← Eesti

2-23-108668/6

Obsah (10)§ 407§ 326§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 455§ 468

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-108668 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista I. O. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks: 1) 06.08.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr 4419491950 tulenev põhivõlgnevus 1556,20 eurot, intress 235,32 eurot, 03.11.
  2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1253,79 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot; 2) 20.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 46902289941 tulenev põhivõlgnevus 130,39 eurot, lepingutasu 10,70 eurot ja 03.11.
  3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 31,70 eurot.
  4. Välja mõista I. O. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 04.11.
  5. a viivis: 1) tasumata põhivõlalt summas 1556,20 eurot lepingujärgses määras 40,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni; 2) tasumata põhivõlalt summas 130,39 eurot määras 10,50% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
  6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  8. Jätta menetluskulud I. O. kanda. 1

(4)
  1. Välja mõista I. O. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 695 eurot, sh 455 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.
  2. Välja mõista I. O. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  3. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati

§ 326lg 1 alusel aadressil xxxxxxxxxxx-xx, xxxxxxx postkasti jätmisega 23.09.2023.

a kostjale kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga 06.08.

  1. a krediidikontolepingu nr 4419491950, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 euro ulatuses. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi. 20.12.2020 sõlmis kostja ESTO AS-iga järelmaksulepingu nr 46902289941, mille alusel sai kostja kauba ja kohustus selle eest tasuma osamaksega. Kostja rikkus nimetatud lepinguid ega teinud kõiki dtagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles ESTO AS lepingu üles ja loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja: 1) 06.08.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr 4419491950 tuleneva põhivõlgnevuse 1556,20 eurot, intressi 235,32 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1032,33 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 40,90% aastas ja 2) 20.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 46902289941 tuleneva põhivõlgnevuse 130,39 eurot, lepingutasu 10,70 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,26 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1
  2. lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) 06.08.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr 4419491950 tuleneva põhivõlgnevuse 1556,20 eurot, intressi 235,32 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1253,79 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele 2

(4)järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 40,90% aastas ja 2) 20.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 46902289941 tuleneva põhivõlgnevuse 130,39 eurot, lepingutasu 10,70 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 31,70 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 895 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot,

§ 4842

alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 92,76 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 362,24 eurot, kokku 455 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 455 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse esitamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud.

§-le 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole

§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 695 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 695 eurot hageja kasuks välja kostjalt. 3

(4)Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

§ 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.