lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 29,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.
lg 1 määras põhivõlgnevusest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 27229,80 eurot kokku, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitis 1370,68 eurot (dtl 2, hagi ese). Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel 30.06.2021 sõlmitud suuline töövõtuleping, mille objektiks oli hageja poolt mulla sõelumise teenuse osutamine koos laaduriga objektil Silma, Haapsalu. Pärast tööde teostamist esitas hagejale 10.08.2021 kostjale tehtud tööde eest arve nr 32575 kokku summas 27 229,80 eurot, maksetähtajaks oli 20.08.
lg 1 määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 27 229,80 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhinõue. Kahjuhüvitise osas märkis hageja, et hageja pöördus inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ poole võlajäägi 15 229, 80 euro sissenõudmiseks. Enne seda pöördus hageja korduvalt meeldetuletustega kostja poole, hageja oli sunnitud tegema lisakulutusi. Hageja ja inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p 7.
lg-st 1 (eeldused on täidetud) ja see tekkis kostja tegevusetusest tingituna kohtuväliselt lepingulise võlgnevuse sissenõudmisega. Kuivõrd kostja ei tasunud tähtaegselt hagejale põhinõuet ja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele, nõudekirjadele, siis oli kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisnes teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 9% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (15 229,80-9%=1370,68 eurot). Seega oli kostja tegevus põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse esitamise kohtusse. Hageja püüdis korduvalt kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda ja kostjat hoiatati, et kui ta ei tasu võlgnevust, siis on hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Hageja esitas ka kohtumenetluses kostjale mitmeid kompromissettepanekuid, mida kostja ei aktsepteerinud. Kostja esitas hagejale alles kohtumenetluses ettepaneku, et ta tasub 1500 eurot, samas ei ole kostja enda pakutud summa kujunemist kuidagi selgitanud. Tingituna kostja tegevusest oli hageja kandnud kulusid (kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega), siis soovis hageja, et kostja nimetatud kulud ka hüvitaks. Hageja selgitas, et kostja on viivitas esitatud arve nr 32575 tasumisega alates 21.08.2021, st et kostja ei tasunud osutatud teenuste eest rohkem kui 2,5 aastat. Kostja ei reageerinud ühelegi hageja meeldetuletusele ega tasunud arvet kasvõi osaliselt mitte, kuniks hageja oli sunnitud pöörduma inkassoettevõtte poole võlgnevuse sissenõudmise teenuse saamiseks. Alles peale inkassoettevõtte poolt kostjale 5 nõudekirja saatmist, tasus kostja hagejale osaliselt võlgnevuse. Ka kohtumenetluses pidi hageja lepinguline esindaja koostama mitmeid menetlusdokumente, mis tekitavad hagejale täiendavaid lisakulusid. Eeltoodust tulenevalt oli hageja seisukohal, et kostja vastuväide hageja menetluskulude osas tuleb jätta tähelepanuta (dtl 85-89). 3. 26.09.2023 vastuses täpsustas hageja viivisenõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 29,80 eurot, seisuga 03.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3 2128,48 eurot, edasiulatuv viivis
lg 1 määras alates 04.07.2023 põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitis 1370,68 eurot (dtl 92-95). Kostja vastuväited
lg 1 määras alates 04.07.2023 põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, 4 kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitise 1370,68 eurot (dtl 92-93). 10. Võlaõigusseaduse (
) § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning
lg 1 p 1 ja § 108 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 30.07.2021 arve nr 32575 summas 27 229,80 eurot tuli kostjal tasuda maksetähtajaks 20.08.2021 (dtl 9). Vaidlustamata asjaoluna tasus kostja hagiavalduse punktis 1.4 toodult hagejale arve nr 32575 osaliselt ja kostja tagasimaksed olid järgnevad: 14.09.2021 10 000 eurot, 26.10.2021 2000 eurot ning 28.03.2023 15 200 eurot, kokku 27 200 eurot (dtl 3). Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 29,80 eurot (27 229,80 – 10 000 – 2000 – 15 200= 29,80 eurot). Kostja ei ole põhinõudele summas 29,80 eurot vastuväiteid esitanud (dtl 81). Asjas puuduvad tõendid, et tasumata põhinõue oleks kostja poolt täidetud. Seega on kostja väide, et vaatamata makseviivitustele on kostja hagejale kokkulepitud summad tasunud, ebaõige ja TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendamata. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõtulepingut rikkunud (so jättis teostatud töö eest osaliselt tasumata) ja
lgle 1, § 101 lg 1 p-ile 1 tuginevalt on hageja põhinõue summas 29,80 eurot põhjendatud. 11. Hageja nõuab kostjalt seisuga 03.07.2023
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 2128,48 eurot ja edasiulatuvat viivist
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (dtl 92 ja dtl 93). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (
MS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule (
lg 8).
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 12. Kostja taotles sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 50% ulatuses vähendamist põhjendusel, et kostja maksevõime sõltub tellitud teenuste tööde eest tellijate maksekultuurist ehk kas viimased tasuvad tööde eest õigeaegselt. Kostja tugines ka sellele, et kostja majandustegevus toimub hooajaliselt, so kevadest sügiseni ning olukorras, kus mõni tellijatest jääb kostjale võlgu, siis on kostjal vaid piiratud ajal võimalik enda jooksvast majandustegevusest tekkinud kohustusi täita. Kohustusi suudab kostja täita üksnes järgmiste hooaegade tegevuste arvelt ning kostja on faktiliselt koguvõlgnevuse tasunud (dtl 82). Hageja leidis seevastu, et kostja majandustegevuse eripära ei ole 5 aluseks viiviste vähendamiseks, seejuures tasus kostja nõude vaid osaliselt ja pärast meeldetuletusi pikemaajaliselt viivitustega (viivitus ca 2,5 aastat) ning viivis on tekkinud kostja tegevusetusest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Kostja taotlus ei ole põhjendatud ning hageja palus taotluse rahuldamata jätmist (dtl 86, dtl 87). Viivise vähendamist reguleerib
lg 8 kaudu kohalduv
lg 1, millest tuleneb, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus viivis on võrreldes rikkumisega ilmselgelt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab viivist vähendada eelkõige juhul, kui kokkulepitud suuruses viivise maksmine oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas viivise täies ulatuses nõudmine oleks väga ebaõiglane, peab esile tooma viivise maksmiseks kohustatud isik. Kostja väidetel tuleks väljamõistetavat viivist 50% ulatuses vähendada kahel põhjusel, esiteks seetõttu, et ta on suuremas ulatuses põhinõude täitnud ning teiseks tugines kostja majandustegevusest tulenevale eripärale (töö hooajalisus ja maksevõimekus sõltub tellijatelt laekuvatest tasudest). Kuna viivise vähendamist on taotlenud kostja, siis tuli kostjal tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh, et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud, seda kostja ei ole teinud. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (Riigikohtu lahendi nr 3-2-166-05 p-d 18 ja 19). Antud juhul nõuab hageja kostjalt viiviseid seadusjärgses määras (
Kostja ei ole viivise vähendamise taotlusega esitanud põhjenduste kohta tõendeid. Kohus on seisukohal, et kostja oli pikema aja vältel arve nr 32575 tasumisega viivituses ning viivise rakendumine sõltus kostjast endast (so tegevusest) ja seda, et kohustuse osalisel täitmisel kohaldub viivis oli kostjale ettenähtav. Samuti märgib kohus, et kostja majandustegevusest tulenev eripära oli kostjale teada ja kostja pidanuks oma rahavooge maksevõimekuse osas paremini planeerima. Pelgalt asjaolu, et kostja on suuremas ulatuses põhinõude tasunud ei ole aluseks viivise vähendamiseks. Kohus möönab, et viiviste arvestuse lõpetamiseks oli kostjal võimalus tasuda ka põhivõlajääk iga makse teostamisega, kuid isegi 28.03.2023 viimase makse tegemisel kostja põhivõlajääki 29,80 eurot hagejale ei tasunud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata. 13. Hagiavalduse punktist 2.2 (dtl 5) nähtuvalt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 21.08.2021 kuni 03.07.2023 osas ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 04.07.2023
lg-s 1teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus. Arve nr 32575 muutus
Seega viivisearvestus algab maksetähtajale järgnevast päevast, so 21.08.2021.
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivise arvestus tagasimakseid arvestades on www.viivisekalkulaator.ee kasutades, järgnev: -21.08.2021 27 229,80 eurolt kuni 13.09.2021 on viivis summas 143,24 eurot; -kostja tasus 14.09.2021 hagejale põhivõla katteks 10 000 eurot, seega põhinõudelt 17 229,80 eurolt (27 229,80-10 000=17 229,80 eurot) on viivis 158,61 eurot (viiviseperiood 14.09.2021-25.10.2021); -kostja tasus 26.10.2021 põhivõla katteks 2000 eurot, seega põhinõudelt 15 229,80 eurolt (17 229,802000=15 229,80 eurot) on viivis 1818,81 eurot (viiviseperiood 26.10.2021-27.03.2023): -kostja tasus 28.03.2023 15 200 eurot, seega põhinõudelt 29,80 eurolt (15 229,80-15 200= 29,80 eurot) on viivis 0,84 eurot (viiviseperiood 28.03.2023 kuni 03.07.2023). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on eeltoodud arvestuse kohaselt kokku summas 2121,50 6 eurot. Hageja nõuab 26.09.2023 vastusest nähtuvalt seisuga 03.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 2128,48 eurot (viivisearvestust 26.09.2023 vastuses esitatud ei ole ning kohus lähtub viiviseperioodi osas hagi p-is 2.2 toodust). Kohus on seisukohal, et hageja on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust arvestanud ebaõigesti (so 6,98 euro ulatuses rohkem). Kohus jätab hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 6,98 eurot (2128,482121,50=6,98 eurot) rahuldamata. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 2121,50 eurot (periood 21.08.2021 kuni 03.07.2023) ja edasiulatuv viivis TsMS § 367 ja
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 29,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhinõue, so 29,80 eurot, on põhjendatud. 14. Hageja palub kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist, so 1 tasumata arve eest. (dtl 2, dtl 5).
¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostjal ei ole sissenõudmiskulu 40 euro osas vastuväiteid (dtl 81; dtl 82). Osundavalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot on põhjendatud. 15. Hageja nõuab kostjalt
Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt nõuab hageja varalise kahjuna kulu, mis on tekkinud kostjalt kohtuväliselt lepingulise võlgnevuse sissenõudmisega. Kahju hüvitamise eeldused on hageja hinnangul täidetud. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, jättes hagejale tasumata teostatud tööde eest esitatud arve summas 15 229,80 eurot. Hageja pöördus inkassoettevõtte poole võlajäägi 15 229,80 euro sissenõudmiseks ning enne inkassoettevõtte poole pöördumist edastas hageja kostjale korduvaid meeldetuletusi ning hageja oli seega sunnitud tegema lisakulutusi (inkassoteenuse näol). Hageja sõlmis Debitum Collectio OÜ-ga käsunduslepingu ning viidatud lepingu p 7.3 kohaselt oli teenustasu inkassoettevõttele 9% võlgnevast põhinõudest. Kuna kostja ei ole tähtaegselt, so 20.08.2021 tasunud põhinõuet ning pole reageerinud hageja ja tema esindaja poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele, siis on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 9% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (15 229,80-9%=1370,68 eurot) (dtl 6). Kostja märkis, et kahjuhüvitis tuleb jätta rahuldamata, hüvitisenõue on arusaamatu, ta ei ole käsunduslepingu pooleks ja ei ole sellisest lepingust tulenevate kohustuste ühinenud (dtl 53) ning kahjuhüvitise osas ei ole hageja õigusabikulusid kandnud (dtl 82). Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud kohtueelse õigusabikulude suuruse kohta detailset ülevaadet. Ka ei ole kohtule esitatud vaidlusalust käsunduslepingut ega muid tõendeid, mille alusel kahju nõude eeldusi hinnata. Kohus on ka seisukohal, et väidetavast käsunduslepingu p-st 7.3 tulenevalt hageja ja inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ vahel kokku lepitud teenustasu näol ei ole tegemist kohtueelse õigusabikuluga, mida peaks kostja kandma. Kohus selgitab, et kahjuna ei kuulu hüvitamisele mistahes õigusabikulu summa/teenustasu summa, milles esindaja ja klient on kokku leppinud, vaid kahjuks saab lugeda üksnes selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Antud juhul see nii ei ole, sest hageja nõuab käsunduslepingu p 7.3 alusel teenustasu, so põhinõudelt 15 229,80 eurolt 9 %, summas 1370,68 eurot. Hageja hagiavalduses loetlenud mitmeid toiminguid, milliseid on ta kostjale õigusabi osutamiseks teinud (meeldetuletuskirjad, võlateatised, hagihoiatused). Tegemist on olemuselt lihtsate dokumentidega, mille koostamiseks, sh asjaoludega tutvumiseks ei ole 1370,68 euro suuruses kahjuhüvitise nõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul kahjuhüvitis sissenõudmisega seonduv kaetud sissenõudmiskuluga ning topelt nõudmine ei ole põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja kahjuhüvitise summas 1370,68 eurot rahuldamata. 16. Kohus rahuldab kokkuvõtvalt hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 7 29, 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2121,50 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 29,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 6,98 euro ja kahjuhüvitise 1370,68 euro nõuete osas. 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus hageja menetluskulud 61,40% ulatuses kostja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.