← Eesti

2-21-18498/33

Obsah (12)§ 659§ 430§ 431§ 238§ 171§ 162§ 174§ 176§ 175§ 177§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18498 Kohtuasi X avaldus

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. 7. Maakohus on 18.12.2023 määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahelise kompromissi ja menetluse lõpetanud.

§ 430lg 8 kohaselt on kompromissist taganemise võimalused piiratud.

Avaldaja ei saa kompromissi kinnitamise määrust vaidlustada, sest kompromissi saab

§ 430lg 8 järgi vaidlustada vaid hagiga sissenõudja vastu täitemenetluses.

Kui täitemenetlust pole alustatud või lepingust taganeda sooviv pool ei ole täitemenetluses võlgnik, on taganemisõigus välistatud (

II komm

(2017), § 430, p 3.9.4). Kuna praegusel juhul täitemenetlust ei toimu ja siinses asjas tehtud kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel ei ole kompromissi sisu arvestades sundtäitmine ka võimalik, ei saa avaldaja kompromissist taganeda. 8. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissimääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (

§ 430

lg 3) või kui kohus ei täida

§ 431

lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale 2 2-21-18498 eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta kompromiss

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

Avaldaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohus selgitas talle enne kompromissi kinnitamist menetluse lõpetamise tagajärgi (tl 185 pöördel, p 12).

  1. Avaldaja meelemuutus ei võimalda maakohtu määrust tühistada. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled 18.12.2023 kohtuistungil kompromissi sõlmimisega nõus (tl 179 pöördel). Seejuures selgitas maakohus avaldajale, et puudutatud isik on tasunud advokaadibüroole arved remondifondi rahadest ning kõik liikmed on teinud sinna makseid vastavalt koosolekul kinnitatud remondifondi ruutmeetri määrale (samas, ajamärk 00:36:01).
  2. Kuna avaldaja esitatud kirjavahetus puudutatud isikuga õigusabilepingu saamiseks ei ole asjakohane, ei võta ringkonnakohus tõendit vastu (

§ 238lg 1 p 1).

  1. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

13. Vastusena määruskaebuse taotlusele jätta menetluskulud poolte endi kanda, märgib ringkonnakohus, et

§ 162

lg 4 kohaldamine ning menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Määruskaebuse esitamine oli avaldaja enda menetluslik otsustus ning avaldaja pidi arvestama, et kaebuse menetlemisega kaasnevad kulud, sh puudutatud isiku esindajakulud. 14.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on nimekirjast nähtuvalt teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, kohtu kirja analüüsimine, suhtlus kliendiga ja menetluskulude aruande ettevalmistamine kokku 4,30 tundi. Lisaks taotleb puudutatud isik avaldajalt prognoositava kulu kindlaksmääramist 260,26 euro ulatuses avaldaja poolt puudutatud isiku menetluskuludele esitatavate vastuväidete analüüsimise, kohtulahendi analüüsimise ja kliendiga suhtluse eest kokku 1 t 20 min ulatuses. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta ka kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 10).

16.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

  1. Määruskaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise ajakulu 2,30 tundi minutit saab põhjendatuks pidada üksnes osaliselt, s.o 30 minuti ulatuses. Kompromissimääruse peale esitatud määruskaebus ei ole õiguslikult keerukas ning puudutatud isiku seisukoht 3 2-21-18498 määruskaebusele pole mahukas. Seejuures puudus puudutatud isikul vajadus kajastada oma seisukohas menetluse käiku ja esitada kokkuvõtet määruskaebusest. Põhjendatuks saab pidada menetluskulude nimekirja ettevalmistamise kulu 15 minuti ulatuses ja suhtlust kliendiga 15 minuti ulatuses. Muid määruskaebemenetluse kulusid ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Puudutatud isiku menetluskulud on eelnevalt nimetamata osas, arvestades määruskaebuse sisu, ebavajalikud ja põhjendamatud.
  2. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud esindaja tunnitasu 192 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. 19.

§ 175

lg 1 võimaldab välja mõista üksnes lepingulise esindaja kulu, mis on tekkinud, st õigusteenus peab olema osutatud ja menetlusosalisel peab olema tekkinud tasumise kohustus.

  1. Eeltoodust tulenevalt saab puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse menetlemisel pidada põhjendatuks ühe tunni ulatuses. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate kulude suuruseks 192 eurot (192 eurot × 1 tund), koos käibemaksuga ning mõistab selle avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22. Menetluse lõpetamist puudutavas osas ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (

§ 433lg 2 teine lause).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.