← Eesti

2-23-13912/18

2-23-13912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-13912 Tsiviilasi Mxxxxx Vxxxxx hagi Mxxxx Vxxxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja Mxxxxx Vxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) • Kostja Mxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) 08.02.2024 RESOLUTSIOON Lahutada Mxxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) jaxxxxxxxVxxxxx xxxxxxxxxxx) abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx Viljandi Maavalitsuses. (isikukood Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Mxxxxx Vxxxxxesitas xxxxx Vxxxxxxvastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja palus jätta hageja perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi. Hageja oli nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. 1 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. Pooltel on ühisvara, mis on jagamata ning kolm alaealist last, kes elavad koos emaga. Abikaasad elavad lahus alates
  3. aasta juulikuust. KOSTJA VÄITED Kostja oli abielulahutusega nõus. Kostja selgitas, et pooled elavad suvest saadik lahus. Kostja sooviks lastega kokku saada, aga ei ole neid näinud. Vanematel ei ole praegu omavahelist kokkulepet lastega suhtlemise kohta. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on rahvastikuregistriist kontrollinud, et poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustest nähtuvalt elavad nad alates 2023l. aasta juulist lahus ning ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastaks. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Hageja kinnitas kohtuistungil, et soovib endale jätta praeguse perekonnanime. Kohus selgitab pooltele, et neil on mõistlik omavahel kokku leppida, millal ja kus lapsed isaga suhtlevad. Kui vanemad sellega hakkama ei saa, on võimalik abi küsida kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotjaaltöötajatelt. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.