lg 2 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Pille Juhkov Süüdistatav P.S isikukood: XXX; xxx varem kriminaalkorras karistatud, viimati 14.04.2016. a Pärnu Maakohtu otsusega
alusel 5 kuu ja 29 päeva vangistusega, milline jäeti
alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kahtlustatavana kinni peetud alates 03.02.2019.a. Tõkend - ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.S
lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud osa, s.o 11 (üksteist) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui P.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 1-19-932 Käitumiskontrolli ajal on P.S kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel on P.S kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates 04.02.2019.a.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks 03.02.2019.a. KrMS § 130 lg 41 alusel võtta P.S kohtusaalis vahi alla. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui koheselt kandmisele kuuluva karistuse - 1 kuu vangistust - ärakandmisel.
lg 4 p 2 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena P.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 lg 2 alusel
alusel 5 kuu ja 29 päeva vangistusega
Nurmsi 10km suunaga Tõstamaa poole sõiduautot Mazda 6 registreerimismärgiga xxx. P.S kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest nr ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,02 mg/l kohta, seega juhtis P.S mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg.2 p.1 nõudeid. Seega P.S , tahtliku teoga, so korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Prokurör tegi ettepaneku P.S süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1,2,3 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud 11 kuud vangistust jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg-s 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ja koheselt kandmisele kuuluva karistuse algust arvata alates 03.02.2019.a.
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175, § 2565 lg 2 kohaselt sundraha 405 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 90 €, kokku 495 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus P.S tasuda menetluskulud 495 € ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.