagamise ja pärandvara hoiulepingus võetud arvesse V. P.i pärandiosa suurust ning seda, millisele osale on V. P. õigustatud pärandaja ja V. P.i jagamata ühisvarast. Seetõttu ei kahjusta leping puuduvate kaaspärijate õigusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta puuduolevate kaaspärijate õigusi pärandvara üleandmine V. P.ile pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, sest lepinguga on tagatud kaaspärijatele väljanõudeõiguse säilimine pärandvara üleandmiseks. Kohus kiidab eeltoodut arvestades heaks hooldaja poolt pärandvara käsutamise vastavalt 10.10.2022 lepingu tingimustele. 3.

§ 115

lg 1 kohaselt kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.

§ 110

lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohus on rakendanud pärandvara hoiumeetmetena pärandvara valitsemise korraldamise ning määranud pärandvara valitsemiseks hooldaja. Kohus leiab, et pärandvara valitsemise korraldamiseks puudub alus, kui hooldaja on täitnud

§ 112lg-s 3 sätestatud kohustused või puudub vajadus pärandvara valitsemiseks.

Sellisel juhul peab kohus kaaluma pärandvara valitsemise korraldamise lõpetamist vaatamata sellele, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused ei ole ära langenud. Kui hooldaja taotleb pärandvara hoiumeetmete rakendamise lõpetamist ja enda vabastamist, on kohus kohustatud kontrollima, kas pärandvara valitsemise vajadus on ära langenud. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas pärandvara valitsemise vajadus on ära langenud ning lahendab hooldaja taotluse. Hooldaja ja V. P. on sõlminud lepingu ühis- ning pärandvara jagamiseks ja pärandvara hoidmiseks. Ühis- ja pärandvara jagamise tulemusel kuulub jagamata pärandvara hulka üksnes raha. Kohus on seisukohal, et üldjuhul puudub vajadus pärandvara valitsemiseks, kui pärandvara hulka kuulub raha. Hooldaja on oma kohustuste täitmiseks käsutanud pärandvara selliselt, et pärandvara hulka ei kuulu enam vara, mis vajab valitsemist. Seetõttu on ära langenud pärandvara valitsemise vajadus. Kohus lõpetab seetõttu pärandvara hoiumeetmete rakendamise. 4.

§ 114

sätestab, et pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 587 lg 1 sätestab, et hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud kantakse pärandvara arvel. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulude katteks pärandvara müüa. Kui pärandvarast ei jätku kulude katteks, hüvitatakse need käesoleva seadustiku § 584 lõikes 1 nimetatud raha arvel. 3

§ 114ja Ts

MS § 587 on hooldaja tasu kindlaksmääramine kohtu ülesanne. Lisaks tasu kindlaksmääramisele peab kohus tulenevalt TsMS § 587 lõigetest 1 ja 2 koosmõjus kindlaks määrama hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse. Hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse kindlaksmääramine on antud kohtu pädevusse, et tagada kohtulik kontroll hooldaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Määruskaebemenetluse kaudu on hoiumeetmete rakendamise kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise võimalus ka pärijal, annakusaajal, pärandaja võlausaldajal ja testamenditäitjal. Kohus määrab esmalt kindlaks pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse ning lahendab seejärel hooldaja taotluse. Hooldaja on aruannetes välja toonud järgmised kulud, mis on tekkinud seonduvalt pärandi hoiumeetmete rakendamisega: 08.06.2022 müügikuulutuse tasu 69,99 eurot ja 14.07.2022 tehingu notaritasu 80,27 eurot, kokku 150,26 eurot. Kohus on seisukohal, et kulude tegemine on seondunud otseselt hooldaja ülesannete täitmisega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kulud on dokumentaalselt tõendatud. Kohus määrab kindlaks hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse 150,26 eurot. Kulud loetakse hüvitatuks pärandvara arvel. Hooldaja taotleb hooldaja tasu kindlaksmääramist toimingute eest, mis on tehtud pärast 23.09.

1. Kohus võtab hooldaja tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Hooldaja on märkinud taotluses järgmised toimingud ja nende ajakulu: 23.09.2022 kohtumäärusega tutvumine, selle selgitamine V. P.ile, ühis- ja pärandvara koosseisu selgitamine, läbirääkimised vara jagamiseks V. P.iga, lepingu ettevalmistamine ja sõlmimine, ajakulu 4 tundi; 10.10.2022 aruande koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu 0,5 tundi; lepingu heakskiitmise järgsed toimingud, võimalik ajakulu 1 tund. Ajakulu kokku 5,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hooldaja kirjeldatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud hooldaja ülesannete täitmiseks. Toimingute ajakulu on vastavuses toimingute mahu ja pärandi hoiumeetmete rakendamise keskmisest suurema keerukusega. Kohus on seetõttu seisukohal, et hooldaja ajakulu 5,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. Hooldaja on avaldanud enda tasumäära suuruseks 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hooldaja tasumäär ei ületa varakogumite valitsemisega tegelevate isikute ja õigusabi osutavate vandeadvokaatide turuhinnale vastavat teenustasu. Kohus võtab arvesse, et hooldaja nõuab tasu 5,5 töötunni eest. Eeltoodut arvestades hooldajal õigus saada tasu 880 eurot (5,5x160=880). Advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg-st 1 ja 60 lg-st 4 lähtudes mõistab kohus hooldaja tasu välja advokaadibüroo pidajale OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo (registrikood 10199149), kelle kaudu vandeadvokaadist hooldaja tegutseb. OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub hooldaja tasule käibemaks. Seega kuulub pärandvara arvel hüvitamisele hooldaja tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks (määr 22%) 193,60 eurot, kokku 1073,6 eurot.
2. TsMS § 317 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu hinnangul esinevad eeldused M. I.i (I.) alanejale sugulasele, A. I.i (I.) alanejale sugulasele, Z. I. (ka N.) pojale, V. S.ile (S., sünniaeg ei ole teada) ja A. I.le menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks TsMS § 317 lg 1 järgi. Kohus määrab käesoleva määruse kättetoimetamise avalikult kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4