Obsah (4)

§ 238§ 414§ 126§ 180

1-24-448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutiivosa) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-448 (22233000300) Kohtunik Olga D

) §-dest 233, 238 lg 1 p 4 ja lg 2 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Aleksandr Jegorov süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
2. Tunnistada Aleksandr Jegorov süüdi KarS § 423-2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
3. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksandr Jegorovile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 1 1-24-448 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Aleksandr Jegorovile karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 11.04.2022 kuni 11.08.2022, s.o 4 (neli) kuud, karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks on 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 6.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksandr Jegorovi vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Aleksandr Jegorovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Aleksandr Jegorov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. 7. Kar

S § 50 lg 3 ning KarS § 422 lg 3 p 2 alusel mõista Aleksandr Jegorovile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksandr Jegorov kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Selgitada Aleksandr Jegorovile, et vastavalt KarS § 55 lg-le 1 kehtib juhtimisõiguse äravõtmine kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele 1 aasta ja 6 kuu kestel. 8. Asitõendid: - elektriline tõukeratas Manta tehase numbriga XXX, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH17860 alusel (kd 2, lk 45), tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule Danil Tolokontsevile

§ 126

lg 3 p 2 alusel; - plastmassist elektrilise sõiduvahendi detail, klaasikillud, mootorsõiduki detailid (esitule kojamees, pihusti), puuteproovid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH18033 alusel (kd 2, lk 51), hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - tõendusliku alkomeetri väljatrükid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

9.

§ 180

lg 1 alusel mõista Aleksandr Jegorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 2050 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0013/71) tasu 461 eurot; - arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0062) tasu 95 eurot; - sõiduki teisaldamisega seotud kulu 149,40 eurot; - liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-LL0024) tasu 457 eurot; - määratud kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi tasu kohtueelses menetluses A. Jegorovile osutatud õigusabi eest 340,80 eurot. 10.

§ 180

lg 3 alusel peab Aleksandr Jegorov temalt väljamõistetud menetluskulud summas 3553,20 eurot tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700006213 ning selgitus 2 1-24-448 „Aleksandr Jegorov, 1-24-448, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Viru Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 29.03.2024. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 29.03.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Aleksandr Jegorovit (Jegorov) süüdistatakse selles, et viinud ennast eelnevalt tahtlikult alkoholijoobe seisundisse, juhtis ta (juhtimisõigust omamata) 11.04.2022 kella 11:05 paiku Sillamäel, mööda Kesk tänavat, Kesk tn ja L. Tolstoi tänavate ristumiskohast Kesk tn ja Veski tn ristumiskoha suunas tahtlikult mootorsõidukit Saab 9-5 reg-nr märgiga XXX. Alkoholijoobe seisundist tulenevalt olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid oluliselt häirunud, millest tingituna sõitis ta Kesk tn 1 asuva maja läheduses oleval ülekäigurajal otsa seal koos elektrilise tõukerattaga (pisimopeediga) teed ületanud T P. Kannatanu sai löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osadega raskeid kehavigastusi ning suri sündmuskohal. Vastavalt EKEI surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 22E-IDS0013/71 oli T. P surma põhjuseks kehatüve ja jäsemete tömp liittrauma, millega kaasusid aordi rebend, vaagna- ja alajäsemete luude murrud järgneva sisemise verejooksu arenemisega. Vastavalt EKEI arstlikule kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile nr 22E-LÕX0062 oli liiklusõnnetuse ajal A. Jegorovi väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,48 mg/L. Sellise teoga rikkus A. Jegorov tahtlikult järgmisi Liiklusseaduse nõudeid: § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. § 33 lg 11 p 2 – Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. § 90 lg 1 p 1 - Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 3 1-24-448 Sel moel pani Aleksandr Jegorov oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Jegorovit süüdistatakse ka selles, et olles 11.04.2022 kella 11:05 paiku pannud toime süüdistuse punktis 1 nimetatud kuriteo, põgenes ta enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohalt. Nimelt, vahetult pärast kannatanule otsasõitu väljus A. Jegorov enda poolt juhitud mootorsõidukist ja läks kannatanu juurde. Ta nägi, et kannatanu on autolt saadud löögi tagajärjel teadvuseta, mõistis, et olukord võib-olla tõsine, st põhjustatud raske tervisekahjustus või surm, ja põgenes mõned minutid pärast liiklusõnnetuse põhjustamist tahtlikult sündmuskohalt. Ta ei osutanud kannatanule mingisugust abi ega teavitanud juhtunust Häirekeskusesse. A Jegorovi poolt sündmuskohalt põgenemise hetkel oli kannatanu eluohtlikult vigastatud ning veidi hiljem, pärast patrullpolitseinike sündmuskohale saabumist, ta suri. Sellise teoga rikkus A. Jegorov tahtlikult järgmisi Liiklusseaduse nõudeid: § 168 lg 1 – Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust. § 168 lg 3 - Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Kui kannatanu toimetatakse haiglasse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, peab liikleja või sõitja abistama juhi või kannatanu palvel juhti kannatanu haiglasse toimetamisel, sealhulgas olema saatjaks, kui see on ohutu. § 169 lg 1 p 1 - Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele
3. § 169 lg 1 p 2 - Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. § 169 lg 2 p 1 - Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht, kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. § 169 lg 2 p 2 - Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. § 169 lg 2 p 3 - Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. § 169 lg 6 - Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Sel moel pani Aleksandr Jegorov oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhi poolt sündmuskohalt põgenemise enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamis, kui liiklus- või käitusnõuete rikkumisega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 423-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 4