Obsah (6)

§ 423§ 356§ 427§ 173§ 168§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-12231 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoim

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. 11.12.2023 esitas hageja enda seisukoha kostjate vastuse osas. Hageja märgib, et ta on algatanud kogu I.H ühisomandis olnud vara jagamise protsessi. Nimelt on hageja esitanud samaaegselt käesoleva hagiga ka hagi ülejäänud I.H vara jagamiseks. Viimase osas on algatatud tsiviilasi nr 2-23-
2. Juhul kui kostja II väidete kohaselt tuleb just kui enne 2-23-12231 lahendada I.H enda pärandvara jagamise küsimus, siis on alati võimalik selles valguses käesoleva asja menetlus peatada kuniks on lahendatud eelnevalt nimetatud tsiviilasi.
3. 19.12.2023 esitas kostja A.L täiendava seisukoha, milles märgib, et kostja menetluse peatamisega ei nõustu. Kui kohtusse on esitatud hagi, mida rahuldada ei ole kehtiva õiguse järgi võimalik, siis on see alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, mitte menetluse peatamiseks. Käesolevale juhtumile ei kohaldu ka

356 (menetluse peatamine teise menetluse tõttu), sest

§ 356

peab silmas juhtumeid, kui teises menetluses tuvastatakse õigusvaidluse lahendamiseks vajalik õigussuhe või asjaolu, kuid selle alla ei subsumeeru juhtum, kui hagemisõigus puudub hagi esitamise ajal ja hagemisõiguse teke sõltub teises asjas tehtavast lahendist. Hagemisõiguse puudumine hagi esitamise ajal on nii suur puudus, et selle tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hageja võib sõltuvalt teise kohtuasja tulemusest esitada hiljem uue hagi A.L pärandi jagamiseks, seda enam, et esitatud hagis on ka muid olulisi puudusi, mis takistavad asja menetlemist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata ja esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Hageja on 11.12.2023 esitatud seisukohas üksnes märkinud, et menetluse võiks käesoleval juhul peatada, esitamata konkreetset taotlust. Samas on kostja A.L hageja poolt avaldatut käsitlenud taotlusena ja esitanud menetluse peatamisele vastuväited. Seetõttu käsitleb ka kohus hageja väidet taotlusena ning lahendab esmalt hageja menetluse peatamise taotluse. 7.

§ 356

lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. 8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga sellest, et hageja on esitanud tsiviilasjas 2-2312016 kogu I.H ühisomandis olnud vara jagamise protsessi. Hageja on esitanud eelpool nimetatud tsiviilasjas ühisomandi lõpetamise nõude. Kostjad on esitanud eelpool nimetatud tsiviilasjas taotlused, sarnaselt käesolevale tsiviilasjale, hagi läbivaatamata jätmiseks. Tsiviilasjas 2-23-12016 ei ole hageja esitanud pärandvara jagamise nõuet. Seega puudub õigussuhe, mis oleks tsiviilasjas 2-23-12016 esitatud nõude esemeks ja millest sõltuks käesoleva asja lahendatus. Eeltoodu tõttu jääb hageja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. 9.

§ 423

lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtule arusaadavalt on hageja eesmärk ühisomandis oleva vara jagamine. Kostjad on esile toonud, et vara, mille jagamist hageja soovib on tegelikkuses kõigi ühisomandike pärandvara, mis on jagamata. Hageja neid väiteid vaidlustanud ei ole.
2. Lisaks on kostjad esile toonud, et hageja, A.L ning T.H on kantud kinnistusraamatusse ühisomanikena omakorda kui kaaspärija I.H pärijad. I.H, kes oli V kinnistu omaniku A.L õde ja 1/5 osa pärija, suri 04.03.2013 ja vastavalt pärimistunnistusele pärisid tema vara võrdsetes 1/3 osades üleelanud abikaasa T.H ning tema lapsed R.H ja R1.H. R1.H pärandiosa on käesolevaks ajaks omandanud kohtutäituri korraldatud enampakkumisel hageja Best Place OÜ ning R.H pärandiosa I.H pärandvara ühisuses on täitemenetluses omandanud kostja 4 A.L ehk 2-23-12231 A.L on ka oma õe I.H pärija. Ka I.H pärand on käesolevaks ajaks jagamata, st pärijate ühisomand ei ole lõppenud. Hageja neid kostjate väiteid vaidlustanud ei ole.
3. Seega pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt (PärS § 147). Kohtupraktikas tuuakse välja, et kaaspärijad on pärandvaras olevate asjade ühisomanikud, need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades. Kaaspärijale ei kuulu mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mistõttu ei või ta pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid iseseisvalt käsutada. Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest, mida võib iga kaaspärija iseseisvalt käsutada (PärS § 148 lg 1). Pärandvara ühisus kaaspärijate vahel kestab kuni pärandvara jagamiseni. Alles pärandvara jagamisel selgub, millised üksikud esemed jäävad igale kaaspärijale. Seni väljendub iga kaaspärija õiguslik positsioon peamiselt õiguses saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandi murdosale vastavas ulatuses esemeid kogu pärandist (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 17).
4. Kuivõrd I.H pärand on jagamata, saavad I.H pärijad nõuda A.L pärandi jagamist üksnes ühiselt sest pärandiosa kuulub neile ühiselt. Veelgi vähem saab hageja I.H pärijana nõuda A.L pärandvarasse kuuluva vara suhtes ühisomandi lõpetamist. Käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite alusel ei ole hagejal võimalik enda eesmärki saavutada ning hagi edasine menetlemine ei ole menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik.
5. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesoleva hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, mistõttu esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus tulenevalt

§ 423

lg 2 punktist 2 sätestatust ning kohus jätab läbi vaatamata Best Place OÜ hagi S maakonnas S vallas T külas asuva V kinnistu ühisomandi lõpetamiseks.

§ 427alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 16.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab käesoleva tsiviilasja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg 1 p 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik