← Eesti

1-18-9694/3

Obsah (8)§ 215§ 424§ 73§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78

1-18-9694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2018.a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9694 Kohtunik Teet Olvik Kohtui

§ 215

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Süüdistatav H.K, xx; isikukood: XXX; xxx. Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.12.2015 otsusega

§ 424

järgi lühimenetluses 2 kuu vangistusega, milline jäeti

§ 73alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2561 - § 2565 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.K

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista

(1)üks aasta ja
(8)kaheksa kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.K

§ 215lg 1 järgi ning karistuseks mõista

(4)neli kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista

(2)kaks aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.11 kuni 29.11.2018.a, s.o

(2)kaks päeva. Seega kandmisele kuulub
(1)üks aasta
(11)üksteist kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele

(2)kaks kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o
(1)üks aasta
(9)üheksa kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui H.K ei pane
(2)kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud alukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste 1 1-18-9694 täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada H.K osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.

o 29.11.2018.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. H.K vabastada viivitamatult kinnipidamiselt. H.K ilmuda karistust kandma Tartu Vanglasse kutse alusel. H.K kohesele kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Asitõend – pakend 1, millel politsei patrullauto pardakaamera salvestis - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista H.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

(90)üheksakümmend eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud
(54)viiskümmend neli eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha vähendatult
(375)kolmsada seitsekümmend viis eurot, kokku
(519)viissada üheksateist eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700063767. Selgituseks märkida: H.K, 1-18-9694, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda
(12)kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud 2 1-18-9694 H.K (H.K) süüdistatakse selles, et tema võttis omavolilise kasutamise eesmärgil täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 27.11.2018 kell 18.00 kuni 28.11.2018 kell 00.28 x x asuvas eramus ühise alkoholi tarvitamise käigus G . M. nõusolekuta viimasele kuuluva sõiduauto süütevõtme ja selle abil x x juurde pargitud sõiduauto x (registreerimismärk x), millega sõitis 28.11.2018 kella 00:28 ajal vastu x asuva eramu aeda, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Seega H.K, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, pani toime

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse H.K selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Harju Maakohtu 15.12.2015 otsusega

§ 424

järgi, juhtis 28.11.2018 kella 00.28 ajal alkoholijoobe seisundis ja ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Pärnu linnas Raba tn 5 juures sõiduautot x (registreerimismärgiga x) ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites teelt välja vastu Raba tn 5 asuva eramu aeda. H.K kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,22 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. H.K rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega H.K, korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi toimunud läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.K-le

§ 424

lg 2 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangitust.

§ 215

lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on neli kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse raskemat karistust ning liitkaristuseks mõistetakse kaks aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.11 kuni 29.11.2018.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks üks aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määratakse, et karistusest kuulub kohesele kandmisele kaks kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o üks aasta üheksa kuud ja 28 päeva vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui H.K ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustatakse H.K osalema sotsiaalprogrammis.

H.K tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav H.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja § 215 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud 3 1-18-9694 kokkuleppele. Asitõend – pakend 1, millel politsei patrullauto pardakaamera salvestis - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb H.K-lt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 90 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud 54 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha vähendatult 375 eurot, kokku 519 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kiirmenetluse korras kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.