Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-23-16608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16608 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.11.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Jxxxx Lxxx vastu. 20.12.2023.a määrusega saatis Tartu kohtumaja asja alluvusel lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. Hagiavalduses palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Bigbank AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1615469 tuleneva põhinõude 8790,49 eurot, intressi 876,13 eurot (24,90% aastas 15.03.2022-06.07.2023), lepinguhaldustasu 6 eurot (1,5€*6, 15.03.2022-06.07.2022), viivised 3034,38 eurot (8790,49 eurolt, 24,90% aastas perioodil 06.07.2022-22.11.2023) ning sissenõudmiskulud 35 eurot (saadetud Lääne tn 2-18, 50605 Tartu linn 17.04.2023, 28.09.2023, 30.10.2023). Lisaks viivised 24,90% aastas põhinõudelt alates 24.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Bigbank AS-ga 19.11.2019 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 12 370 eurot. Laenu pidi kostja tagastama osamaksetega perioodil 16.12.201916.12.
2. Esimene osamakse sisaldas intressi ja lepinguhaldustasu, kokku summas 163,56 eurot. Alates teisest osamaksest pidi kostja hakkama tasuma lisaks krediidisummat, osamakse 363,85 eurot. Viimane osamakse 370,16 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 24,90% aastas. Lepingus oli kokku lepitud ka lepinguhaldustasus 1,50 eurot kuus. Krediidikulukuse määraks oli 29,13% aastas ning lepingu sõlmimise tasuks 185,55 eurot. Viivisemäär oli sama, mis intressimäär, s.o 24,90% aastas Kostja tegi viis esimest osamakset (16.12.2019-15.04.2020). Kostja tasus põhinõuet 435,80 eurot, intressi 1176,16 eurot ja lepinguhaldustasu 7 eurot. Kostja sai 22.04.2020 lepingu lisa alusel maksepuhkust kolmeks kuuks, mille ajal pidi ta tasuma intressi ja lepinguhaldustasu. Laenu tagastamise lõpptähtajaks lepiti kokku 17.03.2025 ning krediidikulukuse määraks oli 28,19%. Kostja tasus 23 osamakset (15.05.2020-15.02.2022), kokku põhiosa 2639,81 eurot, intressi 4990,91 eurot ja lepingu haldustasu 33 eurot. Kostja ei tasunud osamakseid alates 15.03.
3. Bigbank AS ütles lepingu üles 06.07.2022, mille seisuga oli põhivõlgnevus 9294,39 eurot, intress 876,13 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. 21.07.2022 loovutas Bigbank AS nõude hagejale. Pärast nõude loovutust maksis kostja kokku 503,90 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. 04.01.2024 kirjas palus kohus hagejal esitada selgitused ja tõendid selle kohta, kas ja kuidas krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. 05.01.2024 selgitas hageja, et pank on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pank kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid kostja arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside alusel. Pank arvestas kostja poolt deklareeritud sissetulekuga summas 1800 eurot. Kostja poolt võetud laenust oli tasutud Creditstar Estonia AS kohustus ning oli arvestatud, et IPF Digital OÜ kohustus oli kliendil lõpetatud. Hageja esitas nende kohta kinnitused, samuti kostja 2 2-23-16608 pangakonto väljavõtte. Kohustusena oli arvestatud igakuised finantskohustused summas 595 eurot, millele lisandus võetav laen kuumaksega 363,85 eurot. 05.01.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 05.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr on seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on Bigbank AS järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Bigbank AS kontrollis kostja poolt laenutaotluses märgitud andmeid ning jõudis õigele järeldusele, et kostja oli laenu võtmise ajal maksevõimeline. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte ja muud tõendid kinnitavad eeltoodut. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 3, VÕS § 397 lg 1 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, intress, lepinguhaldustasu, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8790,49 eurot, intressi 876,13 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, 23.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3034,38 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 24.11.2023 24,90% aastas põhinõudelt 8790,49 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 910 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi 3 2-23-16608 esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 910 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 20%, s.o 70 eurot). Kohus leiab, et tasumäär 100€/h (+ km) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2,5h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on seega 250 eurot (100€/h x 2,5h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 174lg 10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 1210 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja 300 eurot (sh km 20%) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4