) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 3 2-24-100102
lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et võlgnik kannab menetluskulud järgnevalt: riigilõiv 65 eurot ning avaldaja õigusabi teenuste eest summas 148,20 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.