KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märtsil 2020 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-10143 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekre

§ 209

lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Süüdistatav O.H isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Jurist Ardi Šuvalov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: Tunnistada süüdi O.H

§ 209

lg 2 p 4 järgi ja karistada 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista O.H-lt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasumisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). O.H tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber

1. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub otsus 25.03.2020 ning menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 25.09.
2. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu e-posti aadressile XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
3. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu O.H süüdistatakse

§ 209lg 2 p 4 järgi selles, et tema, olles teadlik oma XXX D.P.E.

XXX ning asjaolust, et kehtinud XXX seaduse kohaselt võttis Sotsiaalkindlustusamet XXX suuruse määramisel ja maksmisel aluseks hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise tulu ning, et see tulu arvutati hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel, olukorras, kus ta tegelikkuses 2 O.Ü.M.P. (endine nimi C.W.D.O.Ü, registrikood XXX) ei töötanud ning sealt töötasu ei saanud, tegutses varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos O.Ü.M.P. XXX I.K, mis seisnes selles, et I.K. esitas Maksu- ja Tolliametile XXX valeandmed O.H-le töötasu maksmise kohta, eesmärgiga petta Sotsiaalkindlustusametilt välja alusetult suurem XXX O.H-le. Ja nimelt esitas I.K. 15.03.2016 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas Maksu- ja Tolliameti e-keskkonna kaudu Maksu- ja Tolliametile M.P.O.Ü. nimelt

1. aasta oktoobri, novembri ja detsembri uued tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles oli deklareeritud O.H-le sotsiaalmaksuga maksustavat tulu kokku summas XXX eurot järgnevalt: oktoobris summas XXX eurot, novembris summas XXX eurot ja detsembris summas XXX eurot ja nendelt töötasudelt arvestatud sotsiaalmaksu kokku summas XXX eurot (oktoobris XXX eurot, novembris XXX eurot ja detsembris XXX eurot). Seejärel, 12.08.2016, esitas O.H kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas riigiportaali eesti.ee kaudu Sotsiaalkindlustusametile XXX taotluse alates juulist
2. aasta XXX saamiseks XX.XX.XXXX, XXX K.E. kasvatamiseks. Sotsiaalkindlustusamet määras XX.XX.XXXX otsusega nr XXX O.H-le XXX perioodiks 01.09.2016 kuni 26.11.2017 summas XXX eurot kuus, võttes hüvitise määramisel aluseks riikliku penisonikindlustuse registri
3. aasta O.H-le deklareeritud sotsiaalmaksu andmed. Ilma Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamiseta oleks O.H-le määratud igakuine XXX summas XXX eurot. Eelkirjeldatud viisil lõid I.K. ja O.H Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Sotsiaalkindlustusametis, kes XXX arvutamisel ja väljamaksmisel lähtus vanemahüvitise seaduse §-dest 3-4, väära ettekujutuse O.H
4. aasta tulust, mille tulemusena maksis Sotsiaalkindlustusamet oktoober 2016 – mai 2017 O.H-le perioodi september 2016 – aprill 2017 eest välja alusetult vanemahüvitist summas XXX eurot. Sotsiaalkindlustusamet tunnistas XX.XX.XXXX otsusega nr XXX, XX.XX.XXXX otsuse nr XXX, millega O.H-le määrati XXX summas XXX eurot, kehtetuks tagasiulatuvalt alates selle jõustumise hetkest ning määras XX.XX.XXXX otsusega nr XXX O.H-le vanemahüvitise perioodiks 01.09.2016 kuni 26.11.2017 summas XXX eurot kuus. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

§ 209

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör O.H-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui O.H ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava poolt hüvitatavaks kriminaalmenetluse kuluks on kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalgaalammäära, mis tuleb O.H tasuda 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. 3 Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et O.H on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada O.H süüdi

§ 209lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskuludeks on sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2020 584 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb O.H KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena hüvitada sundraha 876 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm kohtunik 4