TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-320 Määruse kuupäev 07.02.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-23-1891 Menetlusosalised Taotleja – Maivo Kärt RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Maivo Kärt esitas 03.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1891 seotud asjaoludel Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja soovib riigi õigusabi seoses tema õiguste ja põhivabaduste rikkumisega vangla poolt. Taotleja märgib, et peab antud rikkumiste näol silmas vangistusseaduse § 23 lg-test 1–2 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1–2 tulenevate õiguste rikkumist, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumist. Taotleja sõnul on ta antud haldusasjas läbinud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ja soovib esindajat, kelle vahendusel saaks ta esitada nõuetele vastava kaebuse EIK-i. 2. Riigikohtu erikogu asus 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011 seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohus lähtub eeltoodud Riigikohtu erikogu määruses toodud juhistest ning vaatab M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi. 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 3-24-320 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 kolmanda lõike järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui:
- a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
- b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud. 5. Kohus leiab, et M. Kärdi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas M. Kärt haldusasjas nr 3-23-1891 kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata jätmisega. Tartu Halduskohus tagastas 18.09.2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1891 M. Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pidanud kaebust perspektiivikaks ning leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Sama määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata M. Kärdi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja jättis M. Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. M. Kärt esitas Tartu Halduskohtu 18.09.2023. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas läbivaatamatult 03.10.2023. a määrusega HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2023. a määruse peale esitas M. Kärt määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus jättis 14.11.2023. a määrusega M. Kärdi määruskaebuse menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-23-1891 jõustus lõplik lahend Riigikohtu määrusega 14.11.2023. Seega on kõik Eesti siseriiklikud kohtud leidnud, et M. Kärdi kaebus ei ole perspektiivikas. 7. Kohus mõistab, et taotleja arvates on haldusasjas nr 3-23-1891 tema kaebus tagastatud õigusvastaselt. Kohus märgib, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Kuigi taotleja soovib EIK-i esitada kaebuse seoses haldusasjaga nr 3-23-1891, ei ole ta osutanud ega tuginenud ühelegi konventsiooni sättele ega esitanud arusaadavalt ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et Eesti riik on tema suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus leiab, et M. Kärdi poolt EIK-i esitatav kaebus seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata jätmisega vanglas oleks selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 kolmanda lõike punktile (a). 8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2