← Eesti

4-23-3380/30

4-23-3380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3380 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Markus Kärner Sekretär Kea Lemming Väärteoasi X väärteoasi KarS § 278 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja menetlusaluse isiku X (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline kaitsja Madis Päts Kohtuistungil osalenud isik kaitsja Madis Päts RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus X süüdi tunnistamises KarS § 278 lg 1 järgi, talle karistuse mõistmises ning menetluskulude otsustuses täies ulatuses.
  7. Lõpetada X suhtes väärteomenetlus KarS § 278 lg 1 järgi tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
  8. Rahuldada X kaitsja Madis Pätsi apellatsioon.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja 1050 eurot (koos käibemaksuga) valitud kaitsjale maakohtu menetlusega seoses makstud tasu ning 1050 eurot (koos käibemaksuga) apellatsioonimenetluses tekkinud mõistliku suurusega kulu hüvitamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus:
  10. Harju Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsuse alusel tunnistati X süüdi KarS § 278 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 1 päev. X oli kinni peetud 1 päeva, see arvati karistusaja hulka ja karistus loeti kaetuks. Menetluskulud jäeti X enda kanda. 1.
  13. Maakohus leidis, et X väärtegu on tõendatud. Väärteoprotokollis oleva teokirjelduse järgi ütles menetlusalune isik Tallinna Lennujaama reisiteenindajale, et tal on pagasis pomm. Kuigi info ei vastanud tõele, kutsuti selle kontrollimiseks välja politsei ja Päästeameti demineerijad. 1.2 Vaidlust pole, et X registreeris ennast
  14. oktoobril
  15. a kella 15.00 paiku Tallinna Lennujaamas SAS lennule ja teda teenindas Y. Tõendatud on, et Y küsis Xlt pagasi sisu kohta. Kuigi tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused lahknevad selle kohta, kas X vastas ühe sõnaga „pomm“ või pigem küsivalt nt: „Võib-olla siin on pomm? Äkki siin on pomm? Kas siin peaks olema pomm?“, ei ole sisulist vahet, mida X ütles. Mõlemal juhul tekib põhjendatud kahtlus, et kohvris võibki olla pomm. Yl oli põhjust X sõnu tõsiselt võtta ja tunnistaja vajutas paanikanuppu. Y hindas eritalituste väljakutsega päädinud situatsiooni õigesti. Tunnistaja käitus õigesti, tema tegu oli võimalikku ohtu arvestades proportsionaalne, sest selles olukorras tuli tagada ka teiste territooriumil viibinud inimeste turvalisus. 1.3 Asjaolu, et lennujaamas on kõrgendatud turvanõuded, on üldtuntud. Järelikult on kohatu heita Yle ette seda, kuidas ta reageeris. Samuti pole põhjust öelda, et emakeelena vene keelt rääkiv tunnistaja võis X valesti mõista. Kriitikat ei kannata kaitsja ja menetlusaluse isiku väide, et tunnistaja pidanuks ise kontrollima, kas kohvris on pomm või mitte. Iga endast lugupidav inimene saab aru, et olles avalikus kohas, suheldes inimestega ja teenindajatega, ei kasutata väljendeid või sõnu, mis võiksid tekitada teistes inimestes hirmu või ohutunnet. 1.4 Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, väljavõttega KILP andmebaasist ning vormikaamera P17936 salvestisega on tõendatud, et Tallinna Lennujaama kutsuti eritalitus ehk politsei ja Päästeameti demineerijad. Eritalituse väljasõidu põhjustas X väljaütlemine. 1.5 Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega. X teadis ja oli kindel, et tema kohvris pommi ei ole. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik, et teate sisuks olevat häda- või ohuolukorda ei eksisteeri. Sellele vaatamata lõi ta oma sõnakasutusega tegelikkusele mitte vastava häda- või ohuolukorra. Eeltoodu tõttu vastab X tegu KarS § 278 lg 1 tunnustele. 1.6 Kohus leidis, et X tuleb karistada arestiga eelkõige sel põhjusel, et ta ei ole oma teo tõsidust mõistnud. Esmakordse rikkumise tõttu on võimalik mõista arest miinimummääras, s.o 1 päev. Karistus on kantud, sest X peeti väärteomenetluses kinni 1 päevaks. 1.7 Kaitsja taotles alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Selle kohta märkis maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem, X rünnatud õigushüve oli oluline ja tal puudub igasugune teokriitika. Kirjeldatud olukorras pole võimalik väita, et karistuse kohaldamine on tarbetu, sest karistuse eesmärgid täidab menetluse lõpetamine. X tegevuse tõttu oli häiritud ka teiste lennujaamas viibivate isikute liikumine ning seetõttu ei saa rääkida menetluse lõpetamise eelduseks oleva avaliku huvi puudumisest. Apellatsioon
  16. Harju Maakohtu otsuse vaidlustas X kaitsja, kes palub rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada maakohtu otsus ning lõpetada asjas menetlus X suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada maakohtu otsus ja lõpetada asjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja kaitsjale makstud tasu. Apellatsiooni väited on lühidalt järgmised: 2.
  17. X ei ole põhjustanud väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel teadvalt Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eriteenistuste väljasõitu. Vastuses Y küsimusele võis ärrituse tõttu tõesti sisalduda sõna pomm, kuid menetlusalune isik ei öelnud, et äraantavas pagasis on pomm. X jaoks oli korduv küsimus mõistetamatu ja ta soovis rõhutada, et tal ei ole pagasis keelatud esemeid, sh pommi. X sai klienditeenindaja reaktsiooni nähes aru, et kasutatud väljend oli ebaõnnestunud ning Y vastuse tegelikku tähendust ei mõistnud või mõistis vastust vääriti. Väärarusaama võis soodustada ka keeleprobleem. X soovis jagada selgitusi, kuid klienditeenindaja teda enam ei kuulanud ja käivitas protsessi, mis viis eriteenistuse väljakutsumiseni. 2.
  18. Etteheidetava teo puhul tuleb tuvastada põhjuslik seos isiku teo ja eriteenistuse väljasõidu vahel. Maakohtuga pole põhjust nõustuda, et lennujaamas pagasi äraandmisel tekitab mistahes viisil ja kontekstis sõna “pomm” kasutamine automaatselt põhjendatud kahtluse, et pagasis võibki olla lõhkeseadeldis, mille olemasolu tuleb kontrollida eriteenistustel. Õige ei ole maakohtu väide, et X käitumine pagasi äraandmisel tekitas kahtluse, et seal on keelatud esemed. Tunnistaja Y kinnitas maakohtus, et ta ei tundud hirmu ja reageeris üksnes sõnale “pomm”. Seega käivitati lennujaama turvaprotseduur automaatselt, mitte X kahtlase käitumise tõttu. Lisaks suutnud Y kohtuistungil täpselt selgitada, millisest reeglist selline kohustus tekkis, milles see seisneb ja kas selline reegel üldse eksisteerib. Y arvas, et reegel on kirjas käitumisjuhises, kuid seda tunnistaja lugenud pole. Y ei edastanud eriteenistusele väljakutset, seda tegi menetlusega tuvastamata kolmas isik. Y vajutas ainult paanikanuppu, informeeris lennujaama turvateenistust ja oma tiimijuhti. Ei ole tuvastatud, kuidas Y isikutele, kes saadud info pinnalt väljakutse tegid, olukorda selgitas ja millest tuvastamata isik, kes väljakutse tegi, selle tegemisel lähtus. 2.
  19. Järelikult ei ole asjas menetlusaluse isiku väidetava teo kohta usaldusväärseid tõendeid. Kõik asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada X kasuks. Maakohus ei selgitanud välja kõiki väärteoasja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Maakohtu ebaõige ja põhjendamatu käsitlus on viinud apellandi suhtes KarS § 278 lg 1 ebaõige kohaldamiseni. Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mida X Yle ütles. Sel põhjusel ei saa analüüsida vastuse täpset sisu ja konteksti ning puudub võimalus öeldut semantiliselt tõlgendada. Seega pole võimalik teha järeldust, et X põhjustas eriteenistuse väljasõidu teadlikult. Xle ei saa ette heita Y või kolmandate isikute tõlgendusi ja sellest tehtud ebaõigeid järeldusi, mis tuginesid lennujaama väidetaval sisekorral ja põhjustasid eriteenistuste väljakutsumise. Väärteomenetluses pole selgitatud, kes tegi väljakutse ja kas sellel isikul oli võimalus või kohustus olukorda eelnevalt hinnata või toimis temagi kooskõlas väidetavate lennujaama sisekorraeeskirjadega. Väljakutse tehti seetõttu, et sõna “pomm” kasutamise korral toimub automaatselt eriteenistuse väljakutsumine sõltumata tegelikust olukorrast. 2.4 Väärteoasjas ei ole tõendeid selle kohta, et X teadis või pidi teadma, et sellise sõna kasutamine lennujaamas on mis iganes kontekstis keelatud. Menetlusalune isik ei väitnud, et tal on pagasis pomm. Ta püüdis selgitada, et tal ei ole pagasis keelatud esemeid. Lennujaamas ei ole sõna „pomm” keelatud. Eriteenistuse väljakutse põhjustas lennujaama väidetavas sisekorras sisalduv, kuid väärteoasjas tuvastamata jäetud reegel, mitte apellandi tegevus. Ükski külastaja ei pea teadma, et Tallinna lennujaama sisekord näeb teatud sõnade kasutamisel ette automaatselt eriteenistuste väljakutsumise ja isiku võimaliku vastutusele võtmise KarS § 278 lg 1 järgi. Isegi kui jaatada lennujaama kõrgendatud turvanõuete rakendamise vajalikkust, ei saa sellest tulenevalt lennujaama töötaja väljakutse olla aluseks isiku vastutusele võtmisele KarS § 278 lg 1 järgi. Põhjuslik seos apellandi teo ja süüteokoosseisule vastava tagajärje vahel puudub ning kohtul tuleb tuvastada, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale objektiivselt omistatav. Väljakutse tehti lennujaama sisekorra, mitte apellandi avalikku korda või turvalisust rikkunud käitumise tõttu. Objektiivset koosseisu tuvastatud asjaolude põhjal jaatada ei saa ning seega puudub X teos KarS § 278 lg 1 süüteokoosseis. Maakohus oleks pidanud asjas VMTS § 29 lg 1 alusel menetluse lõpetama, kuid seda ei tehtud. 2.
  20. Kui ringkonnakohus apellandi taotlusega ei nõustu, on asjas alust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Menetlus ringkonnakohtus
  21. Tallinna Ringkonnakohus määras
  22. jaanuari
  23. a määrusega arutada apellatsioonkaebust avalikul kohtuistungil
  24. jaanuaril
  25. a algusega kell 10.
  26. 3.
  27. X teatas ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et ta jääb oma kaitsja apellatsiooni juurde ja palub see rahuldada. Vastuväiteid ega täiendusi tal apellatsioonile ei ole, tema peab võimalikuks asja lahendada kirjalikus menetluses. 3.
  28. Kaitsja M. Päts jäi ringkonnakohtu istungil apellatsiooni juurde, apellatsioonile tal midagi juurde lisada ei olnud. Kaitsja leidis, et X on valesti süüdi mõistetud ja palus apellatsioon rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada, sest kohus kohaldas vääralt materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. Kuigi kolleegium rahuldab kaitsja taotluse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ei tingi seda apellatsioonis esitatud argumendid. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus nii.
  30. Apellatsioonis rõhutab X kaitsja esmalt seda, et kliendi sõnakasutus ei olnud nii üheselt mõistetav ja äärmuslik nagu väidab tunnistaja Y. Kolleegium märgib, et apellandi väite, et tunnistaja keeleoskus ei võimaldanud menetlusaluse isiku vastust õigesti mõista, kummutab tunnistaja küsitlemise käik maakohtus. Y ülekuulamisel ei kasutatud kordagi tõlgi abi. Teiseks on oletuslik kaitsja seisukoht, et X vastas küsimusele küsimusega. See väide ei põhine menetlusaluse isiku kindlal teadmisel. X andis maakohtus ütlusi, et ta ei mäleta, mida ta tunnistajale vastas, kuid möönis vastuseks kaitsja küsimusele, et talle loomuomasem oleks küsilause kasutamine. Kolmandaks ei tähtsusta ringkonnakohus erinevalt apellandist üle seda, mida X tunnistaja Yle vastas. Vaidlust pole selle üle, et tunnistaja esitas Xle küsimuse pagasi sisu kohta ning X vastus sisaldas sõna pomm (vt menetlusaluse isiku ütlused tlk 26pö). Kui kõrvutada tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi, siis on üpris ilmne, et kaebuses sisalduvad argumendid selle kohta, et X vastus tähendas tegelikult püüdu selgitada, et tal ei ole pagasis keelatud esemeid, on otsitud ja pole kooskõlas Y ütlustega.
  31. X väitel pole väärteoasjas tuvastatud, kes tegi väljakutse eriteenistusele. Lisaks ei suutnud Y formuleerida reeglit, millest ta juhindus. Eritalitusele tehtud väljakutse oli kaitsja hinnangul selge ülereageerimine. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Y ütlustega on tõendatud, et ta osales enne tööle asumist koolitusel, kus anti juhised, kuidas sellistes situatsioonides käituda. Tunnistaja selgitas, et käitumisjuhis põhines üldistel reeglitel, mis sisalduvad käsiraamatus, millega ta on tutvunud (vt tlk 25). Kolleegiumi hinnangul järgis tunnistaja ilmselt väljaõpet, sest tema käitumine on keskmise mõistliku kõrvalseisja jaoks loogiline ja selles situatsioonis ainuvõimalik. Väga lihtsustatult esitati end lennule registreerivale inimesele küsimus, kas äraantavas pagasis on keelatud esemeid ning ta vastas, et seal on pomm. Fakt on, et kirjeldatud olukorras teab ainult vastaja, kas tema väide on õige või mitte, kas ta tegi nalja või rääkis tõsiselt jne. Sel põhjusel tuleb öeldut alati kontrollida. Tunnistaja ütlused selle kohta, et lennujaamas on sellisteks olukordadeks kehtestatud täitmiseks kohustuslik käitumisjuhis, on eluliselt usutavad. Y ütlustega on tõendatud, et reisiteenindaja teavitab võimalikust ohuolukorrast isikuid, keda ta on kohustatud teavitama ja need omakorda kaasavad eritalituse. Eelduslikult täidavadki kõik viidatud isikud automaatselt kindlaksmääratud protseduurireegleid. Kui silmas pidada seda, et lennujaamas on kõrgendatud ohutus- ja turvanõuded, siis pole põhjust arvata, et töötajatele on jäetud väga palju otsustusruumi situatsioonis, kus reageerimata jätmine võib endaga kaasa tuua fataalsed tagajärjed. Samuti puudub mõistlik selgitus, miks peaks igal üksikjuhtumil inimene otsustama, kas teave pagasis olevast võimalikust lõhkekehast üldse vajab kontrollimist või mitte, sest äkki on tegemist hoopis kellegi naljaga. Kaitsja väide, et lennujaamas peaks sarnaseid olukordi standardsete protseduurireeglite asemel lahendama üksikjuhtumi põhiselt ja inimfaktoril põhineva otsustusõigusega, ei ole seega kohane. Maakohtuga on põhjust päri olla, et apellandi seisukoht, mille kohaselt peaks pommi olemasolu kontrollima vastavat väljaõpet mitteomav lennujaama personal, ei kannata kriitikat. Ringkonnakohtu hinnangul pole tähtis, kes väljakutse tegi. Juhul, kui väljakutse tegemisel järgiti lennujaama sisekorra eeskirja, rakendus reegel X sobimatu sõnakasutuse tõttu. Üldist turvalisust silmas pidades tuli menetlusaluse isiku väidet kontrollida. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et lennujaama personal käitus õigesti. Väärteoasjas on tõendatud, et X põhjustas oma käitumisega eritalituse vale väljasõidu.
  32. Xle heidetakse KarS § 278 lg 1 järgi ette seda, et ta põhjustas eritalituste vale väljasõidu. Kahtlemata peab keskmine mõistlik inimene endale teadvustama, et lennujaamas võivad kohatu sõnakasutusega kaasneda soovimatud tagajärjed, kuid vale väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis eeldab tagajärje suhtes vähemalt otsest tahtlust. Mis puudutab KarS § 278 lg 1 teokoosseisu subjektiivset külge, siis seda maakohus sisuliselt hinnanud ei ole. Kuigi KarS § 15 lg-st 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis KarS § 278 lg 1 süüteokoosseis eeldab tagajärje suhtes vähemalt otsest tahtlust. Täideviija peab teo toimepanemise hetkel teadma, et tema tegu toob kaasa eritalituse vale väljasõidu. Käsilolevas asjas on tõendatud (ja tegelikult ei vaieldagi selle üle), et X teadis, et tema kohvris ei ole pommi, kuid seda, kas X isegi pidas võimalikuks, et tema väljaütlemine päädib eritalituste väljasõiduga, pole võimalik olemasolevate andmete põhjal tõsikindlalt öelda. Kui vaadata menetlusaluse isiku ülekuulamise käiku ja hinnata situatsiooni tervikuna, siis väga lihtsustatult ärritus alkoholi tarvitanud menetlusalune isik reisiteenindaja standardse, kuid tema vaates ebavajaliku küsimuse peale ning ironiseeris vastuseks midagi, mis tema arvates pidi ilmekalt illustreerima Y küsimuse mõttetust. Seda, et X täitis tol hetkel KarS § 278 subjektiivse koosseisu minimaalselt nõutaval tasemel, pole nende asjaolude põhjal võimalik ühese kindlusega öelda. Sagedase lennureisijana pidi menetlusalune isik küll möönma, et sõna pomm kasutamisega võib kaasneda vajadus kontrollida täiendavalt teda ja tema pagasit, kuid tõenäoliselt ei kujutanud X lennuteenindajale nipsakalt vastates ettegi, milline sündmusteahel järgnevalt käivitub. Kolleegium nendib, et käsilolevas asjas olnuks tõenäoliselt kohasem menetlusalusele ette heita avaliku korra rikkumist. Seda, et lennujaamas tuleb oma sõnakasutust kontrollida selleks, et mitte häirida teisi inimesi ja avalikku rahu, rõhutas tegelikult oma otsuses ka maakohus. Samas on kohtud seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ning see pole käsilolevas asjas ilmselgelt piisav, kontrollimaks, kas X tegevus võiks täita näiteks KarS § 262 lg 1 sätestatud teokoosseisu.
  33. Kokkuvõtvalt tuleb rahuldada apellandi taotlus lõpetada X väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus mõistis menetlusaluse isiku süüdi KarS § 278 lg 1 järgi ja kohaldas seega sätet, mida poleks pidanud kohaldama ning see on kohtuotsuse tühistamise aluseks VTMS § 148 p 2 ja 149 p 2 järgi. Seetõttu tuleb maakohtu otsus VTMS § 147 lg 1 p 4 alusel tühistada X süüditunnistamises ja talle karistuse mõistmises ning teha uus kohtuotsus VTMS §-s 151 sätestatu alusel. VTMS § 151 lg 1 p 1 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja lõpetab X suhtes väärteomenetluse KarS § 278 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  34. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p 2, § 149 p 2, § 151 lg 1 p 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu
  35. detsembri
  36. a otsuse täies ulatuses ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada.
  37. Kaitsja taotles maakohtus Xle kaitsja tasu hüvitamist 10 h ulatuses kokku summas 2100 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus jättis õigusabikulud X enda kanda. Kaitsja kordas oma sellist taotlust ringkonnakohtule
  38. jaanuaril
  39. a esitatud menetluskulude nimekirjas. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab X suhtes väärteomenetluse, tuleb ringkonnakohtul lahendada ka maakohtu menetluskuludega seotud küsimus. VTMS § 23 tulenevalt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Seega tuleb Xle kaitsjale makstud tasu hüvitada. Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks hüvitada kaitsja tasu summas 2100 eurot. Arvestades põhjendatud toiminguid - kliendiga nõupidamist, kirjavahetust ametiasutustega, materjalidega tutvumist, seisukoha kujundamist, ettevalmistust istungiks ja maakohtu istungil osalemisele kulunud aega (1 h 57 min), ei saa pidada toimingutele kulutatud aega 10 h ulatuses põhjendatuks ja seega kulu selle eest mõistlikuks. Võttes arvesse tegelikku viidatud toimingutele kuluda võinud aega ja asja keerukusastet, tuleb ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks pidada 5 h ja seega mõistlikuks kuluks 1050 eurot (koos käibemaksuga). See tuleb Xle riigieelarve vahenditest hüvitada.
  40. Nagu eelnevas punktis juba märgitud tuleb VTMS § 23 kohaselt antud juhul menetluskulu menetlusalusele isikule hüvitada. Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kaitsja tasu taotletud ulatuses, s.o summas 1732,50 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada toimingutele kulutatud aega 8,25 h ulatuses põhjendatuks ja seega kulu selle eest mõistlikuks. Võttes arvesse võimalikku põhjendatud toimingutele kuluda võinud aega, kaebuse ja ka ringkonnakohtus esitatud vastuväidete asjakohasust (paljuski ei olnud väited õiguslikult asjakohased ning kaitsja ei osanud sisuliselt vastata mitte ühelegi kolleegiumiliikmete esitatud küsimusele) ning asja keerukusastet, tuleb ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud toimingutele kulutatud ajaks pidada 5 h ja seega mõistlikuks kuluks 1050 eurot (koos käibemaksuga). See tuleb Xle riigieelarve vahenditest hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.