KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-69 Haldusasi Rahapesu Andmebüroo taotlus kandmiseks loa saamiseks Men

-s toodud regulatsioon. 1.9.

§-i 57 iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks piiratav vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik on esindaja kaudu küll esitanud RAB-le erinevaid tõendeid, kuid need ei ole olnud usutavad ega tõendanud xxxxxx legaalset päritolu. RAB poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB poolt piiratud xxxxxx kogusummas xxxxxx on kuritegelikku päritolu ning puudutatud isik ei ole selle raha legaalne omanik. RAB-le ei ole tõendatud ning RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku. 1.10.

§ 57

lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus ka haldusasjas nr 3-23-457 ning leidnud, et eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, on täidetud. Need asjaolud ei ole muutunud, vara omanikku ei ole õnnestunud jätkuvalt välja selgitada. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku. 1.

1. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates, milleks isik peab ise legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt RAB-le esitama. 1.
2. Esineb põhjendatud kahtlus, et RAB poolt piiratud sularaha kogusummas xxxxxx pärineb kuritegelikust tegevusest. Isikul ei olnud tollikontrollis raha päritolu kohta esitada ühtegi dokumenti. Ta ei ole siiani esitanud usutavaid selgitusi ega dokumente. RAB on analüüsinud erinevaid infoallikaid, isiku antud selgitusi ja käitumist kogumis. Isiku ütlusi arvestades on kahtlus, et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. RAB-l on veendumus, et isik on tegutsenud n.ö sularahamuulana, mida kinnitavad isiku antud ütlused, et ta on xxxxxx vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest. Ta ei ole tema valduses olnud xxxxxx omanik ega ole esitanud ühtegi dokumenti nende päritolu kohta. Raha legaalne omanik ei ole teada.
3. Kohus edastas taotluse puudutatud isikule avaldatava versiooni puudutatud isikule ja selgitas talle õigust esitada taotluse kohta oma seisukoht. Sellest taotlusest nähtusid ka kõik käesoleva määruse kirjeldavas osas toodud põhjendused. Isik ei esitanud taotluse kohta enda seisukohta. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et

§ 57

lg 7 alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja (Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p-d 13 ja 19). HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. 4.

§ 57

lg 7 näeb ette, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui 3 vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. 5. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 57

lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad

§ 57

lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud

§ 57lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks.

Kuivõrd

§ 57

lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud. 6. Seega on

§ 57lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks

§ 57lg 1),

§ 57lg 3 sissejuhatav lause) ning

§ 57

lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 kohtuotsus nr 3-19-1973, p 6).

§ 57

lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus. 7. Kohtu hinnangul on RAB 08.01.2024 taotluses toodut arvestades

§ 57lg 7 kohaldamise eeldused täidetud.

1. Taotleja on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud xxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga (eelkõige RAB põhjendused taotluse p-des 4.3–4.4; 4.9–4.14; 4.17; 4.21), selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega pärineda kuritegelikust tegevusest.
2. RAB ei pea

§ 57

lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid

§ 54

lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt

§ 54

; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21, Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-31-77-13, p 10). RAB taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.

1. Samuti on taotleja osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
2. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-l endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on

§ 57lg 7 kohaldamisel RAB ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21). 4

1. Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
2. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku 27.02.2023 ja 20.10.2023 esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud xxxxxx legaalset päritolu (põhjendused taotluse p-des 4.16 ja 4.19). Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud xxxxxx legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha oli saanud. RAB selgitas 11.10.2023 puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused ei ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi ja dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud isikul vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli temalt samuti küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB kahtlus raha kuritegelikust päritolust. Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda ja enda selgitusi esitada, kuid ta ei ole seda teinud.
3. Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha.
4. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid ja vastukäivaid põhjendusi, on nimetanud tehingupartnereid üksnes eesnime pidi ega ole esitanud mingeid tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-l kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud. 5
5. Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-l on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB 08.01.2024 taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse.
6. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt.
7. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab

§ 57

lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-l kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud.

§ 57

lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

1. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-le (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6