) § 104 lg 1, lg 3 p 1 ja § 106 lg 1 p 1 järgi kehtiv. 2 2-23-4135 Poolte 06.10.2022 kokkuleppe koos kohtualluvuse kokkuleppega on muuhulgas tühine seetõttu, et kokkulepe on vastuolus heade kommetega. Hagejale tegelikult tekkinud kahju on umbes 30% kuni 50% väiksem kui kokkuleppes märgitud. Kostjal puudusid oskused kahju suuruse hindamiseks, seega usaldas kostja hageja esitatud kahju suurust. Samuti ähvardas hageja poolte vahelise töölepingu koheselt lõpetada, kui kostja hagejaga kokkulepet ei sõlmi. Järelikult hageja vähemalt pidi teadma, et kostja sõlmib kokkuleppe oma kogenematuse tõttu ning et poolte vastastike kohustuste väärtused on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja seisukoht
Vaidluse tekkimise hetkeks tuleb lugeda hetke, kui kostja avastas, et 06.10.2022 sõlmitud kokkuleppes on hageja omale tekkinud kahju märkinud suuremana kui see tegelikult oli. Eeltoodud avastuse tegi kostja pärast hagimaterjalide, sh 06.10.2022 kokkuleppe, kostjale kättetoimetamist. Seega on 06.10.2022 kokkuleppes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud enne vaidluse teket ja kehtetu. Kuna poolte vahel puudub kehtiv kohtualluvuse kokkuleppe, peab üldise kohtualluvuse järgi asja 3 2-23-4135 lahendama Pärnu Maakohus. Tagaseljaotsuse tegi aga Harju Maakohus, mistõttu tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada. Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja pole põhistanud 06.10.2022 kokkuleppe tühisust. Kostja jääb kajas esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, mille järgi on kõik kokkuleppe tühisuse eeldused täidetud. Hageja tegelik kahju suurus on palju väiksem kui hageja seda esitanud on. Hageja esitatud kraana tööraportist ei ilmne, et selles kajastatud kraanatööd seonduks otseselt veoauto ja haagise kraavist väljatõstmisega. Samuti on ebausutav, et veoauto ja haagise kraavist välja tõstmiseks kulus ka tegelikkuses rohkem kui kuus tööpäeva. Asjakohatud on maakohtu viited menetluse taastamiseks mõjuva põhjuse puudumisele. Kehtiva õiguse järgi pole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja, kui kostja tugineb tagaseljaotsuse seadusevastasusele. Kostja tugines kaja esitamisel sellele, et seaduse järgi ei võinud Harju Maakohus teha tagaseljaotsust. Maakohus on 17.03.2023 määrusega seadnud ebaõigesti kohtuliku hüpoteegi kinnisasja mõttelise osale, mis kuulub lisaks kostjale ka kolmandale isikule. Seaduse järgi ei saa kohus hagi tagamise korras koormata kolmandale isikule kuuluvat vara. Kinnisasja mõttelise osa omandamise ajal oli kostja juba abielus Cga ning nende vahel kehtib siiani varaühisuse varasuhe. Seega kuulub kinnisasja mõtteline osa abikaasade ühisomandisse ning maakohus ei oleks tohtinud seada kohtulikku hüpoteeki kinnisasja mõttelise osale, mis on ka kolmanda isiku omandis. Hageja seisukoht 8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb
lg 1 p 1 alusel koosmõjus
§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 10. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja ja hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendite osas. Määruskaebemenetluses on nii kostja kui ka hageja esitanud uusi tõendeid seoses poolte 06.10.2022 kokkuleppe vastuoluga heade kommetega.
lg 1 p 3 järgi võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus ei või
lg 1 I lause kohaselt hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui hagiavalduses toodud asjaoludest lähtudes pole hagi õiguslikult põhjendatud. Riigikohtu praktika järgi on kohtul õigus hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides hinnata ka haginõude aluseks oleva lepingu vastavust heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 tähenduses (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-13314, p 9). Kuna tagaseljaotsuse tegemisel loetakse
lg 1 II järgi alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, tuleb haginõude aluseks oleva lepingu vastavust heade kommetega hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal. Seega kui hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on haginõude aluseks olev leping vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, ei või kohus teha
4 2-23-4135 Antud juhul ei oma poolte esitatud tõendid asjas tähtsust. Esiteks ei mõjuta hagi õiguslikku põhjendatust poolte 06.10.2022 kahju hüvitamise kokkuleppe tühisus, sest hageja on hagiavalduses tuginenud töölepingu rikkumisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele, mitte poolte 06.10.2022 kokkuleppest tulenevale kahju hüvitamise nõudele. Teiseks oleks maakohus saanud 06.10.2022 kokkuleppe vastavust heade kommetega hinnata lähtuvalt hagiavalduses esitatud asjaoludest. Järelikult ei mõjuta poolte esitatud täiendavad tõendid antud asjas tagaseljaotsuse vastavust seadusele. Kohus jätab tsiviilasja materjalide juurde vastu võtmata nii kostja määruskaebusega esitatud tõendi kui ka hageja määruskaebuse vastusega esitatud tõendid. 11. Ringkonnakohus nõustub
lg 6 järgi koosmõjus
§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Maakohus asus õigesti seisukohale, et vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 p 3 kohaselt tuleb kaja rahuldada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
lg 5 p 22 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule. Kostja määruskaebuse väidete kohaselt ei allunud asi Harju Maakohtule, kuna poolte vaheline kohtualluvuse kokkuleppe oli sõlmitud enne vaidluse tekkimist.
lg 3 p 1 järgi on kohtualluvuse kokkulepe kehtiv, kui see on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist.
lg 3 p 1 näeb ette erandi
lg-st 1, mille kohaselt saavad pooled kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ainult mõlema poole majandus- või kutsetegevusega seotud vaidluste lahendamiseks või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teine pool on avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemad pooled on avalik-õiguslik juriidilised isikud.
lg-s 1 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise piirang kaitseb lepingu nõrgemat poolt ebasoodsate kohtualluvuse kokkulepete eest. Seega peaks
lg 3 p 1 erand kohalduma olukorras, kus lepingu nõrgem pool ei vaja seaduse nii intensiivset kaitset kui
Selline olukord saab
lg 3 p 1 järgi esineda siis, kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ehk siis, kui lepingu nõrgem pool on teadlik poolte vahelise vaidluse esemest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et
lg 3 p 1 tähenduses saab lugeda vaidluse tekkimise hetkeks 20.09.2022 kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellega hagejale kahju tekitamist. Vaidlust pole selle üle, et pooled sõlmisid 06.10.2022 kohtualluvuse kokkuleppe liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamiseks. Poolte 06.10.2022 kokkuleppe p 5 järgi lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused Harju Maakohtus (dtl 17). Seega oli kostja kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik vaidluse esemest ja järelikult on
lg 3 p 1 eesmärgiga kooskõlas tõlgendus, mille järgi saab vaidluse tekke hetkeks lugeda liiklusõnnetuse põhjustamise. Kuna poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on
lg 3 p 1 alusel kehtiv, allus asi kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt Harju Maakohtule ning Harju Maakohus võis asja tagaseljaotsusega lahendada. 13.
lg 4 kohaselt on kohtualluvuse kokkuleppe erandlik ning pooled ei olnud kokku leppinud teisiti. 14. Kostja määruskaebuse väited poolte 06.10.2022 kokkuleppe tühisuse kohta ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5 2-23-4135 Nagu ringkonnakohus on juba käesoleva määruse p-s 10 selgitanud, tuleb lepingu vastuolu heade kommetega tuvastada
Kostja pole hagiavalduses toodud asjaolude põhjal põhistanud, et 06.10.2022 kokkuleppe ja seal sisalduv kohtualluvuse kokkulepe oleks heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised. Kostja sellekohased määruskaebuse väited toetuvad kostja esitatud täiendavale tõendile, mille ringkonnakohus jätab käesoleva määruse p-s 10 esitatud põhjendustel vastu võtmata. Ka kostja väited hageja esitatud kraana tööraporti kohta ei viita poolte 06.10.2022 kokkuleppe vastuolule heade kommetega.
lg 1 II lause kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tegemisel eeldada hagiavalduses toodud asjaolude õigsust. Seega on maakohus jõudnud õige järelduseni, et poolte 06.10.2022 kokkuleppe koos kohtualluvuse kokkuleppega on kehtivad. 15. Maakohtu viited menetluse taastamiseks mõjuva põhjuse puudumisele ei ole asjakohatud.
lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
lg 1 p-de 1–3 alusel võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Maakohus on
lg 1 p 3 alusel kontrollinud tagaseljaotsuse vastavust seadusele ja seda ilma mõjuvat põhjust analüüsimata. Maakohus tuvastas, et pole alust
Seega viitas maakohus õigesti, et kostja pidi kajas tooma välja mõjuva põhjuse, mis takistas tal õigeaegselt hagile vastata.
Maakohus ei määranud kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust, mistõttu vastavalt
Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus
lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 19. Vastavalt
lg-le 1 koosmõjus
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.