KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-1245 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

) § 101 lg 1 kohaselt kuni 31.12.2021.a ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja alates 01.01.2022.a igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. X on sündinud XX.XX.XXXX.a. Tema vanemad on W ja C. Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsusega nr 2-16-17369 on Clt välja mõistetud elatis 100 eurot kuus.
2. Eelneva elatise väljamõistmise ajal oli hageja 4-aastane ja käesoleval ajal on hageja 10aastane. Eeltooduga seoses on hageja vajadused suurenenud. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesoleval ajal lisaks Xle veel 2018.a sündinud poeg F.
3. Kohus järeldas hageja seadusliku esindaja selgitusest, et hageja kulud ühes kuus on alljärgnevad: toit 170 eurot; kommunaalkulud 50 eurot; riided ja jalanõud 70 eurot; ringid ja trennid 100 eurot. Kõik nimetatud kulud on kohtupraktikaga kooskõlas. Lisaks määras kohus omal algatusel, et hageja vanuses lapse (10-aastane) kulud on alljärgnevad: sidekulu 10 eurot, kulud koolile 10 eurot, transpordikulud 20 eurot, vaba aeg, taskuraha 50 eurot. Seega hageja kulud kokku ühes kuus on ligikaudu 480 eurot.
4. Kostja väitis, et talle on jõukohane tasuda elatist 100 eurot kuus. Menetluse lõpus ütles kostja, et võib tasuda 120 eurot kuus. Kostja väitis, et ta on töötu, vahel on teinud juhutöid. Kostja seletas, et teda, kui kriminaalkorras karistatud isikut, ei taheta tööle võtta. Samuti ei taheta teda tööle võtta seetõttu, et tal on kohtutäituri käes mitmeid nõudeid täitmisel ja tööandjad ei soovi töötajat, kelle suhtes tulevad tööandjale arestimisaktid.
5. E-maksuameti andmetel on Cle viimati tehtud sotsiaalmaksuga maksustav väljamakse oktoobris 2021.a. Eesti Töötukassa 23.08.2017.a otsusest nähtuvalt on C töövõime vähenenud, töövõime vähenemise periood on 06.08.2017.a kuni 05.08.2020.a.
6. Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsuses nr 2-16-17169 on kohus arvestanud elatise väljamõistmisel C vähenenud töövõimet ning mõistnud elatise välja alla alammäära. Seega ajavahemikus alates hagi esitamisest 23.01.2020.a kuni töövõimetuse lõppemiseni 05.08.2020.a ei olnud elatise väljamõistmise alus, millise kohaselt elatist vähendati kostja 4 töövõimetuse tõttu, muutunud. Kohus jätab hagi rahuldamata selles osas, mis puudutab suurendatud elatise väljamõistmist perioodil alates hagi esitamisest kuni 05.08.2020.a.
7. Kuni 31.12.2021.a kuulus elatis arvestamisele

§ 101

lg 1 redaktsiooni järgi, mis nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2020.a oli ülalpidamiskohustuse suurus 292 eurot kuus. Sama suurus oli ka 2021.a. Kuna kostja osaline töövõimetus lõppes 05.08.2020.a, siis on hagejal õigus alates nimetatud kuupäevast nõuda kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist. Kostja puhul ei esine alates 06.08.2020.a ühtegi

§ 102

lg 2 sätestatud mõjuvat põhjust, mis võimaldaksid elatise väljamõistmist alla alammäära.

1. Kohtumenetluse ajal 2020.a pidi kostja tasuma hagejale elatist 1413 eurot (4 x 292 eurot septembri kuni detsembri eest ja 245 eurot augusti 26 päeva eest). Kohtumenetluse ajal 2021.a pidi kostja tasuma hagejale elatist 3504 eurot (12x292 jaanuari kuni detsembri eest). Kostja tasus elatist 2020.a eest alates 06.08.2020.a 484 eurot (4x100 eurot septembri kuni detsembri eest ja 84 eurot augusti 26 päeva eest) ja 2021.a eest 1200 eurot (12x100 eurot). Seega pidi kostja tasuma hageja kasuks elatist perioodil 06.08.2020.a kuni 31.12.2021.a kokku 4917 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodil elatist 1684 eurot ning juurde tuleb tasuda 3233 eurot.
2. Alates 01.01.2022.a

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused ja lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil; lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Nimetatu alusel kuulus ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a alammääras elatisena tasumisele 213,44 eurot ja alates 01.04.2022.a 226,44 eurot.
3. Kohtumenetluse ajal 01.01.2022 kuni 31.03.2022 pidi kostja tasuma hagejale elatist 640,32 eurot (3 x 213,44 eurot jaanuari kuni märtsi eest). Kohtumenetluse ajal alates 01.04.2022.a kuni käesoleva ajani pidi kostja tasuma hagejale elatist 2717 eurot (12x226,44). Kostja tasus elatist 01.01.2022.a kuni 31.03.
4. eest 300 eurot (3x100 jaanuari kuni märtsi eest) ja alates 01.04.2022.a kuni käesoleva ajani 1200 eurot (12x100). Seega pidi kostja tasuma hageja kasuks elatist perioodil 01.01.2022.a kuni 31.03.2023.a kokku 3357 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodil elatist 1500 eurot ning juurde tuleb tasuda 1857 eurot. 5 Apellatsioonkaebus
5. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt.
6. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja töövõimetusperioodi pikendati kuni 05.02.
7. Selle ajani on suurendatud elatise väljamõistmine põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu mõista elatist välja perioodi eest, mil kostja ei töötanud. Elatise maksmise võlgnevust saab arvestada üksnes perioodi 06.02.2021 – 11.10.2021 eest, s.o töövõimetusperioodi lõpust kuni Z OÜ-s töötamise lõpuni. Kostja ei vaidle vastu elatise suurendamisele alates 01.04.
9. Kostja soovib, et kohus määraks, et elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda hageja isiklikule arveldusarvele selliselt, et hageja emal ei oleks õigust raha käsutada. Samuti tuleb hageja ema kohustada esitama kostjale maksekviitungid hageja kulude kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kohtuistungil oli hageja nõus sellega, et suurendatud elatis mõistetakse välja alates töövõimetusperioodi lõpust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada perioodi 06.08.2020 kuni 31.12.2021 eest ja perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2023 eest elatise suurendamise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Samuti tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada alates 01.04.2023 suurendatud elatise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline. Maakohus mõistis otsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks välja tasumata elatise perioodi 06.08.2020-31.12.2021 eest 292 eurot kuus, kokku 3233 eurot. Seega on maakohus üheaegselt välja mõistnud elatise 292 eurot kuus ja kogusumma 3233 eurot, milles on arvestatud kostja poolset elatise tasumist vaidlusalusel ajavahemikul. Samuti on maakohus mõistnud perioodi 01.01.2022-31.03.2023 eest üheaegselt välja igakuise elatise

§ 101järgi arvutatud summas ja sama aja eest tasumata elatise.

Lisaks on maakohtu otsuse resolutsioon alates 01.04.2023 suurendatud elatise osas ebatäpne.

1. Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17369 mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 16.11.2016 välja igakuine elatis 100 eurot.
2. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on 6 muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et võrreldes 15.05.2017 otsuse tegemise ajaga, on hageja vajadused suurenenud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja töövõime vähenemise periood on lõppenud.
3. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 redaktsioon sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiv

§ 101

lg 1 redaktsioon sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101järgi arvutatakse elatis baassumma ja sellele lisanduvate komponentide alusel.

Nii enne 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva

§ 102

lg 2 redaktsiooni kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101järgi arvestatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§ 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja leiab, et põhjendamatu on mõista suurendatud elatis välja perioodi eest, mil ta oli töövõimetu. Hageja nõustus, et suurendatud elatis mõistetakse välja töövõimetusperioodi lõppemisest. Eesti Töötukassa 05.05.2020 otsusest nähtuvalt oli kostjal osaline töövõime ja töövõime vähenemise periood kestis kuni 05.02.
2. Seega lõppes töövõime vähenemise periood 05.02.
3. Arvestades, et hageja oli nõus, et suurendatud elatis mõistetakse välja alates töövõime vähenemise perioodi lõppemisest, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas elatise suurendamise nõude perioodi 06.08.2020 – 05.02.2021 eest. 27.

§ 101

lg 1 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) järgne elatise suurus oli 2021.a 292 eurot kuus. 28. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vastavalt

§ 101

lõikele 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vaidlust ei ole, et lapsetoetus laekub lapse emale.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 7 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlus puudub, et nimetatud elatise vähendamise tingimus ei ole täidetud. Seega oli alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

redaktsiooni järgi arvutatav elatise summa ajavahemikul 01.01.2022 – 31.03.2022 213,44 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022 – 31.01.2023 225,64 eurot kuus ja ajavahemikul 01.02.2023 – 31.03.2023 215,64 eurot kuus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et perioodil 01.04.2022 – 31.03.2023 oli elatise suuruseks 226,44 eurot kuus.

1. Maakohus on märkinud, et hageja kulud kokku on ligikaudu 480 eurot kuus. Samas on maakohus elatise suurust suurendanud
2. aasta eest 292 euroni kuus, seega lähtunud sellest, et 2021.a kulus lapse ülalpidamiseks kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Pooled ei ole menetluses (sh kostja apellatsioonkaebuses) tuginenud sellele, et 2021.a oli hageja ülalpidamisvajadus väiksem kui kahekordne elatise miinimumäär. Sealjuures on kostja nõustunud sellega, et perioodil 06.02.2021 – 11.10.2021 tuleb tal tasuda elatist 292 eurot kuus. Seega lähtub ka ringkonnakohus sellest, et 2021.a oli lapse ülalpidamisvajadus kokku kahekordne elatise miinimummäär. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebuses väitnud, et alates 01.01.2022 ei vaja hageja oma ülalpidamisvajaduse rahuldamiseks kostjalt elatist

§ 101järgi arvestatud suuruses.

1. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et perioodil, mil tal ei olnud tööd (s.o 12.10.2021-31.03.2023), ei olnud ta suuteline elatist miinimummääras tasuma. Kostja väitis, et tööandjad ei taha tööle kriminaalkorras karistatud isikut ning isikut, kelle suhtes täiturid esitavad nõudeid. Kostja oli nõus elatise suurendamisega perioodi 06.02.2021 – 11.10.2021 eest (s.o töövõime vähenemise perioodi lõppemisest kuni töölepingu lõppemiseni Z OÜ-s).
2. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
3. Kostja töövõime vähenemise periood lõppes 05.02.2021 ning pärast seda ei olnud tema võime tööga elatist teenida piiratud. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on kostja töötanud 03.04.2017-01.10.2018, 19.03.2019-10.10.2019, 11.05.202011.10.2021 Z OÜ-s, 07.02.2020-29.04.2020 P OÜ-s, 20.10.2018-16.03.2019 ja 13.10.201915.01.2020 H OÜ-s ja töötab alates 13.04.2023 Ö OÜ-s. Eeltoodust nähtub, et hoolimata kostja väitest, et tööandjad ei taha teda tööle võtta, on kostja töötanud enne 12.10.2021 erinevate tööandjate juures ning töötab ka alates 13.04.
4. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi perioodil 12.10.2021 – 31.03.2023 kõik mõistlikult võimaliku, et tööle saada, kuid sellest hoolimata tööandjad temaga lepingut ei sõlminud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et 8 ta tegi kõik endast oleneva, et nimetatud perioodil tööga sissetulekut teenida, siis puudub alus vähendada elatist alla alammäära.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust. Perioodi 06.02.2021 - 31.12.2021 eest tuleb suurendada elatist 292 euroni kuus. Nimetatud ajavahemikul kuulus seega tasumisele 3 159,89 eurot. Arvestades, et kostja on tasunud 2021.a elatist 100 eurot kuus, siis perioodi 06.02.2021 - 31.12.2021 eest on kostja tasunud elatist kokku 1082,11 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud ajavahemiku eest välja mõista tasumata elatis 2077,78 eurot.
6. Perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest tuleb elatist suurendada 213,44 euroni kuus, perioodi 01.04.2022 – 31.01.2023 eest 225,64 euroni kuus ja perioodi 01.02.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 euroni kuus. Seega pidi kostja tasuma perioodi 01.01.2022 – 31.03.2023 eest elatist 3328 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud perioodil 01.01.2022 – 31.01.2023 elatist 100 eurot kuus ning perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 120 eurot kuus. Seega on kostja kokku tasunud elatist 1540 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb perioodi 01.01.2022 – 31.03.2023 eest kostjalt välja mõista tasumata elatis 1788 eurot.
7. Kuigi kostja oli nõus elatise suurendamisega alates 01.04.2023, on maakohtu resolutsioon selles osas ebatäpne. Maakohus on resolutsioonis märkinud, et alates
8. aprillist 2023 ja jätkuvalt tuleb elatis välja mõista lähtudes

§ 101lõigetest 1, 3 ja 4.

Maakohus jättis välja toomata, millistest komponentidest elatis koosneb. Samuti ei ole maakohus resolutsiooni sõnastamisel arvestanud lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Eeltoodust tulenevalt tuleb resolutsiooni täpsustada ja märkida, et alates

1. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 260 eurot 33 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
4. Kostja soovib, et kohus määraks, et elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda hageja isiklikule arveldusarvele selliselt, et hageja emal ei oleks õigust raha käsutada. Samuti palus kostja kohustada hageja ema esitama kostjale arved hageja kulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlustel alust. Kuna elatis on mõeldud lapse igapäevakulude katmiseks ning nende kulude kandmist otsustab lapsega kooselav vanem, siis ei ole põhjendatud sätestada, et lapse ema ei tohi raha käsutada. Samuti ei näe seadus ette, et lapsega koos elaval vanemal on kohustus esitada teisele vanemale elatise kasutamise kohta arveid. 9 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka elatise muutmise vaidlus on ülalpidamisasi, mistõttu tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seetõttu puuduvad ka kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 10