Obsah (6)

§ 120§ 1573§ 64§ 65§ 66§ 3312

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-844 (23261050572) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sek

§ 120

lg 1; § 1573 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Aapo Rehi Süüdistatav Kristjan Anier (isikukood: 39104295724; elukoht:xxxxxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kristjan Anier süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot. Tunnistada Kristjan Anier süüdi

§ 1573

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära, s.o 900 (üheksasada) eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kristjan Anierile

§ 120

lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest liitkaristuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

§ 65

lg 2 alusel mõista Kristjan Anierile liitkaristuseks käesoleva kohtuotsusega

§ 120

lg 1 ja

§ 1573

lg 1 järgi mõistetud rahalisest karistusest 150 päevamäära s.o 1500 eurot ja Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega nr 1-18-10256 mõistetud karistuse ära kandmata osast s.o 4 aasta 2 kuu pikkusest vangistusest.

§ 64

lg 2 alusel täidetakse rahaline karistus iseseisvalt.

§ 66

lg 1 alusel määrata Kristjan Anierile mõistetud rahaline karistus 1500 eurot tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul mitte vähem kui 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise rahalise karistuse osa 125 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri ning selgituse “Kristjan Anier, otsus nr 1-24-844, rahaline karistus“. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Kristjan Anierile lähenemiskeeld kannatanu L.S (S) (isikukood xxxxxxxxxxx ) suhtes 3 aastaks, keelates Kristjan Anieril lähenemise kannatanule ja tema teadaolevale elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxxx xxxxxxx) ning tema teadaolevale töökohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxxx xx x xxxxxx xxxx , xxxxxxxxx xxxxx ) lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Kannatanuga juhuslikul kohtumisel on Kristjan Anier kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Samuti keelata Kristjan Anieril suhtlemine ja kontakti otsimine kannatanuga muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, sotsiaalmeedia internet jt) kaudu. Lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi. 2. Menetluskulude hüvitamine: Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Anierilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 351 (kolmsada viiskümmend üks) eurot 36 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1581 (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks) eurot 36 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri ning selgituse “Kristjan Anier, otsus nr 1-24-844, menetluskulu“.
2. Asitõendid ja salvestised: 7 DVD-plaati videosalvestistega jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 Ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahalise karistuse ja menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu e-posti aadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristjan Anier toime pannud kuritegudena: 1) ähvardamise toimepanemise

§ 120

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 23.07.2023 kella 07:00 ajal, .Jõhvi-Tartu-Valga 219. kilomeetril asuvas 70 km/h kiiruspiiranguga teelõigul, juhtides sõidukit Audi A6 reg. nr-ga XXX XXX sõidukiirusel 100 km/h Tartu suunas, ähvardas kõrvalistmel istuvat L .Si sellega, et keerab auto üle katuse. Ähvarduse tulemusel tundis L .S hirmu, et Kristjan Anier võib auto keerata üle katuse, sest Kristjan Anier lisas ähvardamise ajal sõidukiirust ja ähvarduse järel lisas Kristjan Anier sõidukiirust kuni Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jaanikese teeristini, kuni sõidukiiruseni, mis ületas 100 km/h sõidukiirust. L .Sil oli alust karta tervisekahjustusi tekitava teo täideviimist Kristjan Anieri poolt, sest Kristjan Anier oli ähvardamise hetkel sõidukit juhtimas, seega sõiduki teelt välja juhtimine oli tema jaoks võimalik ning ta juhtis sõidukit sõidukiirusel, mille puhul auto teelt välja juhtimise tulemusel oleks sõidukis viibinud L .Sile võinud tekkida tervisekahjustusi. 2) ahistava jälitamise toimepanemise

§ 1573

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et Kristjan Anier on alates 27.07.2023 järjepidevalt xxx xxxxxxx xxxxxxxx L .Si tahte vastaselt temaga kontakti otsinud ning sekkunud L .Si tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga teda alandada ja oluliselt häirida. L Siga järjepidev ja tahtevastane kontakti otsimine seisnes järgnevas: - Pärast seda, kui L .S väljendas 27.07.2023 ajavahemikul kell 12:33-15:21 Kristjan Anierile Facebook Messengeri sõnumite teel, et ei soovi enam temaga suhelda ei telefoniteel, kirjutades ega kohtumise kaudu, jätkas Kristjan Anier Facebook Messengeris sõnumite saatmist L. Sile, 27.07.2023 vältel (41 sõnumit) 28.07.2023 vältel (15 sõnumit), mille järel Kristjan Anier saatis ühe sõnumi kuupäevadel 29.07.2023, 30.07.2023 ja 02.08.

1. Seejärel blokeeris L. S Kristjan Anieri telefoninumbri xxxxxxxxxxx ja Kristjan Anieri kasutaja Facebook Messengeris 02.08.2023 kell 17:
2. - 02.08.2023 kella 20:38 ajal edastas Kristjan Anier enda emale kuuluva telefoninumbri xxxxxxxxx pealt RCS-teel L Sile kuuluvale telefoninumbrile xxxxxxxx 2 sõnumit, millele L S vastas RCS sõnumiga, mille puhul L. S väljendas, et ei soovi Kristjan Anieriga suhelda. Seejärel edastas Kristjan Anier samalt telefoninumbrilt 02.08.2023 L. Sile veel ühe RCS sõnumi ning 03.08.2023 ja 05.08.2023 kummalgi päeval ühe RCS-sõnumi, mille lõpus oli märgitud ära ka nimi „Kristjan“. - 09.08.2023 edastas Kristjan Anier L Si telefoninumbrile xxxxxxxx telefoninumbrilt xxxxxxx 1 RCS sõnumi ja tegi kõnesid L Sile kuuluvale telefoninumbrile varjatud numbri kaudu (16 kõnet) ja enda isiklikult (blokeeritud) telefoninumbrilt xxxxxxxx (2 kõnet). - 09.08.2023 helistas Kristjan Anier .teenindusjaama numbrile ajal, millal L .S töö ei olnud, ning proovis xxxxxxxx xxxxxxxx teenindusjaamas töötanud isiku kaudu saada kontakti L .Siga. - 10.08.2023 edastas Kristjan Anier telefoninumbrilt xxxxxxx 1 RCS sõnumi, millele L .S vastas sõnumiga: „Millest sa aru ei saa. JÄTA MIND RAHULE!!!“ ning mille peale Kristjan Anier 3 vastas samalt telefoninumbrile 1 RCS sõnumiga. 10.08.2023 helistas Kristjan Anier L .Si telefoninumbrile xxxxxxxxx varjatud telefoninumbrilt 20 korral. Enda isiklikult (blokeeritud) telefoninumbrilt xxxxxxxxxxx tegi Kristjan Anier 10.08.2023 ühe kõne, mille järel L. S helistas Kristjan Anierile 1 korral ning seejärel blokeeris uuesti Kristjan Anieri telefoninumbri, mille järel Kristjan Anier proovis ühel korral uuesti helistada L .Si telefoninumbrile. - 13.08.2023 helistas Kristjan Anier L .Si telefoninumbrile varjatud numbriga kahel korral, telefoninumbrilt xxxxxxxxxxx korral, telefoninumbrilt xxxxxxxxxx kahel korral ja telefoninumbrilt xxxxxxxx ühel korral kell 18:
3. Seejärel ilmus Kristjan Anier 13.08.2023 kell 18:51 L Si töökohta, Xxxxxxxxx xxxxxxxxxteenindusjaama (xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx) ja tõi L Sile teenindusjaama leti juurde suure karumänguasja, mida teenindusjaamas töötanud L S vastu ei võtnud. L Si eraellu sekkumine eesmärgiga alandada ja oluliselt häirida L. Si seisnes selles, et pärast seda, kui L S ei olnud võtnud 13.08.2023 vastu karumänguasja, mille Kristjan Anier L .Sile tõi, lubas Kristjan Anier, viibides Xxxxxxxxx xxxxxxxxxteenindusjaamas aadressil xxxxxxxxx x xxxxxxxxx linn, kutsuda L. Sile politsei ning seejärel lasi kolmandal isikul helistada Häirekeskusesse ettekäändel, et L. .Sil on joobetunnnused, mille peale saabus xxxxxxx xxxxxxx teenindusjaama politseipatrull, kes L .Sil joobetunnuseid ei tuvastanud. L Siga tahtevastaselt kontakti otsimine jätkus sellega, et 13.08.2023 kella 19:23 ajal saabus Kristjan Anier L. Si sõbranna elukoha juurde, aadressile xxxxxxxx xxxxxx xxx xx x , kuhu oli eelnevalt liikunud L. S ning proovis järjekordselt saada kontakti L Siga, olenemata sellest, et L .S jätkuvalt väljendas, et ei soovi Kristjan Anieriga suhelda. - 02.09.2023 otsis Kristjan Anier L .Siga kontakti selle kaudu, et helistas L .Si telefoninumbrile xxxxxxxx kell 13:05 ühel korral enda isiklikult telefoninumbrilt xxxxxxxxx ja samal minutil telefoninumbrilt xxxxxxxxxx ning kell 13:09 varjatud numbri kaudu. Selle järel ilmus Kristjan Anier 02.09.2023 kahel korral Xxxxxxxxx xxxxxxxxxteenindusjaama, millest esimesel juhul küsis Kristjan Anier L. Silt, miks L. S temaga ei suhtle ning millest teisel juhul läks L .S töökoha tagaruumi, et vältida Kristjan Anieri teenindamist. Eelneva tulemusel on L .S olnud emotsionaalselt häiritud ja Kristjan Anieri tegude tõttu on L. S viibinud enda elukoha asemel enda sõbranna K-T.P elukohas. Emotsionaalne häiritus on L. Si puhul väljendunud suures vihas ning L. S on tundnud muret sellepärast, et tema töökohta politsei valeväljakutse tegemine seoses joobetunnustele viitamisega võib tuua kaasa töökoha kaotuse. Ahistava jälitamise toimepanemise ajal on L Sil olnud probleeme söömise ja magamisega. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 120

lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, st 600 eurot.

§ 1573

lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, st 900 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kristjan Anierile

§ 120

lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, st 1500 eurot.

§ 65

lg 2 alusel mõista Kristjan Anierile liitkaristuseks käesoleva kohtuotsusega

§ 120

lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi mõistetud rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.t 1500 eurot ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 19.12.2018 otsusega nr 1-18-10256 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 4 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 2 alusel täidetakse rahaline karistus iseseisvalt.

Mõista rahaline karistus täitmisele ositi ühe aasta jooksul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Kristjan Anierile lähenemiskeeld kannatanu L.S (isikukood xxxxxxxxxxx ) suhtes 3 aastaks, keelates Kristjan Anieril lähenemise L.Sle, tema teadaolevale elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxxx xxxxx) ja tema teadaolevale töökohale (käesoleval ajal xxxxxxxxx xx x xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxxx) lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. L..Sga juhuslikul kohtumisel on Kristjan Anier kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Samuti keelata Kristjan Anieril suhtlemine ja kontakti otsimine L. Sga muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, sotsiaalmeedia internet jt) kaudu. 4 Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 1573

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kristjan Anieri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 351,36 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1581,36 eurot: sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 351,36 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 7 DVD-plaati videosalvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aivar Hint Kohtunik 6