KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Addis Tammiku Otsuse kuupäev 07.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15337 Tsiviilasi X h

§ 65

lg 1), kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud (

§ 67lg 1).

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (

§ 67lg 2).

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

3.

1. Abielu on poolte vabatahtlik leping, mille saab lõpetada kohus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sealjuures ei saa kohus ega riik sundida abikaasasid abielu jätkama, kui üks pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Hageja on veendunud, et ta suhte jätkamist ei soovi. Pooled on kinnitanud, et nad osalesid nõustamisel
2. a kevadel, kuid see ebaõnnestus. Poolte selgitustest ei nähtu, et neil oleks abikaasadena ühine elu, kui välja arvata ühine aadress, kohustused seonduvalt maja korrashoiuga ja pealiskaudne suhtlemine, kui kodus käivad täiskasvanud lapsed. Neil asjaoludel pidas maakohus õigeks abielu lahutada. POOLTE SEISUKOHAD
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja toob esile, et pooltel on kolm täisealist last, neil on ühine aadress ja neile kuulub võrdsetes 2

§ 15lg-te 1 ja 2 tunnustele.

Perenõustamine ebaõnnestus, sest nõustaja tegi sobimatu ettepaneku proovida paaride vahetust. Kostja hinnangul on uus perenõustamine võimalik. Kohus oleks pidanud välja selgitama abielu sõlmimise aja ja kohta ning perekonnaseisutoimingu kande numbri, aga praegu jäi tuvastamata, kas poolte vahel üldse on kehtiv abielu – nii rikkus maakohus TsMS § 436 lg 6 ja § 230 lg

1. Ühtlasi ei ole otsuse resolutsioon selge ja täidetav, sest sealt ei nähtu, milline abielu lahutatakse – nii rikkus maakohus TsMS § 422 lg
2. Käsitlemata jäi kostja väide, et pooled ei maga samas ruumis kostja norskamise tõttu.
3. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, aga täiendab nii selle resolutsiooni kui ka põhjendusi abielu sõlmimise andmetega (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise oma menetluskulud.
5. Kostja heidab maakohtule ette abielu sõlmimise tuvastamata jätmist. Formaalselt on kostjal õigus, sest vaidlustatud otsusest tõesti ei nähtu abielu sõlmimise aeg ega ka seda tõendava dokumendi andmed. Ringkonnakohus tegi väljavõtte mõlema poole rahvastikuregistri andmetest, millest nähtub, et nende abielu registreeriti XX.XX.XXXX (dtl 69). Ühtlasi selgitas ringkonnakohus välja, et poolte abielu kohta vormistati abieluakt nr XXX (dtl 70). Pooled nõustusid ringkonnakohtu istungil, et otsuse resolutsiooni saab nende andmetega täpsustada. Siiski ei tähenda kostja etteheide, et maakohus oleks oluliselt rikkunud menetlusõigust. Abielu lahutatakse hagimenetluses, st TsMS § 5 lg 1 kohaselt tuleb asja menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Mõlemad pooled avaldasid maakohtule, et nad on seni olnud abielus ja kostja tugines ka abielu kestusele – 26 aastat. Kohtule ei tulene TsMS § 436 lg-st 6 ja ega § 230 lg-st 3 kohustust kontrollida abielu sõlmimise asjaolusid olukorras, kus abielusuhe nähtub rahvastikuregistrist ja pooled abielusuhte olemasolu üle ei vaidle.
6. Maakohus kohaldas

sätteid õigesti.

§ 15

lg-d 1 ja 2 nimetavad abikaasade vastastikkused kohustused ning lg 3 võimaldab tugineda nende kohustuste rikkumisele abielu lahutust nõudes. Eelnevast ei tulene, et abielu saab lahutada ainult olukorras, kus kõnealuseid kohustusi on rikutud. Maakohus põhjendas õigesti, et abielu tuleb lahutada ka juhul, kui üks abikaasa nõuab ja kohus tuvastab poolte abieluliste suhete pöördumatu lõppemise. Ühtlasi rakendas maakohus õigesti

§ 67

lg 2 eeldust, sest vaidlustamata asjaoludel on abikaasad elanud sisuliselt eraldi enam kui kaks aastat. Siinjuures pole oluline, millisel põhjusel pooled elavad eraldi. Samuti ei takista abielu lahutamist poolte ühised lapsed ega nende ühine osalus ja tegevus äriühingus. Kohus ei pea suunama pooli perenõustamisele, kui samasisuline üritus on korra juba luhtunud ja üks abikaasa enam uut nõustamist ei soovi.

1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Samasugune oli kulujaotus maakohtus, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 2² ja TsMS § 173 lg 1 ls 2). Lisaks tuleb parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 kirjaviga, lisades sõna „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Samas ei ole vaja resolutsioonis märkida otsustust lahendi pooltele kättetoimetamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 3