Toimik nr 1-08-1797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-1797 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu , tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.A tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON J.A, isikukood: XXX, xxx tingimisi enne Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.09.2013 Viru Maakohtule mater jalid kinnipeetava J.A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. tingimisi J.A on süüdi tunn istatud Harju Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega KarS § 263 p 1,4, § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 17.11.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 27 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 08.03.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.09.2013. Kinnipidamisasutusest Juri Gontšarovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, eesti keele tasemel xxx kutse, puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis „ xxx“, xxx“ ning alates xxx tugigrupi 1
(4)töös. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda enda vanaema juurde aadressile xxx. Ametlikult on töötanud pakkijana xxxs. Enne vangistust töötas juhutöödel sh ehitusel. Vangistuse jooksul on kinnipeetav kõik hagid tasunud. Kuritegude sooritamise põhjuseks oli majandusliku kasu saamine. Vabanedes töökoht puudub. Vabanemisfondis on 960 eurot. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Väidetavalt tarvitas viimati narkootilist ainet amfetamiini 2 aastat enne vanglakaristuse kandma hakkamist. Narkootiliste ainete tarvitamist alustas juba alaealisena
(16a). Vangla toetab kinnipeetav J.A tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib J.A peale vabanemist elama asuda oma vanaema Oxxx Uxxx ja isa S.V Uxxx juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. J.A ei soovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda . Tal on vanglas töökoht, ta viibib avavangla režiimis, karistusaeg lõpeb märtsis 2014- . Ta soovib oma karistuse lõpuni ära kanda. kirjalikult Prokurörtoeta b J.A enne tähtaega vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vaba nemisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustused. Prokurör arvab, et nimetatud süüdimõistetu puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J.A jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et J.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud Harju Maakohtu 17.11.2006 otsusega pikaajalise – 5 aastase vangistusega varguse, väljapressimise, kelmuse, süüteo tulemusena saadud vara omastamise, hoidmise ja turustamise, avaliku korra raske rikkumise ja omavoli eest. Kuna J.A karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta tagaotsitavaks. Kinnipidamisprotokollist (isiklik toimik lk 1) on näha, et J.A peeti kinni 12.09.2007. Käesolev karistus on mõistetud varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest isikute grupis vägivallaga. Uued kuriteod pani J.A toime pärast eelmist kohtuotsust ja enne karistuse kandmisele asumist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 29-31 ) on näha, et J.A on 8 korral kar istatud väärteokorras, nendest 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 1 korr al väheväärtusliku asja varguse eest. 2
(4)Eeltoodust nähtub, etud et karistused mõist J.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustuses t on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, eesti keele tasemel xxx kutse, puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis „xxxoskuste xxx“ ning alates 02.02.2012 osaleb xxx ugigrupi töös. Isikul on isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega 12.06.2016. Vabanedes soovib J.A elama asuda vanaema ja isa juurde aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava vanaemale Oxxx Urxxx. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Arvestades J.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas kelmus, väljapressimine ja vägivallateod), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused ) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kaks viimast kuritegu (vargus ja avaliku korra raske rikkumise eest isikute grupis vägivallaga) pani toime pärast eelmist kohtuotsust ja enne karistuse kandmisele asumist, mis iseloomustab tema eriti hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kuriteod on enamjaolt toime pandud grupi poolt, mis näitab, et ta on mõjutatav ja kaasahaaratav. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanaema ja isa näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad,omandab kesk haridust, on läbinud sotsiaalprogrammi ja erinevaid kursuseid ei ole kohtul veel veendumust, et positiivsed muutused on J.A juurdunud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et süüdimõistetu ise ei soovi enne tähtaega vabaneda ja alluda kriminaalhooldusele. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõi stetu J.A temale Harju maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)