MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON
lg 2 p 1,3 järgi karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust ning
lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.
Versatakovile mõistetud üksikkaristustest raskemat ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Oleg Verstakovile mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulus karistus 3 aastat 4 kuud vangistust.
Kohtuotsus jõustus 27.04.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Oleg Verstakov kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 1 aasta 3 kuu vangistust, mis on rohkem kui üks kolmandik temale mõistetud 3 aasta 4 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Samuti on Oleg Verstakov nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on
lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalvele täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.
lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks
Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud 2 materjalidest nähtub, et Oleg Verstakovil on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning elukoha OÜ J volitatud isik andis kirjaliku nõusoleku Oleg Verstakovi sinna elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, sest täitmata on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristust, kuid vangistuses viibib ta mitmendat korda. Seega ei ole varasemad vangistused isikule vajalikku eripreventatiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusele Oleg Verstakovi varem määratud ei ole. Iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Ka kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et tal on alkoholiga probleeme. Käesolevad kuriteod on samuti osaliselt toime pandud alkoholijoobes olles. Isik on käesoleva vangistuse jooksul läbinud küll sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ta on erinevaid sotsiaalprogramme läbinud ka varasemate vangistuste jooksul, mis aga ei ole isikut mõjutanud piisavalt ning ta on vabanemisel jätkanud alkoholi tarvitamist, mis on viinud uute kuritegude toimepanemiseni. Kuivõrd alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel on seos ja varasemad vangistused ühes erinevate kuritegevust ennetavate programmidega ei ole suutnud mõjutada isikut alkoholi tarvitamisest loobuda, puudub kohtul veendumus selles, et käesolevaks ajaks kantud vangistus seda muutnud oleks. Oleg Verstakovil ei ole ka lähedasi, kes teda vabanemisel toetaksid ja suunaksid õiguskuulekale teele. Elektroonilise valve kohaldamine ei takista samuti kinnipeetaval alkoholi tarvitamise jätkamist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel alates 01.08.2023 ning alates 05.09.2023 õpib riigikeele B2 taseme kursusel, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, seega on Oleg Verstakov läbinud kõik talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas ka elukoht ja garanteeritud töökoht. Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Enne vangistust oli kinnipeetaval samuti olemas elukoht ning töökoht, kuid need ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. Seega ei ole need ilmselt määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel ka käesoleval ajal. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et kinnipeetava Oleg Verstakovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Kohus ei ole veendunud, et praeguseks ärakantud karistus, oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma. 3 Kuna kinnipeetavat ei motiveerinud varasem vangistus 2 aastat 10 kuud kuritegelikust käitumisest loobuma, ei ole kohus kindel, et sel korral praeguseks ärakantud vangistus 1 aasta 3 kuud seda teinud on. Isikul on jäänud veel kanda küllaltki pikk vangistus (2 aastat), s.o üle poole talle mõistetud vangistusest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Verstakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 202,89 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 25.01.2024 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-23-1381 jõustus 08.03.2024 Tartu Ringkonnakohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.