Obsah (8)

§ 428§ 172§ 664§ 659§ 660§ 31§ 431§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-20-3252 Tsiviilasi Kohtutäitur A

) § 31 lg 2). Võlgnik esitas taandamisavalduse pärast eksperdi küsitlemise alustamist ja eksperdihinnangu kohtule esitamist. Võlgnik ei esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud taandamisavaldust varem esitada. Kohus määras kohtutäituri taotlusel võlgniku korteri uue hindamise korraldamiseks eksperdi. Kohtu määratud ekspert viis läbi võlgniku korteri uue hindamise ja esitas eksperthinnangu. Kohtutäituri nõue on täidetud. Menetlus tuleb

§ 428lg 2 alusel lõpetada.

Võlgnik põhjustas menetluse, kuna vaidlustas kohtutäituri poolt määratud korteri hinna. Menetluskulud on õiglane jätta võlgniku kanda (

§ 172lg 1).

Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast võlgniku kaebuse osas menetluse lõpetamist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas maakohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus resolutsiooni p-d 1–4 ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku korteri turuväärtus määrati valesti. Eksperthinnangus on märgitud korteri turuväärtuseks
4. septembri
5. a seisuga 22 000 eurot. See ei ole korteri turuväärtus
6. aastal. Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 andmetel on sarnaste korterite turuhind 55 000 eurot ja 59 800 eurot. Kohus peab määrama uue ekspertiisi, mis oleks ajakohane. Asi tuleb maakohtule tagasi saata selleks, et maakohus saaks hinnata võlgniku esitatud uut tõendit, s.o kinnisvaraportaali väljavõtet, ja määrata uue ekspertiisi.
7. Kohtutäitur ega sissenõudja ei esitanud neile selleks antud tähtaja jooksul määruskaebuse kohta arvamust. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, milles võlgnik palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3. Muus osas jätab ringkonnakohus

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

14. Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (

§ 664lg 1).

Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (

§ 660lg 1).

Võlgnik on vaidlustanud maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse mh osas, millega maakohus jättis avalduse eksperdi taandamiseks rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Asja läbivaatav kohus lahendab

§ 31lg 5 järgi eksperdi taandamise määrusega.

Seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus lahendab eksperdi taandamise taotluse. Samuti on võlgnik vaidlustanud maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse osas, milles maakohus andis korralduse edastada Arco Vara Kinnisvarabüroo poolt kohtule esitatud eksperthinnang kohtutäiturile, võlgnikule ja sissenõudjale (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust kohtu taolise korraldusliku otsuse peale. Võlgnik ei saa seega esitada maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale määruskaebust. Maakohus võttis võlgniku määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse kõnealuses osas läbi vaatamata.
5. Võlgnik vaidlustab
6. jaanuari
7. a maakohtu määrust ka osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise osas (määruse resolutsiooni p 2) ja jättis menetluskulud kinnisasja uue hindamise korraldamise menetluses võlgniku kanda (määruse resolutsiooni p 4). Kõnealuses osas võttis maakohus määruskaebuse õigesti menetlusse, kuid määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruse vastavate põhjendustega ning ei korda neid

§ 659ja § 654 lg 6 alusel käesolevas määruses.

Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 15.1. Kohtutäitur taotles TMS § 74 lg 8 alusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab. Kohus ei pea pärast eksperdi määramist tegema menetluse lõpetamise määrust

§ 431mõttes.

Kuivõrd kohus ei hinda eksperdi määramise menetluses eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele, nt eksperdi taandamise alustele

§ 31järgi.

Määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seonduvad eksperdiarvamuse sisuga (vt RKTKm 7.06.2023, 2-21-15711/40, p 16 jj). 4 Võlgnik ega teised menetlusosalised ei ole praegusel juhul vaidlustanud maakohtu määrust, millega maakohus eksperdi määras, s.o

1. augusti
2. a määrust. 15.
3. Võlgnik leiab määruskaebuses, et ekspert määras korteri hinna valesti. Ekspertiisiaktis on kajastatud korteri väärtus
4. septembri
5. a, mitte
6. a seisuga. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt pidi maakohtus kohtutäituri taotluse alusel määrama võlgniku korteri hindamiseks üksnes eksperdi, kuid ei pidanud hindama ekspertiisiakti õigsust. Maakohus määras
7. augusti
8. a määrusega eksperdi. Selle määrusega maakohtu menetlus kohtutäituri taotluse osas sisuliselt lõppes. Ekspertiisiaktis on korteri hind märgitud
9. septembri
10. a seisuga. Ekspert saatis ekspertiisakti
11. septembril 2020 kohtutäiturile. Võlgnik sai selle enda kinnitusel
12. septembril
13. Asjaolu, et maakohus tegi aastaid pärast ekspertiisiakti menetlusosalistele edastamist menetlust lõpetava määruse, ei tähenda, et tuleks määrata uus ekspert ja teha uus ekspertiis, kuna maakohus lahendas avalduse sisuliselt
14. a eksperdi määramisega. 15.
15. Maakohus jättis võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise menetluse kulud

§ 172lg 1 alusel põhjendatult võlgniku kanda.

Võlgnik ei ole määruskaebuses ka põhjendanud, miks tulnuks menetluskulud jaotada teisiti. 16. Ringkonnakohus jätab

§ 659

, § 639 lg 1, § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast võlgniku kaebuse osas menetluse lõpetamist. Seda arvestades ei määra ka ringkonnakohus

§ 174lg 4 järgi menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

(allkirjastatud digitaalselt) 5