lg 113), teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud.
lg 113 järgi on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Arvestades pankrotimenetluses tehtud toimingute ajalist mahtu (sh suhtlus kohtuga), taotles pankrotihaldur tasu 1450 eurot, millele lisandub käibemaks 290 eurot. Pankrotihalduri tasu katteks on võimalik väljamakse teha võlgniku AS LHV Pank kontol pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvelt summas 1371,08 eurot. Eeltoodud summat ületavas osas taotles pankrotihaldur tasu väljamõistmist võlgnikult, kuna võlgnik on omastanud pankrotivara koosseisus olevad rahalised vahendid. I ja III järgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjale: Võlausaldaja Tunnustatud suurus EUR Nailia Mazilova (IK XXXXXXXXXXXX) 2701,12 Pärnu kohtutäitur Rocki Albert 420 (RK 37005072716) 3 nõude Järk Jaotis % Väljamaks II 58,112 2701,12 II 9,036 420 Eesti Vabariik (Maksu- ja 1527,00 Tolliameti kaudu) (RK 70000349) 32,852 1527,00 II Kokku väljamaksed 4648,12 eurot. Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. Pankrotivõlausaldajate nõuded on täidetud, pankrotivara arvelt on võimalik tasuda ka halduri tasu, seega puudub vajadus müümata pankrotivaraga seonduvat detailselt käsitleda. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol, millele halduril on juurdepääs. Osaliselt on võlgnik pankrotivara koosseisus olevad rahalised vahendid lasknud tööandjal üle kanda teises makseasutuses olevale kontole, millele halduril ei ole juurdepääsu. I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele on nõuete katteks väljamaksed tervikuna teostatud. Haldur ei esitanud pankrotimenetluses hagisid. Kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande p-s 2. Võlgnikul puudusid sissetulekud kohustuste täitmiseks. Kogutud andmete alusel ei saa väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.
12.10.2022 määrusega algatati ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks puudub vajadus. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 52 alusel võiks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse seoses kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamisega pankrotimenetluse kestel. Haldur palus FIMS § 50 lg-st 1 tulenevalt selguse mõttes märkida määruse resolutsioonis, et võlgnik on vabastatud ka kohustustest, mis on tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 12.10.2022, kuna kõik pankrotivõlausaldajad võisid pankrotimenetluses mitte esitada nõudeid. Haldur palus: 1) määrata pankrotihalduri tasuks 1450 eurot, lisandub käibemaks 290 eurot, koos käibemaksuga 1740 eurot; 2) kinnitada lõpparuanne ja kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 1740 eurot (halduri tasu koos käibemaksuga, panga teenustasud). Pankrotihalduri tasu katteks on võimalik teha väljamakse 1371,08 eurot võlgniku AS LHV Pank kontol pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodud summat ületavas osas mõista tasu välja võlgnikult, kuna võlgnik on omastanud pankrotivara koosseisus olevad rahalised vahendid; 3) lõpetada pankrotimenetlus ja vabastada pankrotihaldur; 4) otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine või lõpetamine. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus kinnitas 11. jaanuari 2024 määrusega D. Lorentsi pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, märkis, et pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldatud täies ulatuses, kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 1740 eurot ja määras pankrotihaldur H. Villersi tasuks 1740 eurot (sh käibemaks), sellest 1371,08 eurot maksta välja pankrotivarast ja 368,92 eurot mõista välja D. Lorentsilt, vabastas pankrotihaldur H. Villersi pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest ning lõpetas D. Lorentsi kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt on pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega põhjendatud. Lõpparuanne vastab
Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Kohus nõustus halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus vabastas halduri
Kohus lõpetas FIMS § 52 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kuna võlgnik on oma kohustused täitnud. Kohustustest vabastamise menetluse alus on ära langenud. 4 Haldur taotleb halduritasu
Kohus leidis, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 1740 eurot ning määras halduri tasuks 1740 eurot, 1371,08 eurot maksta välja pankrotivarast ja 368,92 eurot mõista välja võlgnikult. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 3 järgi ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Mittearestitava sissetuleku sätestab täitemenetluse seadustik (TMS § 132 lg-d 1, 3). Seega määruses märgitu, et pankrotihaldur, „andes nõusoleku“ jätta võlgnikule kasutamiseks 725 eurot, mis 2023. aastal vastas töötasu alammäärale, rikkus seadust. Viis, kuidas haldur seda tegi, rikkus Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni. Võlgnik ei ole vara ega sissetulekuid varjanud. Andes tööandjale korralduse kanda töötasu teisele kontole, järgis võlgnik kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhiseid. Töötasu ei ole võimalik arestida ilma arestimisaktita, seda on kinnitanud Riigikohus. Võlgniku ja tööandja käitumine selliselt, et osa töötasust laekub LHV panka, on vastutulek haldurile.
lg 3 välistab osa varast pankrotivara koosseisust, haldur võib valitseda ainult pankrotivara.
Pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta enne väljamakseid võlausaldajatele. Tööandjale anti korraldus maksta töötasu teise panka pärast seda, kui võlausaldajatele olid väljamaksed täies ulatuses tehtud. Võlgnikul tekkis õigustatud lootus, et kõik võlgnevused ja menetluse kulud on tasutud; 2) ei ole võlgnik nõus maksma kinni ebapädeva pankrotihalduri teenuseid. Haldur oli esimesest päevast teadlik, et pankrotivara ei ole, tagasivõitmise ta välistas, kuigi võlgnik esitas hulga ostudokumente varale, mis oli teise isiku valduses, vara väärtus oli kümnetes tuhandetes. Pankrot kuulutati välja 12.10.2022, võlausaldajate esimene koosolek toimus 25.10.2022, koosoleku protokollis on kirjas, et vara ei ole, tagasivõitmine on vähetõenäoline, võlgnik on töötu ja sissetulek puudub.
järgi on halduril kohustus viivitamatult kohtule teatada, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Teate esitamine toob kaasa pankrotimenetluse raugemise, võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuks kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik asus tööle alles märtsis 2023. Haldur ei koostanud halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni vastavalt
Usutav on, et haldur märkis teadlikult võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb oma tasu toimingupõhiselt, sest siis menetlus venib ning ta saab taotleda suuremat tasu. Võlgnik kahtleb, kas toimingu tasu on kohaldatav. Kuna
lg 2 kohaselt ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kogu vara, mille arvelt võlausaldajate nõuded tasuti, on saadud halduri tegevusest sõltumatult. Juhul kui haldur oleks täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ja teatanud õigeaegselt kohtule, et pankrotivara puudub, oleks pankrotimenetlus lõppenud raugemisega ning oleks jätkunud kohustustest vabastamise menetlus, mis toonuks võlgnikule täiendava 25% sissetulekust (FIMS); 3) ei saa nõustuda FIMS § 52 kohaldamisega, kuna see tekitab arusaamatust ja ebavõrdsust. Arusaamatuks jääb võlgniku edasine staatus (on ta nüüd maksevõimeline?) ning mis saab nende võlausaldajate nõuetest, kes pankrotimenetluses nõudeid ei esitanud. Neid on mitmeid, eeskätt 5 kohtutäiturid oma tasudega. Arusaamatuks jääb, mis saab peale seda, kui kohustustest vabastamise menetlus lõpeb, kas kontod arestitakse ja võlgnik peab esitama pankrotiavalduse? VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. D. Lorentsi pankrotihaldur H. Villers vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vaidlusta võlgnik pankrotimenetluse lõpetamist, seega selles osas on määrus jõustunud. Pankrotimenetluses on pankrotivõlausaldajate nõuded täies mahus täidetud ja pankrotimenetluse eesmärk saavutatud. Lõpparuannet kinnitamata ei saa pankrotimenetlust viidatud alusel lõpetada (
Määruse resolutsiooni p-des 2, 4 ja 6 on toodud kohtu
lg 4, lg 7 ja § 165 lg 3 kohased otsustused, mis kaasnevad
Võlgnik ei vaidlusta pankrotimenetluse lõpetamist ning seega on määruskaebus määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 6 osas alusetu; 2) ei saa nõustuda võlgniku vastuväidetega pankrotihalduri tasule. Haldur on tasu arvestust selgitanud lõpparuande p-s 2. Haldur ei ole taotlenud tasu maksimaalses määras.
Võlgniku pankrotimenetlus on läbi viidud ja haldur on seega oma ülesanded täitnud. Määruskaebusele lisatud maksekorraldustel ei saagi olla halduri nime, kuna need on tehtud pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvelt, mis asusid võlgniku AS LHV Pank kontol. Maksed tegi haldur. Võlgnikul puudus pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite käsutusõigus; 3) vaidlustab võlgnik arusaamatutel põhjustel ka tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise. Selguse mõttes võiks määruse resolutsioonis sätestada, et võlgnik on vabastatud kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti välja kuulutamist (s.o enne 12.10.2022 kell 15.00); 4) on võlgniku etteheited pangakonto ja rahaliste vahendite arestimise osas alusetud ning väljuvad lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise temaatika raamest. Võlgniku etteheiteid seoses rahaliste vahendite kasutamisega on eelnevalt detailselt käsitletud (halduri 10.03.2023 vastus ja 12.06.2023 seisukoht; Viru Maakohtu 14.06.2023 määrus, Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2023 määrus). Haldur ei ole arestinud võlgniku töötasu; 5) käsitlus varast, mille väärtus oli väidetavalt kümnetes tuhandetes, on ekslik. Haldur on oma ülevaate vara osas esitanud 03.04.2023 taotluses võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks; 6) on haldur oma seisukohad seoses pankrotimenetluse raugemise/kestusega esitanud 10.03.2023 vastuses ja 12.06.2023 seisukohas, sellega seonduvat on arutatud määruskaebemenetluses (maakohtu 14.06.2023 ja ringkonnakohtu 23.08.2023 määrused). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus kinnitas pankrotimenetluse kulud 1740 eurot ja määras pankrotihaldur H. Villersi tasuks 1740 eurot, millest 368,92 eurot tuleb välja mõista D. Lorentsilt (määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega kinnitab pankrotimenetluse kulud suuruses 1371,08 eurot ning määrab pankrotihaldur H. Villersi tasuks 1371,08 eurot (sh käibemaks). Maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5 tuleb täiendada ning sinna tuleb märkida täiendavalt, et võlgnik on vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.10.2022. Vastavas osas tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. 6 7. Maakohus määras põhjendatult haldurile tasu
lg 113 alusel toimingutasuna.
lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Ringkonnakohus nõustub halduriga, et arvestades konkreetse pankrotimenetluse olemust (eelkõige füüsilise isiku pankrot ja suur toimingute arv, mis on nähtav e-toimikust), on põhjendatud haldurile tasu määramine toimingutasuna. Asja materjalidest nähtuvalt on haldur tasu taotlemist toimingutasuna teavitanud võlausaldajaid esimesel üldkoosolekul ning tema taotletud tasu on väiksem
Seega on maakohus põhjendatult määranud haldurile tasu
Võlgniku viited
lg 3 p-le 52 ja § 65 lg-le 2 ei ole asjakohased, kuna tasu määramisel
Samas ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi, miks tuleb haldurile määratud tasust 368,92 eurot välja mõista D. Lorentsilt. Asja materjalidest nähtuvalt on pankrotivaras 1371,08 eurot ning maakohtule esitatud lõpparuandes on haldur taotlenud tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt ning üksnes märkinud, et prognoositav tasu suurus võib ulatuda 1740 euroni. Lõpparuande resolutsiooni p-s 2 on haldur jätnud tasu suuruse, mis ületab 1371,08 eurot, kohtu otsustada. Pankrotimenetluse kulud kantakse pankrotivarast (
Ka vastuses võlgniku määruskaebusele ei ole haldur põhjendanud, millisel õiguslikul alusel tuleks haldurile määratud tasust 368,92 eurot mõista välja võlgnikult. Arvestades eelnevat on ringkonnakohtu hinnangul halduri põhjendatud tasu suuruseks pankrotivarast 1371,08 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.