lg 2 näeb ette, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.
lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas
Vastavalt
lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta vaid juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Sama paragrahvi 3 lõike järgi kaasab kohus hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse. Vastavalt
lõikele 1 teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus tuvastas, et ema on jätnud lapsed hooletusse ega olnud suuteline täitma laste suhtes oma hooldusõigust selliselt, et oleks olnud tagatud laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu, ega ei olnud võimeline ka sellist ohtu ära hoidma. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et lapsed ei saanud piisavalt arstiabi, seda eriti ilma tugiisiku abi ja pideva survestamiseta (nt A. hambad olid väga halvas seisukorras ning vastsündinud B. olid puudulikust toitumisest ja hügieenist tulenevad tõsised terviseprobleemid). Ema ei saanud aru lastele arstiabi osutamise vajadusest. Ema keeldus koostamast vajalikke dokumente, et lapsed saaksid neile vajalikke teenuseid. Ema ei andnud lastele piisavalt eakohast toitu, vaid eelistas pakkuda magusat. Emal puudus suutlikkus, oskus ja tahe uusi teadmisi omandada (nt toidu valmistamine, lastega mängimine, nende arendamine, ilmastikule ja suurusele vastavate riiete valimine, laste hügieen ja puhtus). Lastele ei olnud alati tagatud turvalisus ja ohutus. Ema ei suutnud end lastega kehtestada, karjus laste peale, tutistas ja andis vitsa. Emaga ei saanud teha kokkuleppeid, sest tema arusaamine oli nõrk, vestluste sisu ununes, ema teadlikult valetas ja varjas vajalikku informatsiooni. Ka vallavalitsuse määratud tugiisikuteenus ei andnud soovitud tulemusi. Emal on olnud piisavalt võimalusi end tõestada ja näidata, et ta soovib ja suudab laste eest hoolitseda ning seda mitte üksnes nendega mängides ja neile maiuseid ostes, vaid ka läbi neile turvalise ja stabiilse elukeskkonna ning eakohase arengu tagamise. Nii kohus kui ajutiseks eestkostjaks olev Põlva Vallavalitsus võimaldasid emal kohtuda oma lastega nii tihti, kui ema oleks ise saanud ja soovinud, kuid kõikidel toimunud istungitel jäi kohtule mulje, et ema kohtus lastega eelkõige seetõttu, et keegi teine (kohus, lastekaitse) talt seda ootas, mitte seepärast, et ta ise oleks lapsi näha ja nendega suhelda soovinud. Kohtumenetluse alguses ei avaldanud ema 3 lastega kohtumiseks initsiatiivi ning hakkas lastega regulaarselt kohtuma alles pärast 7. märtsi 2023 kohtuistungit, kui kohus kohustas ema lastega iganädalaselt kohtuma. Kui kohus küsis emalt konkreetset tegevuskava selle kohta, et juhul, kui kohus peaks otsustama lapsed talle tagasi andma, siis kuidas ta nende elu ja tegevuse praeguses muutunud elukorralduses korraldab, ei osanud ema vastata selle kohta midagi konkreetset. Ema arvas, et saab lapsed panna Tartus lasteaeda ning talle tuleb abiks Tartu Linnavalitsuse poolt määratav tugiisik, kuid mingeid reaalseid võimalusi ei olnud ta selleks uurinud. Ema ei pruugi aru saada vanemliku hooldusõiguse sisust ega suuda seda seetõttu ka nõuetekohaselt täita. Kui kohus ei võtaks emalt hooldusõigust ära ja lapsed läheksid tagasi elama ema juurde, siis satuks laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu lähiajal jälle ohtu. Laste emal endal puudub majanduslik stabiilsus ja turvatunne, enamus tema sissetulekust kuulub maksmisele erinevate võlgade ja kohustuste katteks. Kuivõrd kohtule ei ole teada ühtegi sobivat füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama lastele eestkostjaks, määrab kohus laste eestkostjaks Põlva Vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse, millega mõlemad lapsed on
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 alusel on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on kohus tuvastanud. Kuna Tartu Maakohus on tuvastanud 13. mai 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-16048, et lapsed A.A.ja B.B. põlvnevad E.P., on E. P.
Määrusest ei nähtu, et kohus oleks isalt hooldusõiguse ära võtnud. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (
). Seega tuleneb ka hooldusõigus
ja
Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud sätetest ei tulene, et hooldusõigus tekib rahvastikuregistri kandest hooldusõiguse kohta, mispärast ei ole rahvastikuregistri kandel hooldusõiguse kohta õigustloovat tähendust. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast
lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega kohe ka täielik hooldusõigus
ja
Hooldusõiguse tekkimiseks ei ole vaja teha rahvastikuregistri kannet. 13. Kui rahvastikuregistrisse on kantud, et isal ei ole hooldusõigust, on see kanne ebaõige ning sellel ei ole õiguslikku tähendust. Ebaõigest kandest ei saa kohus lähtuda asja lahendamisel ning tuvastada, et vanemal ei ole hooldusõigust. Kuni kohus ei ole hooldusõigust
lg 1 alusel hooldusõigust piiranud või
14. Maakohus on oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkunud ka sellega, et määras eeskostja lastele, kellel on esindusõiguslik vanem (isa).
lg 1 alusel määratakse alaealisele eestkostja, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Maakohus oleks pidanud tõendit (määrus tsiviilasjas nr 2-21-16048) hinnates kindlaks tegema, et E.P. on laste isa ja tema hooldusõigust ei ole kohtumäärusega piiratud. Seega hindas maakohus vääralt ka tõendit ning rikkus sellega TsMS § 232 lõiget 1 ja TsMS § 442 lõiget 8. Eestkostja määramine
lg 1 alusel on 5 õigusvastane ning juhul, kui maakohus peab vajalikuks lastele eestkostja määramist, tuleb eelnevalt otsustada, kas isa hooldusõigust on põhjendatud piirata.
Emalt hooldusõiguse äravõtmise osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ja nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Ema on iseenesest õigesti leidnud, et kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega (
Kohtul on
lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid, nt lisaks hooldusõiguse täielikult äravõtmisele ka selle piiramist. Seejuures tuleb last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada just selles olukorras kõige sobivamat abinõu (vt ka RTKm 2-18-3628, p 17).
lg 2 järgi eeldab hooldusõiguse täielik äravõtmine, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud või nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Hooldusõiguse täielikku äravõtmist
lg 1 alusel tuleks kohaldada vaid juhtudel, mil on alust arvata, et vanem ei ole ka kunagi tulevikus võimeline hooldusõigust ise teostama, arvestades lapse kasvamist ja sellest tulenevat lapse vajaduste muutumist. Kui vanema tegevus ohustab last, kuid ta võib tulevikus siiski olla võimeline last kasvatama, võib osutuda piisavaks vanema hooldusõiguse piiramine lapse elukoha määramisel ning varaliste küsimuste otsustamisel. Kuna kohus ja avaldaja on võimaldanud emal lastega kohtuda ning ema võime lapsi kasvatada ei paranenud, leidis maakohus õigustatult, et emalt tuleb hooldusõigus
Ringkonnakohus selgitab, et vanemal on õigus lapsega suhelda ka siis, kui tema hooldusõigust on piiratud või see on ära võetud (
17. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.