← Eesti

2-23-151501/3

Obsah (5)§ 661§ 486§ 430§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-151501 Tsiviilasi Svea Finance AS maksekäsu ki

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele tööpäevale. 1.10. Avaldaja kinnitab, et on teadlik, et tulenevalt

§-st 432 ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme suhtes. 1.

  1. Pooled on kokku leppinud määruse resolutsiooni punktis 1.9 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ning seega jõustub kompromiss kolme tööpäeva möödumisel selle viimasena kätte saanud poolele kättetoimetamisest alates.
  2. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
  3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. MENETLUSE KÄIK Svea Finance AS esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1974,03 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.01.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Pooled esitasid 15.01.2024 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule (

§ 486lg 1 p 3).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§ 430ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle

§ 486

lg 1 p 3 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnikud soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele

§ 661lg 4 alusel.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas. Kommpromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.