4-23-3966/13

4-23-3966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liina Pohlak Määruse tegemise aeg ja koht 09.jaanuaril 2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-23-3966 Väärteoasi Taotlus ennistada Oksana Ragozina kaebuse esitamise tähtaeg Tööinspektsiooni 02.11.2023 otsuse peale väärteoasjas 3-2/135 Menetlustoiming Taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 Jätta rahuldamata Oksana Ragozina taotlus Tööinspektsiooni 02.11.2023 otsusele väärteoasjas 32/135 kaebus esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 27.11.2023.a laekus Harju Maakohtule Oksana Ragozina kaebus Tööinspektsiooni 02.11.2023 otsusele väärteoasjas 3-2/

1. Kaebuse esitaja soovis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistuse osas. Kohus tutvus kaebuse ja sellele lisatud materjalidega ning väärteoasja 4-23-3966 raames väljanõutud väärteotoimikuga tuvastas, et Oksana Ragozina suhtes väärteoasjas nr 3-2/135 03.10.2023.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et protokolli on isikule tutvustatud 03.10.2023 ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 02.11.
2. Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas 02.11.2023 (lk 60-68), mistõttu oli otsus menetleja juures 02.11.2023 reaalselt olemas ja kättesaadav. Otsuses on märgitud, et otsuse peale on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebuse esitamiseks seaduses kehtestatud
3. päevane tähtaeg kulgema 03.11.2023 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 20.11.2023 (kuna 18.11.2023 oli laupäev). Kuna isik soovis saada lahendid e-posti aadressile, saatis meneleja samal päeval kui otsus oli kättesaadav, s.o 02.11.2023 kell 08:57, otsuse Oksana Ragozina poolt menetlejale antud e-posti aadressile. Samuti saadeti otsus isiku kaitsjale Vadim Vildele (lk 69-71). Seega oli kohtuväline menetleja teinud otsuse kaebuse esitanud isikule ja tema esindajale alates 02.11.2023 kättesaadavaks. 1 Kaebus Harju Maakohtule esitati 27.11.2023 ja see on samal kuupäeval kaebuse esitanud isiku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega esitati Olga Ragozina kaebus peale kaebetähtaja möödumist. Kaebuses ei taotletud kaebetähtaja ennistamist. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p 1 jättis kohus kaebuse 04.12.2023 määrusega läbi vaatamata kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning tähtaja ennistamise taotlust ei esitatud. 19.12.2023 esitas Oksana Ragozina nimel Marina Simhes-Kazakova määrusekaebuse Harju Maakohtu 04.12.2023 määrusele määruskaebuse, milles taotles:
4. Ennistada Tööinspektsiooni 02.11.2023.a. otsusele väärteoasjas nr 3-2/135 kaebuse esitamise tähtaega. 2.Seoses kaebuse esitamise tähtaja ennistamisega tühistada täies ulatuses kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel põhinev 04.12.2023.a määrus, millega oli jäetud kaebuse esitaja kaitsja poolt 27.11.2023.a. esitatud kaebus läbivaatamata ja võtta kaebus menetlusse koos käesolevas kaebuses esile toodud täiendustega ning kaebuse esitaja taotluse täpsustusega. 3.Rahuldada kaebus, lõpetades kaebuse esitaja suhtes algatatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tähtaja ennistamise taotlust põhjendatakse järgnevaga: 13.10.2023.a. sõlmis kaebuse esitaja tema kohtumenetluses esindamiseks nõutavate õigusteadmistega isikuga hr. Vadim Vilde’ga käsunduslepingu kaebuse esitaja kohtuvälises ning ka kohtulikus väärteomenetluses esindamiseks. 27.11.23.a. esitas kaitsja ka kaebuse Tööinspektsiooni otsusele. Kuid kaebusega vaidlustatavast määrusest, mille sai kaebuse esitaja kätte 13.12.23.a., tema kaitsja aga 07.12.2023.a., sai kaebuse esitaja esimest korda teada sellest, et kaebus oli esitatud kaitsja poolt selleks sätestatud tähtaja rikkumisega, ilma tähtaja ennistamise taotluseta ja on jäänud seetõttu läbivaatamata. Määruse põhjendustest selgub, et kaitsja ei järginud kaebetähtaega selle kulgemise alguse ajast eksliku, menetlusseadusele mittevastava, arvamuse tõttu. Ehk kaitsja poolt VÕS-i § 620 lg 1 ning lg 2 viimases lauses sätestatud hoolsuskohustuse rikkumise tõttu toimida käsundi täitmisel üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Riigikohus on korduvalt, sh 01.02.2023.a. määruse kriminaalasjas nr 1-22-2631 p 6 ning selles mainitud lahendites seletanud, et kaitsja poolt lepingulise kohustuse rikkumine on mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja ennistamiseks. Kohtumääruse põhjendused O.Ragožina oli sõlminud kokkuleppe enda esindamiseks jurist Vadim Vildega. Tegemist oli O.Ragožina valikuga ja esindajaga, keda Ragožina ise soovis enda kaitsjaks. Seega oli O. Ragožina veendunud, et V.Vilde on hariduselt ja teadmistelt kvalifitseeritud ja sobiv jurist. O. Ragožinal oli võimalik sõlmida enda esindamiseks kokkulepe ka advokatuuri liikmeks oleva advokaadiga, kelle teadmisi on kontrollitud advokatuuri kutseeksamil, aga seda ta ei teinud. Ta võttis ise teadlikult riski sõlmides kokkuleppe enda esindamiseks isikuga, kes töötas õigusbüroos ja mitte advokaadibüroos. Käesoleval juhul ei ole tegemist riigiõigusabi korras määratud advokaadiga, kelle määramisel ei ole isikul endal valikut (nagu oli asjas 1-22-2631). Väärteoasja otsuse vaidlustamiseks kohtus ei ole kaebuse esitamiseks advokaati kohustuslikult vaja. Iga väärteoasjas karistada saanud isik võib otsuse ise kohtus vaidlustada. Esindaja palkamine on seal juures isiku enda valik ja risk. Väärteoasjades esitavad 80-90% kaebusi isikud ise ilma kaitsja vahenduseta. Arvestades O. Ragožina tööalast positsiooni ja igapäevaselt täidetavaid ülesandeid, on O.Ragožina kohtu hinnangul isikuks, kes suudab ka ise kohtusse kaebuse esitada. O. Ragožina puhul ei ole kindlasti tegemist isikuga, kelle puhul oleks kaitsja osavõtt VtMS § 19 lg 3 tulenevalt kohustuslik või vajalik. 2 VtMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega on kaebuse arutamisel kohtumenetluses isiku õigused kaitstud sõltumata sellest kas isikul on olemas kaitsja või mitte. Seega ei ole kohtu hinnangul isiku kokkuleppelise kaitsja poolt kaebuse õigeaegne esitamata jätmine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tooks hiljem uue kaitsja valimisel kaasa automaatselt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kohus märgib veelkord, et Oksana Ragozina suhtes väärteoasjas nr 3-2/135 03.10.2023.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et protokolli on isikule tutvustatud 03.10.2023 (isik andis selle kohta allkirja) ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 02.11.
5. Seega oli kaebuse esitanud isikule tehtud teatavaks, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 02.11.2023 kättesaadav. Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas 02.11.2023 (lk 60-68), mistõttu oli otsus menetleja juures 02.11.2023 reaalselt olemas ja kättesaadav. Otsuses on märgitud, et otsuse peale on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebuse esitamiseks seaduses kehtestatud
6. päevane tähtaeg kulgema 03.11.2023 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 20.11.2023 (kuna 18.11.2023 oli laupäev). Kuna isik soovis saada lahendid e-posti aadressile, saatis meneleja samal päeval kui otsus oli kättesaadav, s.o 02.11.2023 kell 08:57, otsuse Oksana Ragozina poolt menetlejale antud e-posti aadressile. Sõltumata sellest, et O.Ragozina teatas, et sai otsuse kätte 13.11.2023, oli kaebuse esitamise viimane päev 20.11.
7. Isegi siis oli O.Ragozinal veel seitse päeva aega, et tegeleda sellega, et tema kaebus saaks õigeaegselt esitatud. Arvestades O.Ragožina töökohta ja sellest tulenevat dokumentide koostamise ja lugemise oskust, pidi O.Ragožinale endale otsust lugedes olema arusaadav, et kaebus tuli esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et Ragozina oleks tundnud huvi, kas jurist esitab kaebuse tähtaegselt või oleks soovinud kaebust esitada ise tähtaegselt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et Ragožinal oleks olnud mõni tervislikust seisundist tulenev takistus või muu mõjuv põhjus, mis ei võimaldanud kaebust ka isiklikult tähtaegselt esitada. Ainuüksi asjaolu, et isik on õigusabi saamiseks pöördunud juristi poole, ei takista isikul endal väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust tähtaegselt esitada. Isik peab ka ise huvi tundma, kas tema kaebus esitatakse tähtaegselt. Õigeaegselt esitatud kaebust on hiljem võimalik ka täiendada. Hilisem uue kokkuleppelise esindaja palkamine ei ole selliseks asjaoluks, mis õigustaks varasemalt õigeaegselt esitamata jäänud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Eeltoodut arvestades ei ole taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud, mistõttu jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitanud isikule nagu kohus märkis 04.12.2023 määruses. Liina Pohlak Kohtunik 3 4