KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-22-17148 Tsiviilasi Kristj

) § 696 ja § 644 lg 7). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristjan Välk (hageja) esitas
2. novembril 2022 hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2022/684 ja 119/2022/
3. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur hageja suhtes eelnimetatud täitemenetlused. Sissenõudjaks on kostja. Täitedokumendid on norrakeelsed. Kostja ei esitanud kohtutäiturile nende tõlget eesti keelde. Täitedokumendid on arusaamatud. Neist ei ole aru saada, kas ja millised nõuded nendest tulenevad. Sundtäitmine on seetõttu lubamatu. Hageja kavatseb täitedokumendid Norras vaidlustada. Hageja esitas samal põhjendusel kohtutäiturile kaebused ja palus täituril täitemenetluse algatamised tühistada. Kohtutäitur ei rahuldanud kaebusi.
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Tartu Maakohus jättis
6. märtsi
7. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas kohtuotsuse jõustumisel määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
9. Kostja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning hageja menetluskulud tema enda kanda.
10. Hageja esitas
11. veebruaril 2024 avalduse, milles teatas apellatsioonkaebusest loobumisest.
12. Ringkonnakohus selgitas
13. veebruari
14. a kirjas hagejale apellatsioonkaebusest loobumise tagajärgi.
15. Ringkonnakohus apellatsioonkaebusest. teatas
16. veebruaril 2024 kostjale, et hageja loobus RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et

§ 644

lg 1 ja 4 alusel tuleb võtta hageja apellatsioonkaebusest loobumine vastu ja menetlus lõpetada. 10. Apellatsioonkaebuse esitaja võib

§ 644

lg 1 järgi apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks 2 antud tähtaja möödumiseni. Hageja esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse tähtaegselt. Kuna kostja ei kaevanud maakohtu otsust edasi, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (

§ 644lg 4).

11. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (

§ 644lg 3).

Apellatsioonkaebusest loobumine toob

§ 456lg 2 järgi kaasa asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumise.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 644lg 3 alusel hageja kanda.

Kostjat esindas apellatsioonimenetluses kostja töötaja. Sellise esindaja kuludest võiksid hüvitamisele kuuluda üksnes sõidukulud (

§ 175lg 2).

Kostja ei ole esitanud

1. detsembri
2. a kohtumääruses antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kostjal hüvitamisele kuuluvad kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3