← Eesti

1-23-1381/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-1381 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus Oleg Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Oleg Verstakovi (Verstakov; ik 38803140244) kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt Oleg Verstakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84 eurot (sealhulgas käibemaks 15,84 eurot).
  8. Mõista Oleg Verstakovilt menetluskuluna välja 87,84 eurot määruskaebemenetluses kaitsja osutatud õigusabi eest.
  9. Oleg Verstakovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Harju Maakohus karistas
  11. aprilli
  12. a otsusega Oleg Verstakovi KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 järgi kolmandiku võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus O. Verstakovile 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks
  13. oktoober
  14. Viru Vangla esitas
  15. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur O. Verstakovi vabanemist ei toeta.
  16. Viru Maakohus jättis
  17. jaanuari
  18. a määrusega O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. O. Verstakovil on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Siiski viibib ta vangistuses mitmendat korda, mis näitab, et varasemad vangistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. O. Verstakovil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning praegused kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. O. Verstakov on praeguse vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ta on erinevaid programme läbinud ka varasemate vangistuste jooksul, mis ei ole teda piisavalt mõjutanud. O. Verstakov on vabanedes jätkanud alkoholi tarvitamist, mis on viinud teda uute kuritegude toimepanemiseni. O. Verstakovil ei ole ka lähedasi, kes teda vabanemisel toetaksid ja õiguskuulekale teele suunaksid. Elektroonilise valve kohaldamine ei takista tal alkoholi tarvitamise jätkamist. Positiivsena tõi maakohus välja, et O. Verstakov töötab alates
  19. augustist 2023 vangla majandustöödel, alates
  20. septembrist 2023 õpib riigikeele B2 taseme kursusel ning on läbinud lisaks „Eluviisitreeningule“ ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Seega on ta läbinud kõik talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Vabanemisel on O. Verstakovil olemas ka töökoht, kuid see oli olemas tal ka enne vangistusse sattumist ja ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. Kuna varasem 2 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus ei motiveerinud O. Verstakovi kuritegelikust käitumisest loobuma, ei ole kohus kindel, et praeguseks ärakantud 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus seda teinud on. Määruskaebus
  21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Verstakovi kaitsja Andres Veski, kes palub maakohtu määruse tühistada ja O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja leiab, et O. Verstakovile ei saa ette heita negatiivset käitumist karistuse kandmise ajal. O. Verstakov töötab vangla majandustöödel, õpib riigikeele B2 taseme kursusel ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Tal pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Praeguse vangistuse ajal on O. Verstakovile mõjunud kuriteoriske maandavad tegevused efektiivsemalt ja aidanud rohkem kaasa probleemsetest olukordadest hoidumisele. O. Verstakovil on vabanedes olemas elu- ja töökoht ning tal on head suhted õega. Ringkonnakohtu seisukoht
  22. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga erinevale seisukohale O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
  23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. aprilli
  25. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ühtki sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis O. Verstakov jääda ebaõigesti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on O. Verstakovi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele tema vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  26. O. Verstakovi iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, riigikeele B2 taseme kursusel osalemine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha 2

(3)juhtimine“ läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabanedes töö- ja elukoha olemasolu. Siiski ei kaalu O. Verstakovi iseloomustavad positiivsed asjaolud üles ohtu, et ta võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid. Vangla iseloomustusest on näha, et O. Verstakovi on kriminaalkorras karistatud seitse korda ning vanglakaristust kannab ta viiendat korda. See näitab, et ka rangeim karistusviis ei ole O. Verstakovi mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, vaid ta jätkab varasemat kuritegelikku eluviisi. Määruskaebuse kohaselt on küll praeguse vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammid mõjunud O. Verstakovile efektiivsemalt, kuid siiski kahtleb kohus, kas O. Verstakovi suhtumine ja harjumused on vangistuses viibitud 1 aasta ja 4 kuuga niivõrd muutunud, et ta suudab pikaaegsest kuritegelikust elustiilist lahti öelda.
  1. O. Verstakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka asjaolu, et tal on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustuse kohaselt pani O. Verstakov nii varasemad vägivaldsed kuriteod kui ka praeguse kuriteo toime alkoholijoobes. On positiivne, et O. Verstakov on osalenud rehabiliteerivas programmis „Eluviisitreening“, kuid sama programmi läbis ta ka
  2. aastal ning vabanedes alkoholi tarvitamisest ei loobunud. Seega esineb O. Verstakovi puhul suur oht, et ta paneb alkoholi kuritarvitamise tõttu toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Kohus võib küll määrata O. Verstakovile käitumiskontrolli kohustusena alkoholi tarbimise keelu, kuid see ei garanteeri tema kaineks jäämist. Samuti ei takista alkoholi tarvitamist ka elektrooniline valve.
  3. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et O. Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada elektroonilise valve ega kriminaalhooldusega.
  4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  7. O. Verstakovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu 87,84 eurot (sh käibemaks 15,84 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 87,84 eurot (sh käibemaks 15,84 eurot) O. Verstakovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.