1-23-2790/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-2790 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus, millega jäeti rahuldamata Silvar Jõe (Jõgi) kaitsja Indrek Repnau taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Silvar Jõgi (ik 37612220271), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus tunnistas
7. novembri
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2790 Silvar Jõe süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistas teda 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jättis kohus vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata ja pööras mõistetud karistusest kohe täitmisele 4 kuud vangistust, mille ärakandmist arvestas vastavalt S. Jõe taotlusele alates
9. jaanuarist
12. jaanuaril 2024 esitas S. Jõe kaitsja Indrek Repnau maakohtule taotluse lükata S. Jõe karistuse kandmisele asumise tähtaeg ühe kuu võrra edasi. Taotluse kohaselt haigestus S. Jõgi
13. jaanuaril 2024 ja tema perearst suunas ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ortopeedi vastuvõtule.
14. jaanuaril 2024 on S. Jõel ortopeedi ja
15. jaanuaril 2024 psühhoteraapia vastuvõtt. Ei ole otstarbekas panna vangla meditsiiniosakonnale täiendav kohustus ravida S. Jõge, kui ühekuuline tähtaeg on piisav, et S. Jõgi saaks läbida igakülgsed ja asjakohased terviseuuringud ning asuda seejärel kandma vangistust võimalikku määratavat ravirežiimi järgides. Sellega oleks välistatud S. Jõele võimaliku raske tagajärje ja vanglale ebaotstarbekate lisakohustuste põhjustamine.
16. Viru Maakohus jättis
17. jaanuari
18. a määrusega kaitsja taotluse rahuldamata ja kohustas S. Jõge ilmuma viivitamata karistust kandma. Viru Maakohtu
19. novembri
20. a otsus tehti kokkuleppemenetluses ja S. Jõel võimaldati asuda karistust kandma
21. jaanuaril 2024 tema enda taotlusel. Taotlusest ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis võiksid vangistuse kandmise viivitamatu alustamise korral tuua kaasa süüdimõistetule raskeid tagajärgi. Kohtu hinnangul nähtub perearsti saatekirjast, et S. Jõel on valud paremas jalas ja hüppeliiges turses, kuid pole näha, et tegemist oleks tõsise haigusseisundiga, mis takistab isikul asuda talle mõistetud karistust kandma. Vanglas on kinnipeetavale meditsiiniline abi tagatud ja vajaduse korral suunatakse kinnipeetav ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Psühhoteraapia vastuvõtu põhjust taotluses põhjendatud ei ole ja S. Jõgi oleks pidanud aja broneerimisel arvestama, et ta peab
22. jaanuaril 2024 asuma vangistust kandma. Seega jääb mulje, et vastuvõtt on broneeritud eesmärgiga vangistuse täitmisele pööramist edasi lükata. Määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Jõgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist kuni
24. veebruarini
25. Kaebuse kohaselt käis S. Jõgi
26. jaanuaril 2024 dr Maksim Lugovskoi vastuvõtul, kes leidis, et S. Jõgi vajab operatsiooni ja suunas ta dr Vahur Metsna konsultatsioonile, mis toimub
27. veebruaril
28. S. Jõgi palub end lubada dr V. Metsna vastuvõtule, sest siis pannakse ta operatsiooni järjekorda. Kui operatsiooni aeg satub vangistuse kandmise ajale, siis saab juba vangla korraldada tema haiglasse viimise. Ringkonnakohtu seisukoht
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
30. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
31. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid erakordseid asjaolusid, mis võiksid S. Jõe vangistuse kandmise viivitamatu alustamise korral tuua kaasa raskeid tagajärgi. Maakohus leidis õigesti, et kuigi perearsti saatekirjast nähtub, et S. Jõel on valud paremas jalas ja hüppeliiges turses, ei ole tegemist tõsise haigusseisundiga, mis takistaks vangistuse kandmisele asumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi selle järelduse muutmist ka määruskaebuses esitatud
32. jaanuari
33. a dr M. Lugovskoi vastuvõtu epikriis, mille kohaselt vajab S. Jõgi hüppeliigese trauma tõttu operatsiooni. Ringkonnakohus kordab üle, et kinnipeetavale tagatakse vanglas vajalik meditsiiniline abi. Kui vanglas puudub vajaliku ravi andmise võimalus, suunatakse kinnipeetav asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud KrMS § 415 lg-s 3 sätestatud eeldused S. Jõe vangistuse kandmisele asumise tähtaja pikendamiseks.
34. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. S. Jõgi palub määruskaebuses lubada end
35. veebruaril 2024 dr V. Metsna vastuvõtule, sest siis saaks ta võimaluse asuda operatsiooni järjekorda ning operatsioonile viimise saaks korraldada juba vangla. Kuna käesoleva määruse tegemise ajaks on
36. veebruar 2024 juba möödunud ja S. Jõgi eeldatavasti vastuvõtul ära käinud, ei näe ringkonnakohus seda enam takistust S. Jõe vangistuse kandmisele asumiseks.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
38. jaanuari
39. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2