← Eesti

2-22-19351/16

Obsah (8)§ 661§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-22-19351 Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2024, Pärnu Tsiviilasi Osaühingu Starter ST hagi OÜ Halinga vastu võlgnevuse välj

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Starter ST (hageja) hagi OÜ Halinga (kostja) vastu Tsiviilasi nr 2-22-19351 põhivõlgnevuse 59 406,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2067,62 eurot ja täiendava viivise tasumiseks alates 29.12.2022 põhinõudelt 59 406,40 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 1.
  2. Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja suulise silokonservandi NordSil Plus, silokonservandi Lupromix NA ja silotallamisrattaste müügilepingu. Hageja on müügilepingu alusel esitanud kostjale tasumiseks silokonservandi NorsSil Plus eest arve nr 210284 summas 7104 eurot, silokonservandi NorsSil Plus eest arve nr 210332 summas 4262,40 euot, silotallamisrattaste eest arve nr 220073 summas 13140 eurot, millest kostja tasus 12140 eurot, silokonservandi Lupromix NA eest arve nr 220113 summas 36960 eurot ja silokonservandi Lupromix NA eest arve nr 220270 summas 10080 eurot. Kostja on jätnud hagejale tasumata 59 406,40 eurot.
  3. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
  4. Asjas toimus
  5. aprillil 2023 eelistungina korraldav kohtuistung, millisel pooled jõudsid kokkuleppele, kuid palusid kompromissi vormistamiseks aega.
  6. Pooled esitas
  7. märtsil 2024 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles pooled lepivad kokku, et kostja maksab hagejale kompromissisummana 65 971,46 eurot. Nimetatud summa kantakse hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX järgmise maksegraafiku alusel: 21 990,00 eurot hiljemalt 15.03.2024; 21 990,00 eurot hiljemalt 31.03.2024 ja 21 991,46 eurot hiljemalt 15.04.
  8. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates puuduvad pooltel teineteise vastu hagimenetluses käsitletud asjaolude (sh hagi alus, ese ja neile esitatud vastuväited) osas mistahes nõuded ja pretensioonid. Hageja ja kostja paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-22-19351 menetlus. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-22-19351 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-22-19351 Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. 8. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1540 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole 28.12.2022 tasutud riigilõivust pool, s.o. 770 eurot. 9.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled kaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.