← Eesti

2-24-418/6

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-418 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K Gi ja D G

) § 101 lg-tele 3 ja

  2. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja N Ga arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatisraha“. 1

(3)5.1. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

  1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid
  2. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. ASJAOLUD
  4. K G ja D G esitasid esindaja kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse R Gi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli hagejate seaduslikul esindajal kostjaga suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejate huviringide, telefoni arved ja poole ühisomandis oleva korteri kommunaalmaksed. Kostja hakkas
  5. a juulikuust süstemaatiliselt rikkuma poolte vahelist kokkulepet. Hagejad on seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis alates 01.07.
  6. a miinimumsummas.
  7. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 15.01.
  8. a allkirja vastu (väljastusteade) Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtu määratud tähtajaks ja enda poolt märgitud kuupäevaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

(3)
  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  2. Hageja ei ole kohtule teatanud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, sel juhul hageja nõusolekut eeldatakse (TsMS § 407 lg 2).
  3. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  5. R G on K Gi ja D Gi isa. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimumsummas ehk summas 260,33 eurot. 8.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras 260,33 eurot. 9.

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.

  1. a), mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  3. aprillil. Keskmine brutopalk
  4. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. 3

(3)-

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot. 10.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ehk alates 01.07.

  1. a. Hagi on esitatud 09.01.
  2. a, seega tagasiulatuv nõue on põhjendatud.
  3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus K Gi ja D Gi hagi R Gi vastu tagaseljaotsusega.
  4. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  5. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette Menetluskulude jaotus 14. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.