Kriminaalasi nr 1-19-1815 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1815 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Ja

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele T.T-le Tartu Maakohtu 01.04.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1815 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks T.T vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab T.T-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 01.04.2019. a otsusega tunnistati T.T süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.T ei pane 1 aasta 3-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati T.T käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 17.04.

1. a. 10.07.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik T.T suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus T.T registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. T.T jättis registreerimisele ilmumata 10.06.
3. a ja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 02.07.
4. a. T.T selgituste kohaselt viibis ta 10.06.
5. a tööl ja mitme bussiga sõites poleks ta õigeaegselt kohale jõudnud. 02.07.
6. a alkoholi tarvitamise osas jäid T.T selgitused ebamäärasteks ja selgusetuks. Materjalidest nähtuvalt algas T.T kriminaalhooldus 17.04.
7. a. Vastavalt kohtlemistasemele täidab T.T registreerimiskohustust iga kahe nädala järel. Esmakohtumine oli määratud 25.04.
8. a kell 09.00, mille kohta T.T-le isikule väljastatud kutse. Registreerimiskohustuse täitmisega algasid probleemid juba kriminaalhoolduse alguses, kui T.T võttis ametnikuga 25.04.
9. a kell 08.30 paiku telefonitsi ühendust ja palus muuta registreerimisaega. T.T sõnul viibis ta tööl ja peab objekti ära lõpetama. Uueks ajaks lepiti kokku 26.04.
10. a kell 09.
11. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole T.T senine suhtumine registreerimiskohustuse täitmisse olnud kohusetundlik. 27.06.
12. a seisuga on toimunud T.T-ga 7 kohtumist, millest kahel juhul T.T kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitnud ei ole. T.T ei teavitanud eelnevalt ametnikku põhjustest, mis takistavad registreerimiskohustuse täitmist kokkulepitud aegadel. 06.05.
13. a täitis T.T registreerimiskohustuse kokkulepitud ajal. Vastuvõtule tuli T.T visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Kontrollimise käigus oli tuvastatud alkoholi joove 0,387 mg/l. T.T selgituste kohaselt käis ta eelmisel õhtul urnile auku kaevamas Laiuse kabelis ja talle pakuti paar suutäit viina. Kohustuse rikkumisest koostatud sündmus ja T.T-le tehti kirjalik hoiatus. 14.05.
14. a kokkulepitud ajal T.T registreerimiskohustust ei täitnud. Ametnik helistas 14.05.
15. a kella 12.00 paiku hooldusalusele ja tundis huvi miks isik ei täida kokkulepitud ajal registreerimiskohustust. T.T sõnul oli ta päevad segamini ajanud ning arvas, et peab tulema 15.05.
16. a. Lepiti kokku uus aeg 15.05.
17. a kell 11.
18. 10.06.
19. a T.T ei täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud ajal ja ei teavitanud ametnikku põhjustest, mis takistasid registreerimiskohustuse täitmist. Ametnikud teostasid samal päeval (nii päevasel ajal kui peale tööd) kodukülastuse, kuid isikut ei olnud kodus. Vestluses majanaabriga selgus, et T.T oli juba eelmine päev alkoholi tarvitanud, käinud juhutöödel, ning võib viibida arvatavasti Kaudes, kuid midagi täpsemalt öelda ei osanud. Ametnik on püüdnud T.T-le korduvalt helistada, telefon kutsub, kuid kõnele ei vastata. 12.06.
20. a kell 16.35 sai ametnik T.T-ga telefonitsi ühendust ja määras uueks registreerimisajaks 13.06.
21. a kell 09.
22. 13.06.
23. a uuel kokkulepitud ajal oli T.T kohal, hooldusaluselt võetud seletus põhjustest, mis takistasid registreerimiskohustuse täitmist 10.06.
24. a kell 11.
25. 02.07.
26. a viis ametnik läbi kodukülastuse ja kontrollis T.T kohustust - mitte tarvitada alkoholi – isiku elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu. Kontrolli teostamisel tuvastatud T.T alkoholijoove 1,289 mg/l. T.T tarvitas alkoholi koos ühe tuttavaga ja elukaaslasega (xxxxxxxxxxxxxx), kes on samas kannatanu. 2 Senise kriminaalhoolduse käigus on ilmnenud, et põhilised probleemid on tingitud peamiselt alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest ja vähesest soovist oma elustiilis midagi muuta. Ametnik on korduvalt T.T soovitanud alustada Töötukassa teenuste kasutamisega. T.T sõnul kui vaja siis läheb Töötukassasse, kuid samas tõi välja, et senine elustiil on toiminud ja mis see talle annaks kui Töötukassasse läheks. Läbi viidud vestlus Töötukassa teenuste kasutamisest ja sotsiaalsetest garantiidest. Ainuke asi, mis mõtteainet tekitas oli ravikindlustus - kui midagi juhtub ja ravikindlustust ei ole, siis ega ei kujuta ette mis siis saab. Alkoholist eelistab viina ja õlut. Poole liitrine pudel õhtu jooksul ära juua pole probleem; kogused ja tarvitamise sagedused sõltuvad seltskonnast ja tujust. T.T sõnul „kui võtab, siis võtab“ ning „ei“ ütlemisega on raskused - kui pakutakse, siis võtab vastu. Võimaliku sõltuvuse ega ravi peale mõelnud ei ole, alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski - varasemalt on läinud olles alkoholijoobes jalgrattaga sõitma, mis võib tekitada liikluses ohtlikke olukordi ning ka vägivaldselt käituda. Põhiliseks probleemiks on võlgnevused, mis on saadud väärteokorras trahvidena. Oma sõnul pole nendega kunagi tõsiselt tegelenud, sest seni on hakkama saanud. Sissetulekuks on juhtöödest saadav raha, sest kui oleks lepinguga tööl, siis kaasneksid sellega kohustused, kuid juhutööle läheb kui ise soovib ja kui pakutakse. Ka eelmisel kriminaalhooldusel aastal 2011 oli probleemiks isiku töötamine - isik ei asunud lepinguga tööle ja ei tasunud kannatanule kahjusid ning ametnik tegi kohtule ettekande, milles taotles lisakohustust asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas. See on ilmekaks näiteks, et T.T soov oma senist elustiili muuta on olnud vähene ning ka varasemad mõjutusvahendid töötamise osas ei ole andnud tulemust. 27.06.
27. a registreerimiskohustuse täitmise ajal tegi ametnik Töötukassasse telefonikõne ja leppis konsultandiga kokku, et T.T tuleb pärast kriminaalhooldust Töötukassasse kell 11.
28. Oli näha, et T.T-le ametniku tegevus ei meeldinud ja juba hakkas otsima ettekäändeid, et ei peaks Töötukassasse minema. Samas päeval tegi ametnik Töötukassasse telefonikõne ja kontrollis, kas isik käis Töötukassas konsultandi vastuvõtul. Vestluses konsultandiga leidis kinnitust, et T.T oli määratud ajal kohal. Kriminaalhoolduse alguses 01.05.
29. a viis ametnik läbi kodukülastuse määratud elukoha ja kohustuse mitte tarvitada alkoholi – kontrollimiseks. Kodukülastuse läbiviimisel leidis kinnitust, et T.T elab Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa talus. Tegemist on kaasomandis oleva majaga, millest üks mõtteline osa kuulub T.T elukaaslasele, kelleks on xxxxxxxxxxxxxx ja kelle suhtes kasutas isik füüsilist vägivalda. T.T ei viibinud oma elukohas, kuid selgus, et kannatanuks on puudega isik, kellel on raskused rääkimisega, kuulmisega ja liikumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku T.T-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist, T.T-ga koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuse (mitte tarvitada alkoholi) täitmist. T.T suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja ametnikuga koostöö vastu huvi vähene. T.T on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Lähtudes määratud kohustuste korduvatest rikkumistest ja toimepandud kuriteost, mis on seotud füüsilise vägivallaga, esineb jätkuv oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus arutas erakorralist ettekannet 28.08.
30. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekande esitamist jättis T.T registreerimisele ilmumata 11.07.
31. a ja tal on tuvastatud alkoholijoove 28.07.
32. a, 14.08.
33. a, 19.08.
34. a. 3 T.T tunnistab, et tal on alkoholiga probleeme, kuid soovib sellest kuidagi ise üle saada. Samuti möönab, et juhul kui muud võimalust ei ole, siis peab mõistetud karistuse vanglas ära kandma. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on T.T rikkunud talle Tartu Maakohtu 01.04.

1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 02.07.
2. a ja registreerimiskohustust 10.06.
3. a. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokolli kohaselt tuvastati 02.07.
4. a T.T väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,289 mg/l kohta. T.T on rikkumisi tunnistanud. Kohus on seisukohal, et rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused puuduvad. 28.08.
5. a kohtuistungil selgus, et T.T on pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule rikkunud taaskord talle määratud alkoholi tarvitamise keeldu 28.07.
6. a, 14.08.
7. a ja 19.08.
8. a ning registreerimiskohustust 11.07.
9. a. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.07.
10. a kirja kohaselt tuvastati T.T 28.07.
11. a alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,73 mg/l kohta (isik liikus jalgrattaga). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide kohaselt tuvastati T.T väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 14.08.
12. a 0,291 mg/l kohta ja 19.08.
13. a 1,797 mg/l kohta. T.T seletuse kohaselt jättis ta 11.07.
14. a registreerimisele ilmumata. Ka nimetatud rikkumiste osas puuduvad mõjuvad põhjused. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine T.T puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike T.T suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et T.T suhtes algas kriminaalhooldus 17.04.
15. a. Seega tekkisid T.T probleemid juba kriminaalhoolduse alguses. T.T on järjepidevalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab oluliseks, et T.T käitumist ei ole muutnud kriminaalhooldusametniku poolt tehtud kirjalik hoiatus rikkumise kohta (06.05.
16. a) ega erakorralise ettekande esitamine kohtule. Nimelt on T.T järjepidevalt jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ka ajal, kui erakorraline ettekanne on kohtule esitatud. Arvestades T.T selgitusi ja materjalidest nähtuvat, on ilmne, et T.T ei ole senini adekvaatselt teadvustanud temal esinevat alkoholiprobleemi. Kuigi T.T on kohtuistungil sõnaliselt väljendanud, et tal on alkoholiga probleeme, ei ole ta sellisel juhul olnud senini probleemiga tegelemiseks piisavalt motiveeritud (arvab, et saab ise hakkama, kuid möönab, et rikkumistest saab järeldada, et ise hakkama ei saa). Kuna T.T ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema, ei ole ta ilmselgelt suuteline nõuetekohaselt täitma kohtu poolt määratud kohustusi, sh registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike T.T suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud 4 kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub T.T siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning T.T suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et T.T suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele T.T Tartu Maakohtu 01.04.
17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1815 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus T.T-le teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
18. Raina Pärn Kohtunik 5