Obsah (4)

§ 51§ 41§ 29§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-21-6288 Tsiviilasi Ann

) § 21 lg-t

1. Puudutatud isik ei esitanud korteriomanikele kinnitamiseks
2. majandusaasta aruannet, mis vastaks

§ 51lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

Puudutatud isik esitas korteriomanikele kinnitamiseks ainult juhatuse tegevuse aruande, mis ei olnud juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja isik ei esitanud raamatupidamise aasta aruannet, samuti ei ole majandusaasta aruandes näidatud iga korteriomandi majanduskulude suurust. Puudutatud isik, koostades 2021. aasta majandustegevuse plaani, jättis täitmata

§ 41

lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 5 kehtestatud järgmised nõuded: majandustegevuse plaanis puudub ülevaade majaosade tehnilisest seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest (§ 41 lg 1 p. 1); majandustegevuse plaanis ei ole kajastatud reservfondi makse suurust (§ 41 lg 1 p 4); majandustegevuse plaanis puudub põhjendus iga korteri kohta sihtotstarbelise 10eurose tasu vajaduse kohta maist septembrini, lisaks on seda tüüpi makse kehtestamine kavandatavas korras vastuolus

§-ga 40; majandustegevuse plaanis puudub prognoositava soojusenergia, vee, gaasi kogus ja maksumus (

§ 41lg 1 p 5).

Puudutatud isik rikkus korteriühistu juhatuse valimisel korteriühistu põhikirja p 4.2.3, mille kohaselt iga korteriühistu liikmel on õigus valida ja olla valitud juhatusse. Juhatuse liikmete valimisel tegi puudutatud isik ettepaneku valida juhatusse praegused liikmed Nadežda Ivanova, Denis Stepanov ja Igor Trunov ning korteriomanikel oli võimalik hääletussedelile märkida oma juhatuse liikmete kandidaadid. Korterite nr 7, 16, 19, 21, 31, 39, 82 ja 87 korteriomanikud märkisid hääletussedelile oma juhatuse liikmete kandidaadid. Puudutatud isik oli kohustatud teatama kõikidele korteriomanikele juhatuse liikme kandidaatide osas esitatud ettepanekud ning korraldama juhatuse valimisel uue hääletuse. 2. Puudutatud isik palus jätta avaldajate nõude korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Puudutatud isik ei tunnistanud avaldust ja palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldajad olid mööda lasknud

§ 29

lg-s 3 sätestatud korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja. Vaidlusalused otsused ei ole tühised. Ei vasta tõele, et puudutatud isik ei saatnud otsuste eelnõud Larisa Senormile. Otsuste eelnõud edastati talle

1. veebruaril 2021 e-kirjaga samale e-posti aadressile, kuhu korteriühistu edastab talle ka majandamiskulude arved. Võimalikud puudused majandusaasta aruandes või majanduskavas ei ole korteriomanike koosoleku otsuste tühistamise aluseks. Majandusaruanne on revideeritud erapooletu revidendiga, kelle arvamuse järgi aruanne on koostatud korrektselt ja ei nõua parandusi. Allkirjastatud majandusaasta aruanne on edukalt esitatud registripidajale. Aastaaruanne vastab seaduses sätestatud nõuetele ja sisaldab mh iga korteriomandi 3 majandamiskulude suurust. Majanduskava on suuremas osas informatiivse tähendusega. Puudulik majanduskava ei anna alust üldkoosoleku teiste otsuste, nt kehtestatud tariifide ja tööde osas, tühistamiseks. Reservkapitali kohta on selgitatud
2. veebruari
3. a revisjonaktis. Ekslik on avaldajate väide, et majanduskavas puudub põhjendus sihtotstarbelise 10-eurose tasu kohta maist septembrini. Tegemist on valvekaamerate paigaldamise maksumusega, mille suurus on 50 eurot iga korteri kohta. Antud summa kavandati koguda viie kuu jooksul maist septembrini, mis moodustab 10 eurot kuus. Juhatuse valimisel ei rikutud põhikirja nõudeid. Otsuste eelnõus tegid korteriomanikele ettepaneku kas hääletada eelnõus nimetatud isikute poolt või pakkuda oma kandidaate. Korterite nr 7, 16, 19, 21, 31, 39, 82 ja 87 omanikud, kasutades oma õigust, tegi ettepaneku valida juhatuse liikmeteks Aleksandr Pogorzevski, Anna Isanina ja Tatjana Strautmans, kelle poolt anti 8 häält, mis on ebapiisav juhatuse liikmeks valimiseks. Antud asjaolu on protokollis nõuetekohaselt kajastatud. Ei ole põhjendatud avaldajate seisukoht, et korteriühistu pidi teatama kõikidele korteriomanikele uutest kandidaatidest ja korraldama selles osas uue hääletuse.
4. Viru Maakohus jättis
5. oktoobri
6. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku taotluse jätta avaldajate nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Maakohus andis avaldajatele tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest, et põhistada oma õiguslikku huvi
7. veebruari
8. a otsuste tühisuse tuvastamise vastu. Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et korteriühistu
9. märtsi
10. a üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega kinnitati vaidlustatud
11. aasta üldkoosoleku otsused (dtl 137138). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et
12. märtsi
13. a otsuseid oleks vaidlustatud. Kohus selgitas avaldajatele, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 5 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uut otsust ei ole vaidlustatud. Kohus selgitas, et ei näe sellest tulenevalt avaldajate nõudel otsuste kehtetuks tunnistamiseks eduväljavaateid ning andis avaldajatele võimaluse otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet põhjendada. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu
14. jaanuari
15. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-11359 väljendatud seisukohale, palus kohus avaldajatel põhistada, milline on nende isiklik õiguslik huvi
16. veebruaril 2021 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, arvestades, et korteriomanike
17. märtsi
18. a koosolekul on vaidlustatud otsused kinnitatud ehk sisuliselt on vaidlustatud otsused kehtivalt vastu võetud.
19. Avaldajate taotlusel kohus pikendas kohtule vastamise tähtaega
20. novembrini
21. Avaldajad ei vastanud kohtule. MAAKOHTU SEISUKOHT
22. Viru Maakohus jättis
23. novembri 2023 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avaldajatel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Maakohus leidis, et korteriomanikel ei ole õiguslikku huvi nõuda üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, olukorras kus uue üldkoosoleku otsusega on kehtivalt vastu võetud samad, vaidlustatud otsused, sest avaldajatel ei ole võimalik oma eesmärki (otsuse õigusmõju ja tagajärgede kõrvaldamine) saavutada. Vaidlustatud otsus jääb kehtima uue, samasisulise, hiljem vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel. Avaldajatel ei saa pärast uuel üldkoosolekul kehtivalt sama otsuse vastuvõtmist olla õiguslikku huvi eelneva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. See ei saa tuua kaasa tagajärgi, mis tulenevad üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisest või selle kehtetuks 4 tunnistamisest. Avaldajatel puudub ka vajadus saada selgust, kas üldkoosoleku otsus kehtib või mitte. Avaldajad ei saavuta avalduses esile toodud rikkumiste kõrvaldamist, või rikkumiste tulevikus ära hoidmist. Avaldajad ei ole selgitanud, milline võiks olla nende muu õiguslik huvi avalduse läbi vaatamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
24. Anna Isanina, Larisa Senorm, Genrietta Smirnova, Vladimir Kiselev, Aleksandr Gavrikov esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse esitajad paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuse esitajad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Hoone kui kõrgendatud ohu allika poolt tekitatud kahju eest vastutavad ehitise omanikud. Seetõttu on kaebuse esitajad huvitatud, et puudutatud isikul oleks selge ja läbipaistev rahaliste vahendite arvestus, eelkõige kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste osas. Kaebuse esitajad omanikena on huvitatud saama puudutatud isikult ülevaadet kaasomandi eseme seisukorrast (

§ 41lg 1 p 1).

Puudutatud isik on pikka aega ebakompetentse juhtimisega tekitanud olukorra, kus omanikel puudub info maja seisukorra kohta, kuna puudutatud isik ei anna neile ülevaadet maja seisukorrast. Selle tulemusena tehakse teadvustamata, läbimõtlemata otsuseid maja korrashoiu osas. Kaebuse esitajad leiavad, et nende nõue tunnistada tühiseks 22. veebruaril 2022 korteriomanike poolt koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsused on põhjendatud. Larisa Senorm ei saanud otsuste eelnõusid ega otsuste eelnõude jaoks vajalikke dokumente. Tulenevalt

§ 21lg-st 3 ja korteriühistu põhikirja p- st 6.14 (kuni 22.

aprillini 2022 kehtinud redaktsioon), pidid kõik korteriühistu liikmed hääletama otsuste poolt, et otsused saaks lugeda vastu võetuks.

1. veebruari
2. a hääletusprotokollist nähtub, et üksi hääletusele pandud otsustest ei saanud 100% korteriühistu liikmete häältest. Puudutatud isik oli raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 järgi kohustatud koostama
3. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, puudutatud isik ei esitanud kaebuse esitajatele kinnitamiseks
4. majandusaasta aruannet, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevuse aruandest ning milles on märgitud iga korteriomandi majandamiskulude suurus (

§ 51lg-d 1 ja 3).

Seega rikkus puudutatud isik kaebuse esitajate õigust saada ja kinnitada

1. majandusaasta aruanne ning saatis äriregistrile
2. majandusaasta aruande, mida korteriomanikele ei esitatud. Seoses
3. märtsi
4. a üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati vaidlustatud otsused, leiavad kaebuse esitajad, et TsÜS § 38 lg 5 järgi saab vaidlustatud kehtetu otsuse kinnitada kolme kuu jooksul. Juhinduda ei saa sellest, et kehtetute otsuste puhul saab kinnitust rakendada aasta pärast.
5. märtsi
6. a üldkoosoleku otsused on uued otsused, tekkinud on uus juriidiline fakt. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
9. novembri
10. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning ükski määruskaebuse esitajate väide ei anna alust selle muutmiseks.
11. Maakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata. 5

§ 29

lg 2 esimese lause järgi lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagita asjas esitatud avalduse läbi vaatamata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki saavutada. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu 15. märtsi 2022. a üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega kinnitati vaidlustatud 2021. aasta üldkoosoleku otsused (dtl 137-138). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et avaldaja või teised korteriomanikud oleksid 15. märtsil 2022 vastu võetud otsuseid kohtus vaidlustanud. Avaldajad ei ole vastupidist väitnud.

§ 29

lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtetusele tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut

§-s 29 sätestatud erisusega.

§ 29

lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole esitatud kohtule tähtaegselt kehtetuks tunnistamise nõuet. Ekslik on määruskaebuse esitajate seisukoht, mille kohaselt vaidlustatud otsuseid ei ole õigeaegselt kinnitatud. Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul saab vaidlustatud otsuse uue otsusega kinnitada. Kuivõrd

§ 29

lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul ei ole uut otsust vaidlustatud, ei saa vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda. Tartu Ringkonnakohus on varem käsitlenud sarnast olukorda, kus vaidlustatud otsused on uue otsusega kinnitatud. Ringkonnakohus leidis, et menetlusökonoomia kaalutlustel on sellises olukorras otstarbekas hinnata, kas avaldajatel on jätkuvalt õiguskaitsevajadus (TsMS § 3 lg 1) otsuse tühisuse tuvastamise osas ning kas võib esineda alus avalduse selle nõude läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus selgitas, et viidatud otsuste vastuvõtmine uuel üldkoosolekul küll iseenesest ei välista korteriomaniku võimalust taotleda koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist, kuid avaldajate jätkuv õiguskaitsevajadus sellise nõude osas jääb ebaselgeks. (TrtRnKm 11.01.2023, 2-21-11359, p 12). Eelnevast tulenevalt palus maakohus avaldajatel põhistada, milline on nende isiklik õiguslik huvi

1. veebruaril 2021 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, arvestades, et korteriomanike
2. märtsi
3. a koosolekul on vaidlustatud otsused kinnitatud. Maakohus andis selleks
4. oktoobri
5. a määrusega avaldajatele tähtaja, mida hiljem avaldajate taotlusel pikendas. Avaldajad ei vastanud kohtule ja ei põhistanud õiguslikku huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et jätkuv õiguskaitsevajadus avaldajate nõude menetlemiseks puudub. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka määruskaebusest, et määruskaebuse esitajatel oleks õiguslik huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitajad märgivad, et nad on huvitatud, et puudutatud isikul oleks selge ja läbipaistev rahaliste vahendite arvestus, eelkõige kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste osas, samuti et nad on huvitatud ülevaate saamisest kaasomandi eseme seisukorrast. Tegemist on majanduskavas kajastatavate andmetega. Seega saab ringkonnakohus aru, et määruskaebuse esitajad viitavad väidetavalt majanduskavas esinenud puudustele. Avalduse kohaselt ei olnud majanduskavas esitatud

§ 41lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmeid.

Ringkonnakohus leiab, et seaduse nõuetele mittevastava majanduskava kehtestamine ei saaks tuua kaasa vastava otsuse tühisust, vaid olla TsÜS § 38 lg 1 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Vaidlustatud otsus, millega majanduskava kehtestati, on uue otsusega kinnitatud, mistõttu ei saa selle kehtetuks tunnistamist enam nõuda. Äriregistrist nähtub, et 2020. majandusaasta aruanne on registripidajale 19. mail 2021 esitatud. Selles on näidatud sh iga korteriomandi 6 majandamiskulude suurus (

§ 51lg 3), mille puudumist on avaldajad ette heitnud.

Samuti on selles kajastatud reservkapitali suurus. Majandusaasta aruande kinnitamise otsus on uue otsusega üle kinnitatud. 7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7