← Eesti

1-19-1815/22

Obsah (4)§ 121§ 74§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-19-1815 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.02.2020) Kriminaalasja number 1-19-1815 Tä

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui S.P 1 aasta 3 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati S.P käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. 1

(2)Tartu Maakohtu 30.08.2019.a kohtumäärusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.10.2019 ja lõpeb 11.04.
  1. Tartu Vangla esitas 03.02.2020 kohtule materjalid S.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse S.P tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 11.02.
  2. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.P avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leidis, et talle ei oleks kasulik vabaneda paar nädalat enne tähtaega ja hakata kriminaalhooldaja juures käima. Lisaks selgitas kinnipeetav, et ta plaanib vahetada elukohta ning sai aru, et peaks leidma ka töökoha. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.P on kriminaalkorras karistatud kahel korral, hetkel viibib esimest korda vangistuses. Individuaalset täitmiskava talle ei koostatud. Vangistuses on ta käinud psühholoogi nõustamisel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja vangla hindab tema üldist käitumist rahuldavaks. Sellele vaatamata leiab kohus, et vabastamine ei ole põhjendatud. S.P-le oli juba antud võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, kuid ta ei tulnud kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei ole ka käesolevalt sellised, mis veenaksid kohut ennetähtaegse vabastamise võimalikkuses. Süüdimõistetul puudub toetav tugivõrgustik ning tal ei ole vabanedes ka kindlat elu- ja töökohta. Lisaks ilmnes kohtuistungil, et süüdimõistetu tegelikult ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tema karistuse lõpptähtaeg saabub varsti. Kinnipeetava hinnangul ei võidaks ta sellest mitte midagi, kui peaks hakkama kriminaalhooldaja juures käima. Pigem ei näe ta seda antava võimaluse, vaid ebamugava kohustusena. Kohus leiab, et eeltoodud suhtumise juures ei ole kinnipeetav ilmselt valmis alluma tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile, mistõttu ei ole tema vabastamine põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.